lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-1479/3

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1479/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
461
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 4 lg 1PädevusSKHS § 23 lg 1Seaduse rakendamineSKHS § 7 lg 1Kahju hüvitamine sõltumata süüasja lõpptulemusest

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-18-1479

Määruse kuupäev

12. september 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

S.O.i kaebus Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti vastu kahju hüvitamise nõudes (kohtuotsuse tegemisel koostöö arvestamata jätmine)

Menetlusosalised

Kaebaja S.O.

Resolutsioon

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1.S.O. esitas 19.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kahju tekitati kaebajale sellega, et kaebaja tegi koostööd KAPO-ga ja talle lubati, et seda arvestatakse kriminaalasja lahendamisel. Riigiprokuratuuri ja KAPO ametnikud ei teatanud sellest kohtule ja kohus ei saanud seda kohtuotsuse tegemisel arvestada.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1-16-1036
2.Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.
3.Kohtute infosüsteemi andmetel oli kaebaja süüdistatav kohtuasjas 1-16-1036, tal oli kaitsja. Kohtuasja menetlus on lõppenud, kohtuotsus jõustus lõplikult 01.12.2017. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selle seaduse § 1 lg 1 ütleb, et seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Just sellise kahju hüvitamist kaebaja soovibki, kuna kaebuse kohaselt põhjustas kahju Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevus kriminaalasja menetlemise käigus.

SKHS § 7 lg 1 näeb ette, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. SKHS jõustus 01.05.2015. SKHS § 23 lg 1 kohaselt esitatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks taotlus SKHSs sätestatud alusel ja korras. Määruse punktis 3 toodud andmete põhjal ei olnud menetlus kaebaja suhtes 01.05.2015.a seisuga lõppenud.

5.Kriminaalmenetlus toimub kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korras. Kaebajal oli õigus tuua kohtuasja arutamisel ise või kaitsja vahendusel välja tema kasuks rääkivaid asjaolusid. Kui kaebaja leidis, et maakohtus tema suhtes tehtud kohtuotsuses ei võetud arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, siis oli kaebajal õigus esitada apellatsioonkaebus.
6.Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
7.Halduskohus on kaebajale korduvalt selgitanud süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korda: Tallinna Halduskohus tegi seda 04.12.2017.a määruses kohtuasjas 3-17-2625 ning Tartu Halduskohus 30.07.2018.a määruses kohtuasjas 318-788. Seetõttu puudub vajadus selgitada kaebajale, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda.
8.Kuna kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, siis jätab kohus kaebaja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
9.Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium