A. K. hagi Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavanema kaudu) vastu viivise vähendamise nõudes
Hagihind
589,57 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)
Menetlusosalised
Hageja:
A. K. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Eesti Vabariik (Ida-Viru Maavanema kaudu) (Keskväljak 1, 41594 Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A. K. hagi Eesti Vabariigi (Ida-Viru Maavanema kaudu) vastu viivise vähendamise nõudes.
2.Vähendada seisuga 02.11.2015.a sissnõutavaks muutunud viivist 589, 57 eurolt kuni põhinõude suuruseni, so 242 (kakssaja neljakümne kahe) euro 03 sentini.
3.Hagejal tasuda võlgnevus (põhivõlg + intress + vähendatud viivis) võrdsete osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt
ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks.
HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt päris hageja A. K. oma isa Valentin K. järel korteriomandi asukohaga Oblika 8-4 Sompa linnaosas, Kohtla-Järvel. Alates 13.05.2014 on hageja kantud kinnistusraamatusse korteri omanikuna. 2015. aasta sügisel sai A. K. riigi raamatupidamiskeskuselt meeldetuletuse nr 195061, mille kohaselt on seisuga 02.11.2015 xxx maaüksuse erastamisel sõlmitud lepingu järgi tähtajaks tasumata võlgnevus 855,80 eurot, millest põhivõlg on 242,03 eurot, intress 24,20 eurot viivis 589,57 eurot (0,1% iga maksetähtaja ületanud päeva eest). Hagiavalduse kohaselt pärimisel notar viitas reaalkoormatise olemasolu kohta, kuid selgitas, et see võib olla ka tasutud, kuid on kustutamata. Hageja leiab, et viivis on põhjendamatult suur ja palub seda vähendada §-s 94 sätestatud intressimäärani, millele lisandub 8% aastas.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja märgib kohtule saadetud kirjalikus vastuses, et Kohtla-Järve Linnavalitsuse poolt 17.01.2007 koostatud võla tasumise kohustuse korteriomandi seadmisel kohaselt koormati korteriomand xxx avalik-õigusliku reaalkoormatisega Eesti Vabariigi kasuks. Reaalkoormatis suurusega 242, 03 eurot, seati kolmeks aastaks, tasumise tähtaegadega 01.03.2008, tasutav summa 80,66 eurot; 01.03.2009, tasutav summa 80,66 eurot ja 01.03.2010, tasutav summa 80,72 eurot. Korteri omanik V. K.n suri enne esimese makse tähtaja saabumist, mistõttu läksid ka tasumata reaalkoormatise nõuded üle pärijale. Enne pärimisdokumentide vormistamist selgitas kostja hagejale võla olemasolust. Hageja võlga ei tasunud. Seisuga 22.11.2016 on korteriomandit xxx Sompa linnaosa, Kohtla-Järve linn, kinnistusregistriosa nr 2736007, koormava reaalkoormatise võlg 949,22 eurot – põhiosa võlg 242,03 eurot, intress 24,2 eurot ja viivis 682,99 eurot. Kostja nõustub viiviste summa vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks ning võimalikuks, kuid ise kostja viiviseid vähendada ei saa, sest selleks puudub kostjal seaduslik alus ja pädevus. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab hagi.
4.Esmalt märgib kohus A. K. hagemisõiguse osas järgmist: Valentin K. suri 15.11.2007.a /tl 31/. Pärimisele kohaldub 2007 aastal kehtinud pärimisseadus (PärS). PärS § 3 lg 1 ja 2 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Valeri K. pärand avanes 15.11.2007.a. Pärandaja ei teinud testamenti ega sõlminud pärimislepingut, seega päritakse seaduse järgi.
Pärija võib pärandi vastu võtta või sellest loobuda (PärS § 115 lg 1). Pärandit ei saa vastu võtta ega sellest loobuda, kui sellest on möödunud 10 aastat (PärS § 118 lg 3). A. K. on pärandi vastu võtnud 13. mail 2014.a. /tl 32/. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (PärS § 130 lg 1) sh reaalkoormatisest tuleneva võlgnevuse ja viivise tasumise kohustus.
5.Arvestades hagihinda (589,57 eurot) menetleb kohus hagi lihtmenetluses (vt TsMS § 405 lg 1). Pooled ei ole avaldanud soovi olla asjas ära kuulatud.
6.Korteriomandile asukohaga Oblika tn 8-4, Kohtla-Järvel on seatud reaalkoormatis kostja kasuks ja viivise määraks 0,1% iga viivitatud päeva eest /tl 27, 33/. Kohtule esitatud kirjalike tõendite kohaselt on hageja põhivõlg 242,03 eurot, intress 24,20 eurot ja seisuga 02.11.2015.a sissenõutavaks muutunud viivis 589,57 eurot /tl 4/. Tasumise tähtaeg oli 01.03.2010.a /tl 27/.
7.Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule ning vastavalt § 162 lg 1 saab viiviseid vähendada kohus. Viivise alandamine on kohtu diskretsioonotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Seejuures tuleb arvestada ka üldist praktikat viivise väljamõistmisel, sest ka lepingulistes suhetes osalejate jaoks peab üldjoontes olema ettenähtav, kas ja millises ulatuses kohtud nende viivisenõudeid aktsepteerivad. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamises, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse ja ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust ka objektiivset kriteeriumit arvestades, lähtudes VÕS § 7. Seega võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12 p 20). Kohtu õigused viivise vähendamisel ei ole piiramatud. Viivise vähendamise ulatust ei ole võimalik summaliselt täpselt piiritleda, kuna see sõltub paljuski kohustuse täitmisega viivitamise asjaoludest. Siiski ei ole üldjuhul põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 18; p 20)
8.Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on põhinõue 242,03 eurot ja viivis 589,57 eurot. Viivis ületab põhinõuet 2 (kaks) korda, mis ilmselgelt viitab viivise ebamõistlikule suurusele. Kostja nõustub oma vastuses viivise vähendamisega, kui kohus peab seda põhjendatuks ja võimalikuks /tl 26/. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et viivise rakendamise eelduseks on kohustuse täitmata jätmine kohustatud isiku poolt, see tähendab, et kui kohustatud isik tasuks (oleks tasunud) makseid korrapäraselt ja tähtaegselt, ei oleks viivise arvestamine võimalik. Teisest küljest jääb kohtule arusaamatuks, miks ei ole riik esitanud mitme aasta vältel nõuet A. K. reaalkoormatisest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks, vaid piirdunud ainult
meeldetuletuste ja teatiste saatmisega võlgnikule, aidates sel viisil kaasa viivise pidevale suurenemisele. Eeltoodut arvesse võttes peab kohus põhjendatuks vähendada viivist põhinõudeni ehk 242,03 euroni.
9.Vastavalt TsMS § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Arvestades asjaolusid peab kohus vajalikuks hagejal võimaldada tasuda võlgnevus osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul. Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 sätestatuga määrab kohus kindlaks, et otsus tuleb täita (st põhivõlg, intress ja viivis tasuda) võrdsete osamaksetena 4 (nelja) kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates.
10.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
11.TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatud üldpõhimõttele, kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu õiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, mistõttu ei ole kohtul vajadust kulusid rahaliselt kindlaks määrata.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.