lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-175/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 25.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-175/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1201
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 68 lg 3Menetlustoimingu tegemise aegHKMS § 71 lg 1, 6Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineHKMS § 175 lg 3Otsuse avaldamineHKMS § 40 lg 2Kaebuse esitamineHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 47 lg 2Kohtueelne menetlusTsMS § 65Tähtaja arvutamine dokumendi saatmisel ebaõigesse kohtusse

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-20-787/6Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja27.05.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-175

Määruse kuupäev

25. veebruar 2020

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X.i ja Y.i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot seoses pikaajaliste kokkusaamiste praktika muutmisega

RESOLUTSIOON

1.Jätta X.i ja Y.i taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-20-175 menetlus.
3.Jätta X.i ja Y.i taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel X.i ja Y.i nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. (kaebaja) esitas 9. oktoobril 2019 Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja palub hüvitada talle ja tema pojale tekitatud kahju summas 1 000 000 eurot. Kaebaja selgitab, et tema pojal Y.il ei lubata enam iseseisvalt pikaajalisele kokkusaamisele tulla, kuigi kuni 2019. a juulini seda lubati. Vangla on seeläbi tekitanud kaebajale ja tema pojale kahju.
2.Tartu Vangla jättis 2. detsembri 2019. a otsusega nr 1-13/210-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 3. jaanuaril 2020 Tartu Maakohtule enda ja Y.i nimel kahjunõude Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1 000 000 eurot, mis registreeriti 6. jaanuaril 2020 asjana nr 2-20-128.
4.Tartu Maakohus jättis 22. jaanuari 2020. a määrusega asjas nr 2-20-128 X.i ja Y.i hagi menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel maakohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitas, et kaebajal on õigus oma õiguste kaitseks pöörduda kaebusega halduskohtu poole.

3-20-175

5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 28. jaanuaril 2020 enda ja Y.i nimel varasemalt Tartu Maakohtule esitatud kaebuse. Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg, kuna esitas kahjunõude teadmatusest algselt Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtule oli kaebus esitatud tähtaegselt. Kaebusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6.Tartu Vangla teatas kohtule 31. jaanuaril 2020, et Tartu Vangla 2. detsembri 2019. a otsus nr 1-13/210-2 toimetati kaebajale kätte 3. detsembril 2019 ning esitas seda kinnitava tõendi.
7.Tartu Halduskohus jättis 17. veebruari 2020. a määrusega X.i ja Y.i kaebuse käiguta ja andis tähtaja kaebetähtaja ennistamise taotluse täiendavaks põhjendamiseks, arvestades, et kaebaja esitas kaebuse ka Tartu Maakohtule tähtaega ületades.
8.Kaebaja esitas kohtule 24. veebruaril 2020 kaebetähtaja ennistamise taotluse täiendavad põhjendused, mille kohaselt ta arvas, et riigipühasid ei arvata 30-päevase kaebetähtaja sisse. Kaebaja arvas teadmatusest ja inimlikust eksimusest, et kaebuse esitamise tähtaeg oli 3. jaanuar 2020.

KOHTU SEISUKOHT

9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.
10.Kohus jääb 17. veebruari 2020. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.
10.1.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Kaebajale toimetati kohtueelset menetlust lõpetav lahend kätte
3.detsembril 2019. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema 4. detsembril 2019 ning möödus 2. jaanuaril 2020.
10.2.HKMS § 40 lg 2 sätestab, et kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub. HKMS § 68 lg 3 sätestab, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel ajal. TsMS § 65 kohaselt kui menetlusosalise saadetud dokument saabus kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse, saadetakse see edasi õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui menetlusdokument jõudis kohtualluvuselt või kohtuastmelt ebaõigesse kohtusse õigeaegselt.
10.3.Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule küll alles 28. jaanuaril 2020, kuid esitas selle eelnevalt ekslikult Tartu Maakohtule. Maakohtule esitatud kahjunõude sisust on arusaadav, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega ning et kaebuse tegelik adressaat peaks olema Tartu Halduskohus. Maakohtule esitatud kaebust tuleb käsitleda puudustega kaebusena ning

3-20-175 halduskohtule esitatud kaebust selle täiendusena (Riigikohtu erikogu 28. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-2-1-178-15, p-d 21 ja 23; Tartu Ringkonnakohtu 14. juuli 2016. a määrus asjas nr 3-16-359, p-d 12 ja 13; 22. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-15-1680). Samuti, kuna kaebaja on Tartu Vanglas viibiv kinnipeetav, siis loeb kohus HKMS § 68 lg-st 4 juhindudes Tartu Maakohtule kaebuse esitamise ajaks 3. jaanuari 2020, mis on märgitud maakohtus 6. jaanuaril 2020 registreeritud kahjunõude koostamise kuupäevaks. Kuna aga kaebuse esitamise tähtpäev oli 2. jaanuar 2020, on kaebus 3. jaanuaril 2020 esitatud tähtaega ületades.

11.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). Kaebaja väitel oli ta teadmatuses, kuidas 30-päevast kaebetähtaega arvestatakse, ning arvas, et kaebuse esitamise tähtaeg möödub 3. jaanuaril 2020. Kohtu hinnangul ei saa kaebetähtaja ületamist tulenevalt kaebaja isikust ja tema kogemustest lugeda õigustatuks. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning sh tähtaegselt kohtule sisuliselt menetletava kaebuse esitanud (vt nt haldusasjad nr 3-17-1716 ja nr 3-19-1583). Seega oli ta ka käesoleval juhul võimeline kohtule tähtaegselt kaebuse esitama, kuid ei teinud seda. Samuti, Tartu Vangla 2. detsembri 2019. a otsuses nr 1-13/210-2 on märgitud, et kaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest ning kui kaebaja tõepoolest ei osanud ise kaebetähtaja kulgemist arvestada, oleks ta saanud Tartu Vanglalt selle kohta selgitusi küsida. Seega ei ole kaebaja väited teadmatuse ja kaebetähtaja valesti arvestamise kohta põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab X.i ja Y.i kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
12.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
13.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
14.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis X.i ja Y.i nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium