lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1771/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 06.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1771/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
820
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1771

Määruse kuupäev ja koht

06. jaanuar 2020

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

D. T kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 2000 eurot

Resolutsioon

Tagastada kaebus tervikuna.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.D. T esitas 19.09.2019 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale hüvitamiskaebuse Viru Vangla vastu seoses kinnipidamistingimustega kambris nr P241.
2.Tartu Halduskohus edastas 20.09.2019 Viru Vanglale päringu kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimiseks.
3.Viru Vangla vastas kohtule 25.09.2019.
4.D. T esitas 01.10.2019 kohtule kaebuse täienduse, milles teatas kohtule, et õigeks kambri numbriks on P2-214.
5.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohus esitas 19.12.2019 Viru Vanglale täiendava päringu.
6.Viru Vangla vastas kohtule 31.12.2019. Kohtu seisukoht
7.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.Nähtuvalt kaebusest nõuab kaebaja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist seoses kambri nr P2-214 õigusvastaste kinnipidamistingimustega.
9.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 enne kahjunõudega halduskohtusse pöördumist peab kinnipeetaval olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kohtupraktika kohaselt juhul, kui kahjunõue on tagastatud õigusvastaselt, saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega.1 Kohus peab seetõttu veenduma, kas ka tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku kahjunõue kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati.
10.Kohus tuvastas, et kaebaja esitas Viru Vanglale kahjunõude, milles nõudis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kambri nr

P2-214

õigusvastaste kinnipidamistingimustega, kuid vangla tagastas kahjunõude sisuliselt läbivaatamata, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määratud tähtajaks kahjunõudes esinenud puuduseid. Nimelt kohustas vangla kaebajat esitama kahjunõude eesti keeles, kuna vangla andmetel valdab kaebaja riigi keelt piisavalt hästi.

11.Kohus leiab, et vangla on kahjunõuet tagastades õigesti osutanud sellele, et Eesti Vabariigi asutuste asjaajamise keeleks on eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 6 ja 52, keeleseaduse § 10 lg 1, HMS § 20 lg 1). Vanglale esitatud võõrkeelsete kahjunõuete menetlemise kord on sätestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491. Sellest tulenevalt saadetakse võõrkeelne vaie üldreeglina kinnipeetava kulul tema nõusolekul tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping (VSkE § 491 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel isikuarvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest tõlkekulude kandmiseks, ei võeta tema võõrkeelset avaldust menetlusse (VSkE § 491 lg 3). Olukorda, kus kinnipeetaval ei ole tema vanglasisesel isikuarvel vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks (nagu praegusel juhul kaebajal), reguleerivad VSkE § 491 lg-d 4 ja 5. Nendest sätetest tulenevalt tasub vanglateenistus sellisel juhul tõlketeenuse eest ise vaid siis, kui vanglateenistuse hinnangul ei ole kinnipeetav võimeline eesti keeles oma õigusi kaitsma. Kui vanglateenistus on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, tuleb tal VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätta kahjunõue tõlkijale edastamata.
12.Vangla on kaebaja kahjunõude tagastamise otsuses leidnud, et kaebaja on võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid kirjalikke pöördumisi (vähem kui kahe kuu jooksul on kaebaja esitanud üle 200 pöördumise). Lisaks oskab kaebaja vangla kinnitusel vanglaametnikega eesti keeles suhelda.
13.Kohus märgib, et asjaolu, et kaebaja on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, nähtub kohtule ka kohtute infosüsteemist kättesaadavatest andmetest. Nimelt on mitmete haldusasjade materjalide seas erinevaid kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud eestikeelseid avaldusi. Näiteks on kohtule haldusasjades nr 3-19-1262, nr 3-19-1425 ja nr 3-19-1855 esitatud kaebaja

RKHKm 3-3-1-78-13 p 19.

03.06.2019, 30.07.2019 ja 02.10.2019 koostatud eestikeelsed avaldused, milles ta on suutnud hoolimata kirjavigadest piisavalt arusaadavalt viidata vaidlustatud haldusaktile, tuua ära taotluse või vaide esitamise põhjused ning esitada avalduse lahendamiseks vajalikud taotlused.

14.Eeltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks vangla seisukohta, et kaebaja oli võimeline kaitsma kõnealuses vaidemenetluses enda õigusi ka eesti keeles, ning leiab, et võõrkeelne kahjunõue on kaebajale tagastatud õiguspäraselt. Sel põhjusel puudub kaebajal vastavalt VangS § 11 lg-le 81 ja HKMS § 47 lg-le 1 õigus pöörduda sama kahjunõudega kaebusega halduskohtusse ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
15.Kohus selgitab täiendavalt, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seoses kaebuse tagastamisega jääb läbi vaatamata menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium