S.D.i kaebus hüvitada talle Tallinna Vangla poolt isiklike jalanõude kaotamisega tekitatud varaline kahju summas 187 eurot või alternatiivselt asendada kaotatud jalanõud samaväärsete tumesiniste „Baldinini“ mokassiinidega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – S.D., volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Mõista Tallinna Vanglalt kaebaja S.D.i kasuks välja täiendav varalise kahju hüvitis summas 30 eurot
3.Mõista Tallinna Vanglalt kaebaja S.D.i kasuks välja menetluskulud summas 2,4 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.11.2019. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.S.D. peeti kinni 06.04.2015 ja ta paigutati Põhja Prefektuuri arestimajja. Arestimajas viibides saadeti S.D.ile 27.05.2017 saadeti pakk, milles olid „nahast mokassiinid“, mida ta kasutas kuni 07.09.2018. S.D. esitas 25.03.2019 taotluse laost isiklike esemete kambrisse saamiseks ja soovis mh kambrisse saada mokassiine „Baldinini“. Taotlusele tegi finants- ja majandusosakonna spetsialist märke „ei ole laos, KIRIS“.
2.S.D. esitas 17.04.2019 Tallinna Vanglale taotluse nr 5-37/19/62-1 (edaspidi taotlus) kinnipeetavate isiklike asjade laost kaduma läinud mokassiinide „Baldinini“ tagastamiseks või uute soetamiseks.
3.Tallinna Vangla rahuldas 04.07.2019 otsusega nr 5-37/19/62-4 (edaspidi 04.07.2019 otsus) kaebaja taotluse osaliselt ja otsustas hüvitada S.D.ile varalise kahju 75 eurot.
4.S.D. esitas 05.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 04.07.2019 otsusele ning palus kohustada Tallinna Vanglat soetama talle uued tumesinised mokassiinid „Baldinini“ või alternatiivselt mõista Tallinna Vanglalt välja hüvitis 262 eurot.
5.Tallinna Halduskohus võttis 23.08.2019 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes hüvitada kaebajale Tallinna Vangla poolt isiklike jalanõude kaotamisega tekitatud varaline kahju summas 262 eurot või alternatiivselt asendada kadunud jalanõud uute tumesiniste „Baldinini“ mokassiinidega.
6.S.D. esitas 20.09.2019 seoses vastustaja 04.09.2019 vastusega oma seisukoha, milles soovis nõuet täpsustada. Kuna 75 eurot on Tallinna Vangla juba kaebajale hüvitanud, siis vähendab kaebaja oma nõuet selle summa võrra ning nõuab alternatiivselt uute tumesiniste „Baldinini“ mokassiinide soetamisele ja üleandmisele kahju hüvitamist summas 187 eurot.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja seisukoht
7.1.Kaebaja eelistab kahju hüvitamisele oma isiklike jalanõude tagastamist või uute mokassiinide „Baldinini“ soetamist. Kui see ei ole võimalik, nõustub kaebaja kahju hüvitamisega. Kaebaja on seisukohal, et vastustajal on kõik võimalused osta samaväärsed kingad, sest Tallinnas on olemas „Baldinini“ kauplus ja sealt saab samaväärseid mokassiine hinnaga 262 eurot. Alternatiivselt on kaebaja nõus, et vastustaja hüvitab talle lisaks 75 eurole täiendavalt kahju summas 187 eurot, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele kulutustele.
7.2.Vastustaja etteheited, et kaebaja ei ole menetluses esitanud tõendeid jalanõude soetamise aja, koha, kaubamärgi ja hinna kohta, ei ole asjakohased. Kaebaja viibib Tallinna Vanglas enam kui neli aastat, mistõttu ei ole tal olemas jalanõude ostmise tõendeid ja ta ei arvanudki, et peab ostutšeki säilitama
7.3.Vastustaja püüab oma kohustusest vabaneda põhjendades oma otsust sellega, et S.D.i esitatud taotluses ja menetluse käigus kogutud tõendites esines jalatsite kaubamärgi osas erinevusi (taotluses, vangiregistris ja isiklike asjade nimekirjas „Boldinini“ ning S.D.i 07.09.2019 ja 25.03.2019 laole esitatud taotluses „Baldinini“). Tegemist on trükiveaga, mis seisneb selles, et asjade nimekirjas on ekslikult märgitud jalanõud „Boldinini“, kuigi tegelikult
2 (6)
on õige kirjutada „Baldinini“ ja sellele ei ole tol ajal keegi tähelepanu pööranud ja on täiesti ilmselge ja eluliselt usutav, et asutuse teenistujad jalanõude kaubamärgi märkimisel on eksinud, kuna sellist kaubamärki nagu „Boldinini“ ei ole lihtsalt olemas.
8.Vastustaja seisukoht
8.1.Tallinna Vangla leiab, et 75 eurot on kaebajale tekitatud varalise kahju hüvitamiseks piisav. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal olid kaubamärgi „Baldinini“ mokassiinid, samuti ei ole teada jalatsite soetusmaksumus.
8.2.Vastustaja hinnangul ei ole ametnike eksimus kaubamärgi nimetuse märkimisel ilmselge. On üldteada fakt, et piraatkaubandus eksisteerib ja turul müüakse tuntud kaubamärkidega sarnaste nimetustega tooteid. Seega ei saa välistada, et kaebaja mokassiinid olid nimetusega „Boldinini“. Kaebaja on tõepoolest ise oma pöördumistes kirjutanud kord „Baldinini“ ja teinekord „Boldinini“, kuid asutuse teenistujad on kirjutanud asjade nimekirjades „Boldinini“. On vähe tõenäoline, et vea esinemisel oleks see mitme erineva asutuse teenistujal märkamata jäänud ja kannet ei oleks aastate jooksul parandatud. Ka Tartu Vanglas 17.05.2017 koostatud nimekirjas on märgitud kingad „Boldinini“ (tl 47). Mõlemad Tartu Vanglas koostatud nimekirjad on kaebaja allkirjastanud ja sellega kajastatud andmete õigsust kinnitanud. Ka Tallinna Vanglas varasemalt koostatud nimekirjades on kingad „Boldinini“ (tl 49, 51, 53). Ühtegi pöördumist ebatäpsete andmete kohta kaebaja Tallinna Vanglas viibides esitanud ei ole.
8.3.Vastustaja hinnangul on 75 eurot hüvitisena piisav ka juhul, kui leidnuks kinnitust, et kaebajal olid kaubamärgi „Baldinini“ mokassiinid. Vastavalt riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 13 lg 1 punktile 5 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 132 lg-le 1 arvestatakse hüvitise määramisel eseme väärtust kaotsi mineku hetkel. Kaebaja on väitnud ja tõendid kinnitavad, et mokassiinid olid soetatud juba enne kaebaja kinni pidamist, seega olid need kadumise hetkeks vähemalt 5-6 aastat kasutusel olnud ja ei olnud enam uueväärsed. Kohtupraktika kohaselt ei saa ka kolm aastat kasutusel olnud esemete puhul rääkida enam uutest esemetest. Samuti ei ole teada, kas kaebaja soetas uued või kasutatud mokasiinid. Tõendeid jalanõude soetamise aja, koha, hinna ja kaubamärgi kohta kaebaja esitanud ei ole. Vastustaja palub otsuses märgitud seisukohtade ja põhjendustega kaebuse lahendamisel arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada riigivastutuse seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 11 lg-st 1 tulenevalt saab rahalise hüvitise maksmise kannatanu nõudel asendada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamisega ehk käesoleval juhul uute samasuguste „Baldinini“ jalanõude soetamisega ja kaebajale üleandmisega. RVastS § 7 lg 4 järgi kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega.
10.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajale kuulunud meeste nahast mokassiinid läksid kaduma Tallinna Vangla õigusvastase tegevuse tõttu ning seda on Tallinna Vangla ka 04.07.2019 otsuses tunnistanud (vt 04.07.2019 otsuse punkt 2.1). Samuti ei ole menetlusosaliste
3 (6)
vahel vaidlust selles, et kaebajale tekitatud kahju on põhjuslikus seoses Tallinna Vangla tegevusega kinnipeetavate asjade hoiustamisel isiklike asjade laos, ning kaebaja jalanõud läksid kinnipeetavate isiklike asjade laost kaduma Tallinna Vangla süül. Vangla on nimetatud asjaolu tunnistanud oma 04.07.2019 otsuses ning hüvitanud kaebajale jalanõude kaotamisega põhjustatud varalise kahju summas 75 eurot. Seega on tõendatud ning vastustaja on ise kinnitanud, et kaebajale on tekitatud kahju, mis kuulub RVastS alusel hüvitamisele.
11.Poolte vahel on vaidlus kaebajale hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise viisi üle. Kaebaja taotles Tallinna Vanglalt kaotsi läinud mokassiinide asendamist samaväärsete uute tumesiniste „Baldinini“ mokassiinidega, kuid vastustaja leidis, et põhjendatud on hüvitada kaebajale tekitatud kahju rahas. Ka kohtumenetluses on kaebaja esmaseks nõudeks uute mokassiinide soetamine (st õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue) ning alternatiivselt taotleb kaebaja varalise kahju hüvitamist summas 262 eurot, millest Tallinna Vangla hüvitas kaebajale 04.07.2019 otsusega 75 eurot.
12.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud isikul on võimalus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Samuti võib avaliku võimu kandja ise otsustada rahalise hüvitise asemel RVastS § 11 lg-s 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks (Riigikohtu 11.10.2006 määrus nr 3-3-171-06 punktis 11; 09.06.2008 otsus nr 3-3-1-17-08, punkt 19). Lisaks on Riigikohus selgitanud RVastS § 11 lg 2 regulatsioonile, kui kahju hüvitamise üldpõhimõttele, viidates, et tagajärgede kõrvaldamist ei saa nõuda, kui kõrvaldamise kulud ületaksid kaebuse esitajale tekitatud kahju (vt 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, punkt 25 ja 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, punkt 41).
13.Praegusel juhul on kaebaja taotlenud vangla õigusvastase tegevusega tekitatud kahju kõrvaldamist, st uute samaväärsete mokassiinide soetamist (RVastS § 11), kuid Tallinna Vangla pidas võimalikuks hüvitada kaebajale tekitatud kahju rahas (RVastS § 8). RVastS § 8 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Võttes aluseks otsuse punktis 12 viidatud kohtupraktika ning RVastS § 8 lg 1, siis oli vastustajal õigus otsustada, et tagajärgede kõrvaldamise asemel hüvitatakse kaebajale tekitatud kahju rahas, kuna arvestades mokassiinide vanust ja kasutusaega ületavad uute mokassiinide soetamise kulud kaebajale tekitatud kahju oluliselt.
14.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja jalanõud läksid kaduma vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel ning vastustajal on kohustus tekkinud kahju hüvitada. Kuna kaebajale tekitatud kahju on seotud asja kaotsiminekuga, siis kooskõlas RVastS § 7 lg-ga 4 reguleerivad kaebajale kahju hüvitamist ka eraõiguse sätted. VÕS § 132 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (lg 1). Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus (lg 2).
15.Kohtupraktika (Riigikohtu 03.03.2013 otsus nr 3-2-1-19-13, punkt 13) sedastab kahjuhüvitise suuruse osas, et VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Juhul kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, tuleb VÕS § 132 lg 2 järgi hävinud või kaotsiläinud asja väärtus
4 (6)
hüvitada. Samas on asja soetamise hind eeldatavasti sama, kui on asja väärtus ehk kohalik keskmine turuhind (Riigikohtu 13.05.2004 otsus nr 3-2-1-63-04, punkt 14). Riigikohus on märkinud, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Seejuures mõiste „uus samaväärne asi“ ei tähenda, et asi peaks olema mittekasutatud1 või et isik peab saama osta täpselt sama kaubamärgi mokassiinid (vt Riigikohtu 08.11.2017 otsus nr 2-15-6034, punkt 26; Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2013 otsus nr 3-10-3139, punkt 6).
16.Kaebaja ei ole kohtueelses ega kohtumenetluses esitanud tõendeid, millest nähtuks kadunud jalanõude soetamise aeg, kaubamärgi nimetus ja soetamishind. Samas nõustub kohus kaebajaga, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et Tallinna Vangla isiklike asjade laost kadumaläinud mokassiinid olid „Baldinini“ kaubamärgist. Kohtu hinnangul saab pidada kaubamärgi „Baldinini“ asemel „Boldinini“ kirjutamist eksimuseks, mida saab käsitleda trükiveana ning ei asu sisuliselt lahendama küsimust, kas tegemist oli „Baldinini“ või „Boldinini“ kaubamärgi jalanõudega. Ka vastustaja ei ole tõendanud, et jalanõud kaubamärgiga „Boldinini“ turul olemas oleksid, vaid on vastupidiselt kinnitanud, et menetluse käigus ei olnud võimalik kaubamärgi „Boldinini“ jalanõude sortimenti ja müügihindu kindlaks teha. Internetiotsing märksõnaga Boldinini annab tulemusi venekeelsest kuulutusteportaalist www.avito.ru, kus pakutakse müügiks „Baldinini“ kaubamärgi jalanõusid, mille nimetuseks müügikuulutuses on märgitud „Boldinini“.2 Seega võib tegemist olla ka keelelise eripäraga konkreetse kaubamärgi nimetuse kirjutamisel.
17.Kaebaja on kaebuses väitnud, et uute tumesiniste „Baldinini“ mokassiinide hind jääb vahemikku 250-300 eurot (tl 3 pöördel), kuid ei ole välja toonud, milline oli tema jalanõude soetusmaksumus. Kaebaja ei ole seda välja toonud ka vastuseks Tallinna Vangla ettepanekule asjaolude täpsustamiseks (tlk 29–30) ega ka kohtule. HKMS § 59 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kaebaja oma väiteid tõendama, kuid kaebaja kinnitusel ei ole jalanõude ostutšekk säilinud. Kaebaja on esitanud jalanõude väärtuse tõendamiseks fotod (tlk 8–9), millelt nähtub, et Tallinnas „Baldinini“ kaupluses maksavad meeste mokassiinid allahindlusega 262 eurot. Muid tõendeid vaidlusaluste mokassiinide väärtuse kohta kaebajal esitada ei ole.
18.Kaebaja on ise väitnud ning seda kinnitavad ka kohtumenetluses esitatud tõendid, et kaduma läinud jalanõud olid kadumise hetkeks kasutusel olnud vähemalt 5–6 aastat. Nimelt peeti kaebaja kinni 06.04.2015 ning ta on sellest ajast alates viibinud kinnipidamisasutustes. Kaduma läinud jalatsid ostis kaebaja ca aasta enne vahistamist Moskvas elades (tlk 4 pöördel; tlk 30) ning need saadeti kaebajale 27.05.2015 pakiga. Kohtule ei ole teada, milline oli jalanõude seisukord kadumise hetkel, kuid fakt, et jalanõusid oli 5-6 aastat kasutatud annab alust järeldada, et nende väärtus oli võrreldes uute samaväärsete jalanõudega oluliselt vähenenud, mistõttu tuleb sellega hüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Seega nõustub kohus vastustajaga ning leiab, et kadumise hetkel oli jalanõude rahaline väärtus väiksem kui uute samasuguste jalanõude soetusmaksumus.
19.Kohus leiab, et arvestades jalanõude rahalist väärtust kadumise hetkel, ei ole võimalik soetada kaebajale uusi samasuguseid „Baldinini“ tumesiniseid mokassiine, vaid kaduma läinud
P. Varul jt. Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne I. § 132 kommentaarid
Näiteks https://www.avito.ru/moskva/odezhda_obuv_aksessuary/makasiny_boldinini_bu_sinie_37r_1770673836; https://www.avito.ru/moskva/odezhda_obuv_aksessuary/mokasiny_boldinini_italiya_1371878762?slocation=621540h ttps://www.avito.ru/pokrov/odezhda_obuv_aksessuary/krossovki_boldininiitaliya_1785612097 (vaadatud 21.10.2019)
5 (6)
jalanõude väärtus tuleb hüvitada VÕS § 132 lg 2 alusel. Kaebaja on hinnanud oma kahjuks uute samaväärsete „Baldinini“ jalanõude hinna 262 eurot. Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul tuleks talle hüvitada uute mokassiinide väärtus.
20.Vastustaja on mokassiinide keskmise hinna leidmisel aluseks võtnud Tallinna Kaubamaja veebipoes müüdavate erinevate kaubamärkide meeste mokassiinide hinnad ning leidnud, et need jäävad üldjuhul alla 100 euro ning 04.07.2019 otsuses välja toodud kaubamärkidega jalanõude keskmine hind on 87,66 eurot. Samal ajal ei ole osapoolte vahel vaidlust selles, et „Baldinini“ kaubamärgi meeste jalanõude hind on keskmisest kõrgem, jäädes vahemikku 85-400 eurot. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud võtta hüvitatava kahju arvutamisel arvesse Tallinna Kaubamajas müüdavaid kõige odavama hinnaklassi meeste mokassiine. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kahju hüvitise suuruse määramisel arvestanud „Baldinini“ kaubamärgi mokassiinide hinda, ehkki 04.07.2019 otsusest nähtuvalt on vastustaja „Baldinini“ mokassiinide hinnaks eBay ostukeskkonna info alusel märkinud 85–400 eurot. „Baldinini“ kaubamärgi kodulehel3 jäävad jalatsite hinnad 300 eurost ülespoole. Seda, miks vastustaja kahju hüvitise määramisel „Baldinini“ kaubamärgi hinnaga ei arvestanud, otsusest ei nähtu. Täiendades 04.07.2019 otsuse punktis 2.2. toodud loetelu „Baldinini“ kaubamärgi mokassiinide hinnaga 262 eurot, siis oleks meeste mokassiinide arvestuslik keskmine hind 105 eurot. Samuti ei nähtu otsusest, et kui vangla arvutuste kohaselt jäävad keskmised jalatsite hinnad suurusjärku 87,66 eurot, et miks sellisel juhul tuleb kaebajale varalise kahju kompenseerimiseks maksta 75 eurot, mille eest samaväärsete mokassiinide ostmine oleks sisuliselt välistatud ja mis ei vasta keskmisele turuhinnale. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Vastustaja välja toodud nimekirjast jäävad üksnes „Rieker“ kaubamärgi mokassiinid alla 75 euro. eBays on „Baldinini“ kasutatud mokassiinid müügil 69 dollariga, millele lisanduks saatmiskulu 35 dollarit4. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kaebajale määratud kahjuhüvitist tuleb suurendada 105 euroni, mis vastab meest mokassiinide keskmisele turuhinnale. Nimetatud summa eest on kaebajal võimalik soetada endale uued muu kaubamärgi mokassiinid kui ka kasutatud „Baldinini“ kaubamärgi mokassiinid. Menetluskulud
21.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 2 jagatakse menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on küll taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastutajalt ning märkinud, et kaebaja menetluskuluks on 15 euro suurune riigilõiv. Kaebaja nõue oli 187 eurot, millest 30 eurot moodustab ca 16%. Seega tuleb vastustajal kaebajale hüvitada viimase tasutud 15 eurot suurusest riigilõivust 2,4 eurot. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt ega menetluskulude nimekirja, mistõttu tema menetluskulusid kaebajalt välja ei mõisteta. (allkirjastatud digitaalselt)