XYi kaebus Tartu Vangla (ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse)
Menetlusosalised
Kaebaja – XY Vastustaja –Tartu Vangla Kaebuse tagastamine
Menetlustoiming
kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada XYi kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Vangla kinnipeetav XY esitas Tartu Halduskohtule 21. aprillil 2019 kaebuse, milles taotleb enda ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. Kaebaja märgib, et on Tallinna elanik ning ta on saadetud vanast Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse karistust kandma, kuna ta on kõrgohtlik. Kaebaja arvates võiks ta nüüd karistust kanda uues Tallinna Vanglas. Kaebaja märkis ka, et on esitanud Tartu Vangla 12. märtsi 2019. a vastuse nr 2-3/394-2 peale
13.märtsil 2019 vaide, kuid pole sellele kaebuse esitamise ajaks vastust saanud.
2.Tartu Vangla on vastuseks 22. aprilli 2019. a kohtunõudele kohtule selgitanud, et kinnipeetav esitas 13. veebruaril 2019 Tartu Vanglale vanglasiseseks ümberpaigutamiseks taotluse nr 2-3/394-1. Vangla väljastas 12. märtsil 2019 kinnipeetavale vastuse taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 2-3/394-2. XY esitas Tartu Vanglale 13. märtsil 2019 vaidena pealkirjastatud dokumendi nr 6-5/54-1, milles taotles ümberpaigutamist Tallinna Vanglasse. Vastustaja möönab, et 21. aprilliks 2019 ei olnud kinnipeetav saanud vaideotsust, kuid otsus koostati 22. aprillil 2019 ja väljastati 23. aprillil 2019.
3-19-560
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
Kaebaja taotleb kohtule esitatud kaebuses tema paigutamist Tallinna Vanglasse.
Kohus märgib esmalt, et ei saaks vangla asemel lahendada kaebaja taotlust ega otsustada kaebaja ümberpaigutamist. Kinnipeetava ümberpaigutamise ühest vanglast teise otsustab vangla vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 19 ja justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“ sätestatule kaalutlusõiguse alusel. Kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt ei ole kinnipeetaval üldjuhul subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist konkreetsesse vanglasse, kuid ümberpaigutamise taotlemine ei ole erandlikel asjaoludel (nt isiku põhiõiguste kaitseks) välistatud1. Kohus saaks kohustamisnõuet lahendades kohustada seega vanglat kaebaja taotlust uuesti lahendama.
5.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
6.Kohtu hinnangul ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks kohustamise nõude osas. Kaebaja on väitnud, et esitas 13. märtsil 2019 vaide (tl 8) ning Tartu Vangla on vastuses kohtunõudele (tl 5) nimetanud enda 22. aprilli 2019. a keelduvat vastust nr 6-5/54-2 (tl 9) vaideotsuseks.
6.1.Kaebaja on 13. veebruari 2019. a teabenõudena pealkirjastatud pöördumises vanglale (tl 6) palunud teatada, kas tal on võimalik viibida vangla lahtises sektori 5. või 4. üksuses üksinda kambris. Kaebaja selgitas ka, et tal on meditsiiniline näidustus üksinda kambris viibimiseks. Vangla vastas pöördumisele 12. märtsil 2019 vastusega nr 2-3/394-2, käsitades seda vastusena teabenõudele (tl 7). Vastustaja selgitas vanglasisese paigutamise õiguslikku tausta ning et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda ümberpaigutamist talle sobivasse kambrisse või eluosakonda ega valida kambrikaaslast. Vangla selgitas ka, et on kontrollinud väiteid julgeolekuohu kohta ning jõudnud järeldusele julgeolekuohu puudumisest.
6.2.Kaebaja esitas vanglale 13. märtsil 2019 vaidena pealkirjastatud dokumendi (tl 8). Kaebaja märgib selles pöördumises, viidates 12. märtsi 2019 vastusele nr 2-3/394-2, et tal on üksinda kambris viibimiseks meditsiinilised näidustused. Samas esitas kaebaja ka taotluse paigutada ta Tallinna Vanglasse, kui Tartu Vanglas ei ole lubatud viibida üksinda kambris.
6.3.Tartu Vangla selgitas 22. aprilli 2019. a vastuses nr 6-5/54-2 järgmist. Vanglate täituvus on sätestatud justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“ (edaspidi Täitmisplaan). Täitmisplaani 1. detsembril 2018 jõustunud redaktsiooni § 236 lg 2 sätestab, et kinnipeetav, kes on 2018. aasta 15. oktoobriks täitmisplaani alusel paigutatud vanglasse
L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 72 ja seal viidatud praktika.
2(3)
3-19-560
vangistuse täideviimiseks, jätkab karistuse kandmist samas vanglas. Kuna kaebaja paigutati karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse 19. detsembril 2012, ei võta Tartu Vangla kaebaja ümberpaigutustaotlust menetlusse ja karistuse kandmise kohaks jääb vastavalt täitmisplaanile Tartu Vangla. Vastuses selgitati ka, et Tallinna Vanglas on samuti kahekohalised elukambrid ning kambris üksinda viibimine sõltuks vabade kohtade olemasolust nagu ka Tartu Vanglas. Seega ei annaks ümberpaigutamine Tallinna Vanglasse vastustaja selgituse kohaselt garantiid, et isik saaks kahekohalises elukambris viibida üksinda.
6.4.Kohus on seisukohal, et kaebaja on 13. märtsi 2019. a vaidena pealkirjastatud pöördumises esitanud mitte vaide VangS § 11 lg 5 tähenduses, vaid alles esmase taotluse tema ümberpaigutamiseks teise vanglasse, millele vangla vastas 22. aprilli 2019. a vastuses (tl 9). Kaebaja on esmalt taotlenud vanglasisest ümberpaigutamist ning alles selle võimatusest teada saades asunud taotlema ümberpaigutamist ühest vanglast teise. Vangla on 22. aprilli 2019. a vastuses korduvalt sõnaselgelt märkinud, et menetleb kaebaja 13. märtsi 2019. a pöördumist taotlusena ega ole teinud selles vaideotsusele omaseid otsustusi (haldusmenetluse seaduse § 85 ja 86).
6.5.Kohtu arvates on Tartu Vangla 23. aprilli 2019. a vastuses kohtunõudele ekslikult nimetanud 22. aprilli 2019. a vastust nr 6-5/54-2 vaideotsuseks. Selline ekslik määratlus ei anna alust järelduseks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimisest Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks kohustamise nõude osas. Vaidemenetluse läbituks pidamiseks ei anna alust ka asjaolu, et vastustaja lahendas kaebaja 13. märtsi 2019. a vaidena pealkirjastatud taotluse viivitusega alles pärast seda, kui kaebaja kohtusse pöördus.
7.Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et kaebaja ei ole seni läbinud Tallinna Vanglasse ümberpaigutamiseks kohustamise nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 47 lg 1 tähenduses. Kaebus tuleb seetõttu HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada
8.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse nõuetekohase kaebusega. Seega on kaebajal õigus tema Tallinna Vanglasse ümberpaigutamisest keeldumise korral esitada vastav vaie vangla kohustamiseks Tartu Vanglale. Vaide esitamise tähtaeg on 30 päeva keeldumisest teadasaamisest. Vaide tagastamise, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmise korral on kinnipeetaval õigus pöörduda kohtusse (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg-d 1 ja 2).
9.Kuna kohus tagastab kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, puudub vajadus riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse otsustamiseks, ning kohus jätab menetlusabi taotluse läbi vaatamata.