Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi O. K.-K. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid 31.08.2012 liitumislepingu nr 1982352 ja liitumislepingu lisa nr 1983441, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvele märgitud tähtajaks. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja võlgnevus sisaldab ka käsitlustasu, mille sissenõudmise õigus tuleneb järelmaksuga müügilepingutest/soodushinnaga müügilepingutest/vara kasutamise lepingutest. Nimetatud lepingute tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ning lepingute lõpetamine mistahes tagajärjel tõi kaasa käitlustasud. Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 kostja vastase nõude põhisummas 186,97 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kuna kostja ei ole oma kohustusi korrektselt täitnud, oli hageja sunnitud pöörduma kohtu poole. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 186,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 186,92 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuld summas 475 eurot ja viivis protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 12.07.2016 esitas kostja O. K.-K. kohtule vastuse, mille kohaselt alates 08.04.2016 viibib ta Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Ravi kestab orienteeruvalt 7-10 kuud. Käesoleval ajal on kostja sissetulekuks vaid töövõimetuspension summas 145.- eurot, millest 15 % tasub kohtutäiturile. Eeltoodust lähtuvalt ei ole tal olnud võimalik tasuda nõutavat võlga. Kostja palub kohaldada hageja nõude kõrvalnõuete tühistamist või tühistamise mitterahuldamise korral võimaldada tal tasuda summa maksegraafiku alusel pärast tema sõltuvusravi lõppemist ja tööle asumist, mis võiks toimuda orienteeruvalt käesoleva aasta detsembrikuus. 15.09.2016 esitas hageja seisukoha kostja vastusele, milles tegi kompromissettepaneku, mille kohaselt kostjal tuleks tasuda põhivõlgnevus summas186,97 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 130,00 eurot, pool riigilõivu summas 37,50 eurot ja hageja õigusabikulud summas 260,00 eurot, kokku 614,47 eurot. Hageja on valmis sõlmima maksegraafiku maksimaalselt 24. kuuks. Kostjal tuleks hakata maksegraafikujärgseid osamakseid tasuma alates oktoobrist 2016. 12.10.2016 esitas hageja uue kompromissettepaneku, mille kohaselt kostjal tuleks tasuda: põhisumma 186,97 eurot, viivis 140,19 eurot, riigilõiv 50,00 eurot, esindustasu 300,00 eurot,

kokku: 677,16 eurot. Selle summa peale saaks koostada maksegraafiku maksimaalselt 24kuuks. 17.10.2016 esitas kostja SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse sotsiaaltöötaja Inna Tamberg ́i kaudu omapoolse vastuse, mille kohaselt on ta nõus maksma põhitasu ja viivised. Riigilõivu ei ole nõus tasuma täies ulatuses. Samuti palub selgitust esindustasu 300 euro kujunemise kohta ja selle üle vaatamist, kuna ei ole sellise summaga nõus. Kostja viibib alates 08.04.2016 ravil SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses. Tema ainsaks sissetulekuks on tema töövõimetuspension summas 145.- eurot, millest kohtutäiturid arvestavad maha võlgade katteks 15%. Samuti on ta sõlminud kahe inkasso firmaga maksegraafiku, mille järgselt tasub igakuiselt kummagi lepingu eest 10.- eurot kuus s.t. kokku 20.- eurot. Eeltoodust lähtuvalt teeb kostja ettepaneku võimalusel sõlmitava maksegraafiku kehtivusaja alguseks märkida 1.02.2016. Tema ravi rehabilitatsiooni keskuses lõpeb orienteeruvalt detsembris-jaanuaris. Peale rehabilitatsiooni soovib ta leida kiiresti töö ja töö leidmisel on valmis täitma sõlmitud maksegraafikut. 18.10.2016 esitas hageja kohtule teate, et ei ole kostjaga kompromissile jõudnud. Hageja ei saa nõustuda kostja lubadusega hakata rehabilitatsiooniasutusest vabanemisel ja seejärel töö leidmisel alles võlgnevust likvideerima. Hagejal ei ole kindlust, mis ajal kostja oma lubaduste täitmiseni jõuab. Hageja jääb oma hagiavalduse juurde ja palub selle täies ulatuses rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hagi ese: liitumislepingust ja liitumislepingu lisast tulenev nõue summas 186,97 eurot ning viivisenõue (kokku 373,89 eurot). Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid 31.08.2012 liitumislepingu ja liitumislepingu lisa, mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. 2) hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud, so osutas telekommunikatsiooniteenust ning andis kostjale üle Huawei E303 USB modemi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hagile selgelt vastu vaielnud (TsMS § 231 lg 4). Kostja on kinnitanud, et on nõus maksma põhitasu ja viivised. Menetluskulude summale vaidles kostja vastu. Hageja pakkus kostjale ka kompromissi sõlmimise võimalust, kuid kostja ei nõustunud hageja pakutud tingimustega ning oli nõus üksnes tasuma põhisumma 186,97 eurot ja viivise 140,19 eurot, menetluskulude tasumisega nõus ei olnud. Hageja kostja poolt pakutuga nõus ei olnud ja palus hagi tervikuna rahuldada.

Kuna kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega tõendeid, siis vastavalt TsMS § 231 lg 4 kohaselt tuleb eeldada kostja omaksvõttu. Hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 186,97 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et kokkulepitud viivise määr tasumata summalt on 0,15% päevas. Hageja on arvestanud esitatud arvetelt viivist kokku kuni 13.06.2016 summas 335,64 eurot, kuid vähendab viivise nõuet summani 186,92 eurot (tl 13). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 186,92 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, et ta nimetatud teenust ei saanud või et teenus ei vastanud kokkulepitule. Lepingu sõlmimist tõendab kohtule esitatud Elisa Eesti AS liitumisleping (tl 19). Koos liitumislepinguga sai kostja endale vastavalt pakkumisele Huawei E303 USB modemi, seda tõendab tema allkiri arvel nr 120216780 (tl 21). Esitatud arvetelt on selgelt mõistetav kuidas on kujunenud võlgnevus. Kostja ei ole võlgnevusele vastu vaielnud. Maakohus, hinnates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (tl 19-29) leiab, et hageja on piisavalt oma hagi eset ja alust tõendanud ning sellest tulenevalt tuleb hagi tervikuna rahuldada.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud osaliselt kostja O. K.-K. ́i kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude, so riigilõivu kogusummas 100 (55+45) eurot ja õigusabikulude summas 375 eurot, kokku 475 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud osaliselt. Maakohus leiab, et masshagides on õigusabi hüvitamise nõue summas 375 ilmselgelt põhjendamatult suur ja ei vasta õigusabi tegelikule mahule ja raskusele. Maakohus hindab põhjendatud õigusabi kuluks 120 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 220 (100+120) eurot. Lisaks viivis protsendina põhjendatud menetluskuludelt (220 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.