lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-793/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 30.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-793/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

30. aprill 2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-793

Haldusasi

XYi kaebus vangla sisekorraeeskirjaga muudatustega tekitatud kahju hüvitamiseks (suitsetamine) Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Tagastada XYi kaebus.

Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohtulahendi tõlkimiseks vene keelde.

Kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid kajastavate tõendite osas (tl 6-9).

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.XY (edaspidi kaebaja) esitas 26. aprillil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub talle hüvitada mittevaraline kahju. Kaebaja väitel on kahju tekitatud justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21, millega kehtestati vanglates suitsetamise keeld. Kaebaja väidab, et tema tervis hakkas halvenema juba juulis 2017, kui teatati kavatsusest vanglates suitsetamine keelata, ja probleem süvenes veelgi, kui 1. oktoobril 2017 suitsetamine keelati. Kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kahju hüvitamist ajavahemiku 1. oktoober 2017-26. november 2018 eest.
2.Kaebaja on vastustajaks asjas märkinud justiitsminister Urmas Reinsalu. Kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud 10. jaanuaril 2019 kohtueelses menetluses hagi Urmas Reinsalu vastu, milles taotles kahju hüvitamist summas 250 000 eurot. Kaebaja märgib, et vastustaja pole tema hagi seaduses ette nähtud 90 päeva jooksul läbi vaadanud. Kaebaja tugineb põhiseaduse §-le 25, riigivastutuse seaduse § 12 lg-le 2 ja Euroopa vanglareeglistiku p-le 31.5. Kaebaja esitas ka täiendava avalduse (tõlge tl 26), milles palub kohut jätta tähelepanuta Justiitsministeeriumi 12. jaanuari 2019. a vastus nr 11-7/295-2, kuna 10. jaanuaril 2019 esitas ta

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

personaalse hagi Urmas Reinsalu vastu, mida pole 90 päeva jooksul nõuetekohaselt lahendatud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kaebaja taotleb kahju hüvitamist, mis on tema väitel tingitud justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 kehtestatud suitsetamiskeelust vanglates. Kaebaja väidab sellest keelust tulenevat tervise kahjustamist ning on lisanud väljavõtte tervisekaardist (tl 6-11).
4.Justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 viidi vangla sisekorraeeskirja (VSkE) sisse muudatused seoses suitsetamise keelamisega. VSkE § 82 kannab 1. oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Kehtetuks tunnistati varem kehtinud VSkE § 82 lg-d 2 ja 21. VSkE § 82 lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas. VSkE § 641 p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Justiitsministri määrus on oma õiguslikult olemuselt õigustloov akt. Kehtiv õigus ei välista õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist, kuid see on lubatav vaid erandlikel juhtudel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma.
5.Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul aga määrav, kas RVastS § 14 lg-s 1 sätestatud tingimused on kaebaja puhul täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus on seisukohal, et praeguses haldusasjas esitatud kaebus on korduv kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses.
5.1.Kaebaja on haldusasjas nr 3-18-356 juba taotlenud Justiitsministeeriumi poolt tekitatud kahju hüvitamist seoses suitsetamiskeeluga ning justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määruse nr 21 põhiseaduspärasuse kontrollimist. Seega on kaebaja juba esitanud praeguse kaebusega samasuguse nõudega kaebuse samal alusel haldusasjas nr 3-18-356. Viidatud haldusasjas taotles kaebaja ka Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ja 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 tühistamist, vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid ning vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist.
5.2.Tartu Halduskohus jättis kaebuse 14. märtsi 2019. a otsusega haldusasjas nr 3-18-356 rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud otsuse apellatsioonkaebusega ja vaidlus jätkub hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eeldus, et sama nõudega samal alusel kaebus oleks kohtu menetluses.
5.3.Asjaolu, et kaebaja on 10. jaanuari 2019. a hagina pealkirjastatud avalduse kahju hüvitamise nõudega esitanud personaalselt justiitsministri vastu (tl 13), ei anna kohtule alust aktsepteerida korduva samasisulise nõude esitamist samal alusel. Kuna kohus ei pea korduva samasisulise nõude esitamist lubatavaks, ei ole ka määrav, kas Justiitsministeerium on õiguspäraselt lahendanud kaebaja
10.jaanuari 2019. a kahju hüvitamise taotluse. Kahju hüvitamise nõue on hetkel sisuliselt lahendamisel haldusasjas nr 3-18-356. Kaebajal on võimalus selles menetluses enda õigusi jätkuvalt kaitsta,
6.Kohus ei nõustu ka kaebaja täiendavas 25. aprilli 2019. a avalduses (tl 23, tõlge tl 26) esitatud väitega nagu peaks kahju hüvitamise nõude lahendama justiitsminister personaalselt, ning ei pea

põhjendatuks kaebaja taotlust sel põhjusel jätta Justiitsministeeriumi 12. jaanuari 2019. a vastus nr 117/295-2 tähelepanuta. Kuna kohus on seisukohal, et kaebaja on praegusel juhul esitanud kohtule kaebuse sama nõudega ja samal alusel, nagu juba menetluses asjas nr 3-18-356, ei pea kohus kaebust lubatavaks. Seetõttu ei ole ka määrav, kas Justiitsministeerium pidas õigesti kaebaja taotlust selgitustaotluseks ja lahendas selle õiguspäraselt. Kohus ei anna neis küsimustes praegu hinnangut.

Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3alusel.

8.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse (tl 19). Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevat arvestades peab kohus kaebaja väljavaadet käesolevas kohtumenetluses enda õigusi kaitsta väga väheseks. Seega jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata sõltumata kaebaja majanduslikust võimalusest (vt konto väljavõte tl 5-5p) õigusabi eest tasuda.
9.HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse on võetud dokumente, mis sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. Selles osas on asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, miss võiks välistada menetluse osalise kinniseks kuulutamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks kuulutada.
10.Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust kohtulahendi tõlkimiseks vene keelde. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning kaebuse lisadest nähtuvalt eestikeelsed pöördumised justiitsministrile ja Tartu Vanglale. Järelikult on kaebajal võimalus ka mõista eestikeelset kohtulahendit või korraldada endale selle tõlkimine.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium