lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1951/23

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1951/23
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1690
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 38 lg 1, 2Kaebuse sisuHKMS § 5 lg 1Halduskohtu volitusedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 203 lg 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 39 lg 1Kaebuse lisad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-1951/18Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja07.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
3-23-708/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium27.04.20233-23-582/14Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.04.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 31.01.2019, Tartu 3-18-1951 Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 07.01.2019. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Nikolai Lilitškin

RESOLUTSIOON

Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 07.01.2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Halduskohtusse saabus 12.10.2018 N. Lilitškini kaebus Tartu Vangla tegevuse peale.
2.Tartu Halduskohus jättis 16.10.2018. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus leidis, et N. Lilitškini 10-nel leheküljel esitatud kaebus on ebamõistlikult suures mahus ning märkis, et kaebus sisaldab halvustavaid, pahatahtlikke ja lugupidamatuid väljendeid. Kohus selgitas, et kaebajal tuleb kohtule esitada kaebus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning kaebajal on keelatud end kohtule esitatavas avalduses väljendada lugupidamatult. Kohus rõhutas, et kaebajal tuleb esitada eeltoodud tingimustele vastav kaebus, mis on kirjutatud mitte enam kui kahele A4 leheküljele.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 41 lg 1Vaidluse ese
3.
Tartu Halduskohtusse saabus 23.10.2018 N. Lilitškini avaldus.
4.Tartu Halduskohus jättis 01.11.2018. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus märkis, et kaebaja 10-nel leheküljel esitatud kaebus ja täiendav 8-l leheküljel esitatud avaldus on ebamõistlikult suures mahus ning sisaldavad lugupidamatuid väljendeid. Kohus märkis, et kaebajal tuleb kohtule esitada kaebus, mis on kirjutatud mitte enam kui kahele A4 leheküljele,

on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning kaebajal on keelatud väljenduda kohtule lugupidamatult.

5.N. Lilitškin esitas 08.11.2018 avalduse, milles ta märkis, et puuduvad efektiivsed õiguskaitsevahendid, mille abil vaidlustada kartserisse paigutamist. Kaebaja väitel on tema kartserisse paigutamine ja ebainimlikes tingimustes hoidmine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 5 jäme rikkumine. Kaebaja arvates peaks ta saama raha vabaduse kaotuse eest, põhjendamatu kartseri, väärikust alandava kohtlemise ja tervise kahjustamise eest.
6.Tartu Halduskohus jättis 17.12.2018. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus selgitas, et kaebaja peab kohtule teatama, kas ta soovib esitada kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks; kirjeldama, millal ning millise tegevusega vangla kaebajale kahju tekitas; teatama, kas ta nõuab kahju hüvitamist ka seoses tervise kahjustamisega, milline tervisekahju ning millise vangla tegevusega talle tekkinud on; esitama tervisekahju kinnitavad tõendid; märkima nõutava hüvitise suuruse; teatama, kui suure osa kahjust moodustab terviserikkega põhjustatud kahju ning kui suure osa vabaduse võtmise ja väärikuse alandamisega põhjustatud kahju; lisama kaebusele andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotluse; märkima, millises menetlusvormis ta haldusasja arutamist soovib.
7.Tartu Halduskohus tagastas 07.01.2019. a määrusega N. Lilitškini kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Määruse põhjendused: Puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg hakkas kulgema 19.12.2018 ning möödus 28.12.2018. Kaebaja ei ole kohtule vastanud ega puudusi kõrvaldama asunud. Kaebaja ei ole täpsustanud, millise HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude ta soovib esitada, esitanud täiendavaid kaebuse põhjendusi ja tõendeid vastavalt HKMS § 38 lg 1 p-dele 6-8, märkinud HKMS § 38 lg 2 kohaselt nõutava rahalise hüvitise suurust, lisanud kaebusele vastavalt HKMS § 39 lg 1 p-le 4 andmeid riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlust jne. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega on kaebajal ainuõigus valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus ning kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Kuna kohus andis kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kaebaja ei ole pärast 17.12.2018. a määruse kättesaamist proovinud kaebuse puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, ei ole võimalik kaebust menetleda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.V. Lilitškin esitas 23.01.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.01.2019. a määruse peale. Kaebaja märgib, et kohtu ülesandeks on HKMS § 120 lg 1 p 1 järgi selgitada asjas välja vaidluse ese, mis on märgitud 06.10.2018. a kaebuse 2. peatükis 2. lehel. Kaebaja väitel ei saanud kohus mitte teada, et rikkus tahtlikult EIÕK art-t 6, uurimata fakte 06.10.2018. a kaebuse 4.-5. lehel 2. peatükis p-d 11-13. Ühtlasi rikkus kohus HKMS § 2 lg-t 4 ja ületas kohtulikke volitusi, rikkudes HKMS § 5.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Halduskohus tagastas 07.01.2019. a määrusega (tl 75-75p) N. Lilitškini kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei olnud pärast 17.12.2018. a määruse (tl 68-69) kättesaamist

proovinud kaebuse puuduseid kõrvaldada ning kaebus ei vastanud HKMS §-de 37-39 nõuetele, mistõttu ei olnud võimalik seda menetleda. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 07.01.2019. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.

11.Haldusasja materjalidest nähtuvalt andis halduskohus enne kaebuse tagastamist kolmel korral kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, selgitades kahes esimeses määruses (16.10.2018. a määrus, tl 11-11p ning 01.11.2018. a määrus, tl 22-22p), et kaebus (tl 1-5p) ega 23.10.2018. a avaldus (tl 16-19p) ei vasta nõuetele, sest mõlemad on esitatud ebamõistlikult ja põhjendamatult suures mahus (vastavalt 10-nel ja 8-l leheküljel) ning sisaldavad halvustavaid, pahatahtlikke ja lugupidamatuid väljendeid. Halduskohus nõudis mõlemas määruses, et kohtule tuleb esitada kaebus, mis on selge ja arusaadav, ilma kordusteta ja asjasse puutumatute väideteta ning kaebajal on keelatud kohtule esitatavas avalduses väljendada lugupidamatult, millisel juhul ei ole kohtul võimalik kindlaks teha kaebaja tegelikku tahet ja eesmärki kohtusse pöördumisel. Kaebaja esitas 08.11.2018 avalduse (tl 27, tõlge tl 30) 1-l lehel. Seejärel 17.12.2018. a määruses (p-d 10.2-17) halduskohus märkis, et kohtu arusaamist mööda soovib kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel esitada kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vabaduse võtmise, väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja ei ole halduskohtule teatanud, et kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud. Sellekohast väidet ei ole kaebaja ka määruskaebuses esitanud. Seejärel halduskohus selgitas kaebajale, et kohtule tuleb HKMS § 38 lg 1 p-dest 6 ja 7 lähtudes selgelt kirjeldada, millal ning millise tegevusega Tartu Vangla kaebajale kahju tekitas. Halduskohus märkis seejuures õigesti, et kohus ei saa ise kaebust kohtueelse menetluse materjalide pinnalt sisustada ning ei selgu, kas kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses 05.05.2018 valvuri korraldusega avada pärast ravimi manustamist suu, Tartu Vangla 09.05.2018. a käskkirjaga nr 6-2/405, eelnimetatud käskkirja alusel kartseris viibimisega vms. Järgnevalt märkis halduskohus asjakohaselt, et kuna kaebaja viitab tervise kahjustamisele, siis tuleb tal kohtule teatada, kas ta nõuab kahju hüvitamist ka seoses tervise kahjustamisega, milline tervisekahju ja millise Tartu Vangla tegevusega talle tekitatud on ning esitada ka tervisekahju kinnitavad tõendid (HKMS § 38 lg 1 p 8). Halduskohus selgitas õigesti, et kaebajal tuleb HKMS § 38 lg 2 kohaselt märkida nõutava rahalise hüvitise suurus või teatada, kui ta soovib taotleda hüvitist kohtu äranägemisel. Ühtlasi selgitas halduskohus, et kaebajal tuleb teatada kohtule, kui suure osa kahjust moodustab terviserikkega põhjustatud kahju ning kui suure osa vabaduse võtmise ja väärikuse alandamisega põhjustatud kahju. Eelnevate andmete nõudmine on samuti põhjendatud, arvestades, et osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses tervise kahjustamisega, võib riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12 järgi kohalduda riigilõivuvabastus, kui kaebaja talle tekkinud tervisekahju tõendab. Lõpetuseks on halduskohus õigesti märkinud, et kaebajal tuleb HKMS § 38 lg 1 p-st 10 tulenevalt märkida, kas ta soovib asja arutamist istungil, kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Seega on halduskohus kaebajale üheselt arusaadavalt ja selgelt märkinud, millised puudused tuleb kaebuse edasiseks menetlemiseks kaebajal kõrvaldada. Kaebaja ei väida määruskaebuses, et ta ei saanud halduskohtu poolt nõutust aru. Kaebaja ei pidanud siiski puuduste kõrvaldamist vajalikuks. Nimelt sai kaebaja halduskohtu 17.12.2018. a määruse kätte 18.12.2018 (tl 74), kuid ta ei vastanud halduskohtule. Seega on halduskohus käesolevas asjas andnud kaebajale korduvalt võimalusi kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, kuid kaebaja pärast 17.12.2018. a määruse kättesaamist seda ei teinud ning kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, mistõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et kaebust ei ole võimalik menetleda ning on kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastanud.
12.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad halduskohtumenetluses vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vaidluse eseme käsitluse aluseks on käsutus- ehk dispositsioonipõhimõte, mis väljendub kaebaja ainuõiguses kindlaks määrata asja läbivaatamise ulatus. Kaebuse nõudeks on kaebuses vastavalt HKMS §-le 37 esitatud nõue (nõuded) asja sisuliseks lahendamiseks. Tegemist on protsessuaalse taotlusega, et kohus kasutaks kohtuotsuse resolutsioonis mõnd oma volitust (HKMS § 5 lg 1). Kaebuse nõuet iseloomustavad seega taotletavast volitusest lähtuv nõude liik (tühistamine, kohustamine jne), nõude ese ning nõude ulatus. Hüvitamiskaebuse nõudeks on hüvitise väljamõistmine kaebuses näidatud kahju eest (HKMS § 37 lg 2 p 4). Hüvitamiskaebuse nõuet piiritleb lisaks kahjule kui ka nõude esemele hüvitise suurus. Hüvitamiskaebuse aluseks on haldusakt, toiming või muu avaliku võimu kandja tegevus (õigustloov akt, kohtulahend, süüteomenetluse toiming), millega kaebuse väitel kahju tekitati. Kaebaja ainuõigus on otsustada kaebuse esitamine, valida kaebuse nõude liik ja määrata selle ulatus (RHKHo 3-3-1-33-13, p 15; m 3-3-1-87-11, p 14; o 3-3-1-6-05, p 20) (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Mersuk, I. Pilving, Juura 2013, lk-d 169-170, 173, 174-175). Tulenevalt halduskohtumenetluses kehtivast uurimisprintsiibist (HKMS § 2 lg 4) aitab kohus menetlusosalist vajaduse korral asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamisel. Eeltoodust juhindudes ongi halduskohus käesolevas asjas kolmel korral jätnud kaebaja kaebuse käiguta ja andnud kaebajale võimaluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Seega on kaebaja väide uurimispõhimõtte (HKMS § 2 lg 4) rikkumise kohta põhjendamatu.
13.Ringkonnakohus selgitab, et HKMS §-s 5 on sätestatud halduskohtu volitused, s.o õiguskaitsevahendid, mida kohus saab rakendada kaebuse rahuldamise korral. Halduskohtu volitused näitavad, mida on kohtul võimalik vaidluse lahendamiseks ja kaebaja õiguste kaitseks ette võtta (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Mersuk, I. Pilving, Juura 2013, lk 47). Kuna käesolevas asjas ilmnes, et halduskohtule esitatud kaebuses esinevate puuduste korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine mõeldav ja kaebaja esinevaid puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, siis on halduskohus kaebuse põhjendatult HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastanud. Seega on kaebaja väide halduskohtu poolt volituste (HKMS § 5) rikkumise kohta põhjendamatu.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.01.2019. a määruse muutmata.

/digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium