Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja on esitanud 14.07.2016 hagiavalduse kostja vastu kahju hüvitise saamise eesmärgil. Faktilised asjaolud on alljärgnevad:

VÕS).

Hageja on pöördunud 15.02.2016 kostja poole pretensiooniga mööbli kvaliteedi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamise osas. Kostja esindaja lubas lõpetada mööbli paigaldamist kuni 21.02.2016. a, kuid seda ei toimunud. Hageja pöördus taas kostja poole 08.03.2016. a, kuid tulutult. Seega hageja oli sundinud pöörduda erapooletu eksperdi poole defektide tuvastamise eesmärgiga. Ekspertiisi käigus olid tuvastatud tootmisdefektid, mis tekkisid tootmise tehnoloogia (detailide valmistamise ja kokkupanemise) rikkumise tagajärjel, ning kuuluvad likvideerimisele mööblitootja, ehk kostja, kulul või osalisele hüvitamisele (seinakappide fassaadide akrüülpaneelis ja cargo-korv).

Vastavalt köögimööbli projekti kalkulatsioonile moodustab akrüüluste komplekti ja cargo-korvi maksumus 714 eurot. Ekspertiisiks esitatud mööblikomplektil tuvastatud defektide tõttu on halvenenud eksperdi järeldusel ka funktsionaalsed tarbeomadused ja rikutud esteetiline valisilme, mille tulemisena hindas ekspert mööblikomplekti kvaliteedi langust 20% ulatuses mööbli hinnast (780 eurot), mis kulub hüvitamisele lisaks aktis nimetatud parandatavate defektide likvideerimisele kostja arvelt. Seega kokku, eksperdi hinnangul kuulub hüvitamisele kokku 1494 eurot. Seoses sellega, et hageja pöördus korduvalt köögimööbli ilmnenud defektide osas kosta poole soovides mööbli parandamist ja lepingutingimustega vastavusse viimist, kuid kostja keeldus sellest. Hageja tõendab mööblil esinevaid defekte ja nende kõrvaldamise väärtust 09.04.2016. a ekspertiisiaktiga. Selle kõrval hageja tasus ekspertiisi eest 18.04.2016. a arve nr 219 alusel 108 eurot, mis põhjustas hagejale lisakulud ning samuti, hageja arvamusel kuulub hüvitamisele kostja poolt. Tugines 23.05.2016. a tehtud tarbijavaidluste komisjoni otsusele, hageja kahtleb, et kostja võtab aktiivselt osa vaidluse lahendamises ning jätkab oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidmisega. Juhul kui Kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks taotleb Hageja hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Hageja poolt nõutud summad saab Kostja tasuda Xxxxkontole EExxxx, SWEDBANK. Selgitusena palume märkida: võlgniku nimi, registrikood ja tsiviilasja number. Hageja taotleb rahuldada hagiavaldus ja välja mõista kostjalt XxxxOÜ hageja Xxxxkasuks kahjuhüvitis summas 1602 eurot ning menetluskulud.

Kostja vastuväited Hageja on esitanud töövõtulepingust tuleneva nõude OÜ Xxxxvastu. Kostja teatab käesolevaga, et ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja vaidleb sellele vastu. Hageja on jätnud kõik oma hagis esitatud väited tõendamata. Kostja on täitnud töövõtulepingu alusel võetud kohustusi täies ulatuses ning mööbli kvaliteet vastab lepingu tingimustele. Mööbel on paigaldatud hageja poolt määratud ruumis aadressil Suur-Kaare 73 Viimsi. Kostja ei aktsepteeri hageja poolt esitatud ekspertiisi. Aktis olevad pildid ei ole kvaliteetsed, ega tõenda midagi. Akti koostanud ekspertiisibüroo pädevus mööbli tootmisele ja kvaliteedile hinnangu andmisel on tõendamata ja seega kahtlane. Kostja andmetel puudub ekspertiisi teostanud eksperdil Eesti riigi poolt tunnustatud kvalifikatsioon. Seega leiab kostja, et hagile lisatud ekspertiisi ei saa tõendina arvestada. Kostja hagi ei tunnista. Hagi rahuldamiseks puuduvad õiguslikud ja faktilised alused. Kohtu põhjendused TsMS § 438 lg 1 otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Sama seaduse § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehkvõlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p1 võlasuhe võib tekkida lepingust.

VÕS § 9 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja hagis on lähtunud Töövõtulepingu regulatsiooni sätetest. Vastavalt juriidilises kirjanduses avaldatust eelkõige võib probleeme tekitada müügilepingu eristamine töövõtulepingust. Eristamisprobleem tekib eelkõige juhul, kui esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamist ja võõrandamisest. Esimene komponent viitaks töövõtule, teine müügilepingule- sisuliselt on tegemist olukorraga, kus võlgnik kohustub valmistama teatud asja või tegema töö ja võõrandama vastava tulemi teisele lepingupoolele vt VÕS § 208 lg 2. Üldreeglina võib sellistel juhtudel lähtuda põhimõttest, mille kohaselt juhul, kui lepingu sõlmimise hetkel on asi või muu ese juba valmistatud ning lepingu sisuks on valmistatud eseme võõrandamine, on tegemist müügilepinguga. Juhuks, kui esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamisest ja võõrandamisest ning lepingu sõlmimise hetkel sellist eset valmistatakse või hakatakse valmistama, annab müügivõi töövõtulepingu jaatamiseks olulise tõlgendusreegli VÕS § 208 lg 2. Kui tegemist on lepinguga, mis on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele, on üldjuhul tegemist müügilepingu regulatsioonile allutatud lepinguga. 3-2-1-24-16 on Riigikohus lahendis märkinud, et üldjuhul kohaldub müügilepingu regulatsioon ka valmistatava asja tellimisel ja võõrandamisel. VÕS § 208 lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega kohus lähtub müügilepingu regulatsioonist. Pooled sõlmisid müügilepingu (tl 8-14), millist reguleerib Võlaõigusseadus. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping- lepingu üldised tingimused mööbli valmistamiseks. Kostja oli lepingu alusel kohustatud valmistama ning paigaldama köögimööbli hageja eluruumi, mida ka kostja tegi. Lepingu kohaselt tellija kohustus tasuma ettemaksu 50 % tellimusest lepingu sõlmimisel. Ülejäänud summa oli tellija kohustatud maksma mööbli valmistamise töö lõpus. VÕS 76 lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele. Kohustused on reeglina täitmiskohustused, millede puhul võlausaldaja võib nõuda võlgnikult teatud teo tegemist või sellest hoidumist. Vastavalt poolte vahelises lepingus sätestatule oli tellija kohustus lepingu p 2 so maksmise osas täidetud. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 218 lg 2 kohaselt vastutab müüja tarbijamüügilepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Toimikumaterjalidest nähtuvalt hageja on pöördunud 15.02.2016 kostja poole pretensiooniga mööbli kvaliteedi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamise osas. Kostja esindaja lubas lõpetada mööbli paigaldamist kuni 21.02.2016. a, kuid seda ei toimunud. Hageja pöördus taas kostja poole 08.03.2016. a, kuid tulutult (tl 21-24). Järgnevalt hageja pöördus erapooletu eksperdi poole defektide tuvastamise eesmärgiga. Ekspertiisi käigus olid tuvastatud tootmisdefektid, mis tekkisid tootmise tehnoloogia (detailide valmistamise ja kokkupanemise) rikkumise tagajärjel, ning kuuluvad likvideerimisele mööblitootja, ehk kostja, kulul või osalisele hüvitamisele (seinakappide fassaadide akrüülpaneelis ja cargo-korv) (tl 25-27). Aktis on märgitud, et ekspertiisi tegemise

päeva seisuga kuulub hüvitamisele (tuvastatud defektid ja mittekomplektsus ) kokku summa 1494 eurot (tl 27).

VÕS § 222 lg 1 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik. Samuti võib ostja kasutada ka VÕS § 101 ps loetletud õiguskaitsevahendeid, so nõuda kahju hüvitamist. Hageja on pöördunud 15.02.2016 kostja poole pretensiooniga mööbli kvaliteedi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamise osas. Kostja esindaja lubas lõpetada mööbli paigaldamise 21.02.2016. a, kuid seda ei toimunud. Hageja pöördus taas kostja poole 08.03.2016. a.

Kostja on kinnitanud 11.10.2016 kohtuistungil et mööbel oli üles pandud, nende töö oli tehtud. Kostjale jääb selgusetuks, miks ta peab üldse midagi tõendama (tl 52). Eelnimetatud kohtuistungil kostja esindaja kinnitab, et uksi nad võtsid maha 6 tükki, pakendasid ja viisid tagasi ning korvi ka paigaldada ei saanud, kuna hageja poolt takistati nende tööde tegemist. Maili teel hagejale edastatud teates kostja selgituste kohaselt kohtuistungil nad soovisid teada, millal nad võivad korvi ja uksed tagasi viia. Kostja kinnitab, et omalt poolt nad tegid kõik, kuid tema ei saa sundida töölisi minema, kui neid ähvardati. TsMS § 5 annab võtme tsiviilmenetlusõiguste sisustamiseks, kuna see sätestab, et kohtus menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendadaja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendas mööblil esinevaid defekte ja nende kõrvalekaldumise väärtust 04.09.2016 ekspertiisiaktiga (tl 25-27). Eelnimetatud tõendis on väljatoodud, et vastavalt köögimööbli projekti kalkulatsioonile moodustab akrüüluste komplekti ja cargo-korvi maksumus 714 eurot. TsMS § 293 lg 1 kohtul on menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Kuna nimetatud ekspertiisiakt on vormistatud eelmärgitud paragrahvi nõudeid järgimata, käsitleb kohus ekspertiisiakti dokumentaalse tõendina TsMS § 272. Kostjal selles osas vaidlust ei ole, et 6 mööbliust on paigaldamata ning ka tagasiviidud, samuti korv on paigaldamata. Kostja peab paigaldamata jätmise põhjuseks asjaolu, et hageja on takistanud tal neid paigaldamast. Eeltoodut kostja ei ole millegagi tõendanud, et hageja on takistanud tal mööbli nõuetekohast paigaldamist. VÕS § 217 lg 5 ostetud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks asjast tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja paigaldas müüja või tehti seda tema vastutusel. VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõude olemasoluks on loomulikult vajalik ka kahju olemasolu ning põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel VÕS 127 lg 4. Kahju hüvitamise eesmärk on saada seeläbi positsioon, mis oleks võimalikult lähedane positsioonile, kus võlausaldaja oleks olnud kohustuse kohase täitmise korral, st tegemist on esmajoones nn kahju positiivse hüvitamise nõudega VÕS § 127 lg 1. Hagist nähtuvalt hageja pöördus köögimööblil ilmnenud defektide osas korduvalt kostja poole soovides mööbli parandamist ja lepingutingimustega vastavusse viimist. Kuna kostja hageja

pöördumistele ei reageerinud on hageja hagi esitanud kohtusse ja taotleb võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 01.11.2016 kohtuistungil hageja vähendab nõuet ning taotleb 6 paigaldamata ukse ja korvi maksumuse hüvitamist summas 714 eurot. Arvestades asjaoluga, et kostja ei ole avaldusele vastuväidet esitanud, et on paigaldamata jäänud 6 ust ja korv, kuna kostja on kinnitanud kohtuistungil, et eelpoolmärgitud mööbliosad nad viisid ära kuna hageja neid ei soovinud, hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt taotletud summas 714 eurot. 26.10.2016 XxxxOÜ pakkumisest (rida 5 ja rida 17) nähtub, et uste ja korvi maksumus on kokku 714 eurot (tl 7). Kuna eelmärgitud puuduvate detailide maksumus on kindlaks määratud kostja poolt koostatud 26.10.2016 pakkumisega, kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt nõutud kahjuna summa 714 eurot. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti ja sama paragrahvi lg 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks p 1 kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja menetluses on Xxxxhagi Vendi Mööel OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes. Tulenevalt TsMS §176 lg 1, 01.11.2016 esitab hageja täiendatud menetluskulude nimekirja. Hageja saab õigusabi Progressor Õigusbüroo OÜ kaudu. Hageja seadusliku esindaja poolt on seoses nimetatud asja menetlemisega tasutud alljärgnevad menetluskulud: 1) Riigilõiv 225 eurot 2) Hageja lepingulise esindaja kulud:

hagihind oli 1602 eurot ja millelt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi tasuda riigilõivu 225 eurot, on see põhjendatud ja vajalik kulu. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Õigusabi on osutatud kostjale, õigusabi seisnes dokumentidega tutvumises ning menetlusdokumentide koostamises, istungiks ettevalmistamises ning istungil osalemises. Õigusabikulu on põhjendatud. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu (lahend tsiviilasjas 3-2-1-77-14). Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud järgnevat: kliendi nõustamine, materjalidega tutvumine, konsultatsioon 0,6 tundi 50 eurot; tõendite kogumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,5 tundi 300 eurot; kostja seisukoha analüüs 11.10.2016. a kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 2 tundi 240 eurot; 02.11.2016 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine 1,5 tundi 180 eurot, kokku menetluskulu 995 eurot. Kohus peab õigusabile kulunud põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi kliendi nõustamiseks ja materjalidega tutvumiseks ning kostja vastusega tutvumiseks ja 2-el kohtuistungil ( 11.10.2016 ja 01.11.2016) osalemiseks 3,0 tundi, seega 3,5 tundi. Arvestades tunnitasu 120 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 420 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 645 eurot (riigilõiv 225 eurot+420 eurot õigusabikulu) ja mõistab selle summa kostjalt välja. Kohus mõistab kostjalt välja ka viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude kindlaksmääramise määruse jõustumisest kuni väljamõistetud menetluskulude tasumiseni.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.