Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale ja Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1.S.O. on esitanud halduskohtule kaebuse Kaitsepolitseiameti (KAPO) vastu, mida kohus menetleb haldusasjana nr 3-19-709. KAPO direktor märkis haldusasja nr 3-19-709 menetluses kohtule 23.04.2019 esitatud vastuses nr 3584-2, et ta pole saanud ajavahemikul 03.03.2019 – 07.03.2019 kirju S.O..
2.S.O. esitas 13.05.2019 Viru Vanglale pöördumise (tl 8) seoses sellega, et tema poolt ajavahemikul 03.03.2019 – 07.03.2019 KAPO direktorile saadetud kirjad on kadunud. S.O. palus alustada sellega seoses menetlust ja anda talle kirjalik selgitus selle kohta, kuhu kadusid KAPO-le saadetud kirjad. S.O. palus talle kirjavahetuslehe väljastamist, millelt nähtuks 03.03.2019 ja 07.03.2019 KAPO-le kirjade saatmine.
3.Viru Vangla selgitas 05.06.2019 vastuses nr 6-14/18919-2 (tl 9) S.O.ile, et ei algata tema 13.05.2019 kaebuse alusel mingisugust menetlust. Vastuse kohaselt nähtub kirjavahetuslehelt, et S.O. on saatnud KAPO-le kirja 03.03.2019, kuid 07.03.2019 pole ta KAPO-le kirja saatnud. Vangla ei ole kirju omavoliliselt ära võtnud ega nende saatmist takistanud. Alati on võimalik, et postiteenuse pakkuja pole olnud suuteline saadetud kirja edastama. Vangla territooriumilt ei ole kirja leitud ning väga suure tõenäosusega on kiri vanglast välja saadetud.
4.S.O. esitas 06.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb KAPO ja Viru Vangla ametnike kohustamist valetama ning selgitama välja ja tunnistama üles, et kaebaja saatis perioodil 03.03.2019 – 07.03.2019 KAPO-le kirju. Samuti taotleb kaebaja KAPO kohustamist selgitama välja, miks toimub kokkulepitud pettus. Kaebuses on esitatud taotlus haldusasjas
3-19-1091 nr 3-19-709 03.06.2019 kaebaja poolt Riigikohtule saadetud kirjavahetuslehe koopia väljastamiseks. Kaebaja pole rahul sellega, et KAPO ja Viru Vangla petavad teda ja kohut ning eitavad, et kaebaja kirjutas KAPO direktorile kirju perioodil 03.03.2019 – 07.03.2019. Kaebaja esitas haldusasjas nr 3-19-709 03.06.2019 Riigikohtule kirjavahetuslehe koopia, kust nähtub nimetatud perioodil KAPO direktorile kirjade saatmine.
5.Viru Vangla edastas 03.07.2019 kohtule kaebaja 13.05.2019 pöördumise, Viru Vangla 05.06.2019 vastuse nr 6-14/18919-2 ning 11.06.2019 registreeritud kaebaja vaide vangla 05.06.2019 vastusele. Vaide kohaselt väljastas vangla kaebajale ebapädeva vastuse ja vale kirjavahetustabeli, kaebaja on saatnud õige tabeli haldusasjas nr 3-19-709 Riigikohtule ning sellest tabelist nähtub ka KAPO-le saadetud kiri.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et praeguses asjas esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.
7.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on palunud 13.05.2019 Viru Vanglale esitatud pöördumises anda talle kirjalik selgitus selle kohta, kuhu kadusid tema poolt KAPO-le saadetud kirjad. Kohtu hinnangul on selle pöördumise näol tegemist selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p-i 1 tähenduses. MSVS § 2 lg 2 järgi on selgitustaotlus MSVS-i tähenduses isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist (p 1) või taotleb MSVS §-s 3 sätestatud õigusalase selgituse andmist (p 2). MSVS § 5 lg 8 kolmanda lause kohaselt antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. MSVS-i sätetest tuleneb selgitustaotluse esitanud isikule õigus nõuda, et haldusorgan järgiks selgitustaotlusele vastamisel sellele vastamist reguleerivaid MSVS-i sätteid ning vastaks selgitustaotlusele täielikult ja õigeaegselt. Juhul, kui haldusorgan ei ole seda kohustust täitnud, on isikul õigus pöörduda kohustamiskaebusega kohtusse, järgides vajadusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise korda. Isikul puudub aga subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumistele vastataks just tema oodatud viisil ja sisuga.
8.Kaebaja on palunud kohtul kohustada Viru Vanglat selgitama välja, et kaebaja saatis perioodil 03.03.2019 – 07.03.2019 KAPO-le kirju. Kohus leiab, et sisuliselt on tegemist nõudega Viru Vangla kohustamiseks kaebaja 13.05.2019 selgitustaotlusele uuesti vastama. Kuigi Viru Vangla nimetas kaebaja 13.05.2019 avaldust 05.06.2019 vastuses märgukirjaks, on vangla 05.06.2019 vastusega sisuliselt siiski vastanud kaebaja selgitustaotlusele. Vangla on selles vastuses selgitanud, et vangla territooriumilt ei ole kaebaja kirja (s.o kirjavahetuslehelt nähtuvalt KAPO-le 03.03.2019 saadetud kirja) leitud, ning märkinud, et suure tõenäosusega on kiri vanglast välja saadetud. Seega on vangla kogunud kaebaja selgitustaotlusele vastamiseks lisateavet ning andnud sellele MSVS § 5 lg 8 nõuetele vastava vastuse. Kuna kaebaja selgitustaotlusele on vastatud, puudub tal subjektiivne õigus nõuda vangla kohustamist tema 13.05.2019 selgitustaotlusele (kaebajale sobiva sisuga) uuesti vastama.
9.Kaebuses on taotletud ka KAPO kohustamist selgitama välja ja tunnistama üles, et kaebaja saatis KAPO direktorile perioodil 03.03.2019 – 07.03.2019 kirju. Kohtu hinnangul puudub kaebajal ka sellise nõude esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja ei ole kaebuses väitnud, et ta oleks esitanud KAPO-le vastavasisulisi selgitustaotlusi (MSVS § 2 lg 2 p 1) ning KAPO oleks jätnud tema selgitustaotlustele vastamata. Ilma vastavasisulise selgitustaotluseta puudub KAPO-l õigusaktidest tulenev kohustus kaebaja soovitud asjaolusid välja selgitada. Seega
3-19-1091 puudub kaebajal kaebuse asjaoludel subjektiivne õigus nõuda KAPO-lt soovitud tegevuste tegemist.
10.Kohus ei pea põhjendatuks tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja on selles soovinud esitada ka nõude Viru Vangla või KAPO tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses tema kirjade kaduma minemisega. Sellist nõuet ei saa pidada kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks ning kaebaja saab kaitsta oma õigusi muul viisil (HKMS § 38 lg 4, § 45 lg 2).
11.Kaebaja on esitanud kohtule väiteid tema KAPO-le saadetud kirjade kadumisest ka haldusasjas nr 3-19-709. Haldusasja nr 3-19-709 materjalide kohaselt on kaebaja selles asjas palunud muu hulgas kohustada KAPO-t vastama tema 03.03.2019 ja 07.03.2019 pöördumistele. Samas haldusasjas on kaebaja Tartu Halduskohtu 02.05.2019 määrusele esitatud määruskaebuses väitnud, et KAPO väide 03.03.2019 ja 07.03.2019 kirjade mittesaamise kohta on vale. Ringkonnakohus ei pidanud 22.05.2019 määruses (p 8) kaebaja väidet usutavaks. Kaebaja on esitanud seejärel Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2019 määrusele 03.06.2019 määruskaebuse Riigikohtule ning kohtute infosüsteemist nähtuvalt on see määruskaebus hetkel Riigikohtus menetlusse võtmise otsustamisel. Seega on kaebaja saanud kaitsta enda õigusi seoses tema kirjade väidetava kadumisega haldusasjas nr 3-19-709.
12.Täiendavalt märgib kohus järgmist. Kaebaja väidete kohaselt on ta saatnud KAPO-le kirjad 03.03.2019 ja 07.03.2019, kuid KAPO peadirektori sõnul (23.04.2019 vastus nr 3584-2 haldusasjas nr 3-19-709) pole KAPO-le neid kirju saabunud. Haldusasjas nr 3-19-709 kaebaja poolt Riigikohtule saadetud kirjavahetuslehest nähtub, et kaebaja on andnud Viru Vanglale KAPO-le saatmiseks kirja üle 03.03.2019, kuid mitte 07.03.2019. See info kattub Viru Vangla 05.06.2019 vastuses nr 6-14/18919-2 kajastatud infoga. Sellest tulenevalt on kohtul piisav alus arvata, et Viru Vangla edastas kaebajale koos 05.06.2019 vastusega sama kirjavahetuslehe, mille kaebaja edastas haldusasjas nr 3-19-709 Riigikohtule, ning kaebaja seisukoht talle vale tabeli esitamisest on alusetu. Kaebaja veendumus sellest, et ta edastas KAPO-le kirja ka 07.03.2019, võib tuleneda asjaolust, et kaebaja on saatnud erinevatele ametiasutustele adresseeritud kirju Tallinna Linnavalitsusele, et viimane saadaks need kirjad edasi. Haldusasjas nr 3-19-709 kohtule esitatud Tallinna Linnavalitsuse 27.03.2019 vastusest nähtub, et Tallinna Linnavalitsus on kaebaja selliseid palveid ka täitnud. Seega võis KAPO-le adresseeritud 07.03.2019 pöördumine sisalduda kirjavahetuslehel kajastatud 07.03.2019 kirjas, mille kaebaja saatis Tallinna Linnakantseleile.
13.Eeltoodud põhjendustel puudub kaebajal praeguses asjas ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
14.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.Kaebuses esitatud taotlus kaebaja kirjavahetuslehest koopia väljastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja taotlenud samast dokumendist koopia väljastamist ka Riigikohtult ja Tartu Ringkonnakohtult (kes edastas taotluse Riigikohtule). Riigikohus rahuldas haldusasjas nr 3-19-709 kaebaja taotluse ning saatis talle kõnealuse kirjavahetuslehe koopia 11.06.2019. Seega on kaebaja taotletud koopia juba saanud ning puudub vajadus selle teistkordseks väljastamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.