lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1492/3

Korrakaitse

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-1492/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
592
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik

3-18-1492 11. september 2018 Karin Jõks

Kohtuasi

S.O.i kaebus Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti vastu kahju hüvitamise nõudes (Riigiprokuratuuri 30.04.2018.a määrus nr RP-6-9/18/5-(9)) Kaebaja S.O.

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Asjaolud

1.S.O. esitas 23.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kahju põhjustasid KAPO ja Riigiprokuratuuri ametnikud, koostades 28.05.2015 määruse kriminaalasja lõpetamisest kriminaalasjas 14913000014. Kaebaja hinnangul oleks see määrus võinud põhjustada suurt kahju, kaebaja pöördus seetõttu advokaatide poole ja tasus neile kokku 6 000 eurot. Riigiprokuratuur tunnistas 30.04.2018.a. määruses nr RP-6-9/18/5-(9) osaliselt KAPO ja Riigiprokuratuuri ametnike tegevuse ebaseaduslikkust. Kaebaja varaliseks kahjuks on advokaatidele tasutud summa. Lisaks tekitati kaebajale mittevaralist kahju 5 000 euro ulatuses. Kaebaja tervis halvenes, kuna ta pidi vaidlustama ebaseaduslikku määrust ja ta kartis, et ei suuda peatada kuritegelikku tegevust.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.
3.Kohtute infosüsteemi andmetel arutati kriminaalasja, mille kohtueelse menetluse number oli 14913000014, kohtus asjana 1-16-1036. Kaebaja oli selles kohtuasjas süüdistatav ja tal oli kaitsja. Kohtuasja menetlus on lõppenud, kohtuotsus jõustus lõplikult 01.12.2017. Kohtu seisukoht
4.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selle seaduse § 1 lg 1 ütleb, et seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Just sellise kahju hüvitamist kaebaja soovibki, kuna kaebuse kohaselt põhjustas kahju Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevus kriminaalasja menetlemise käigus ning Riigiprokuratuuri määrus kriminaalasja lõpetamise kohta. SKHS § 7 lg 1 näeb ette, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Kaebaja tuginebki sellele, et kriminaalmenetluse käigus tehti ebaseaduslik määrus. SKHS jõustus 01.05.2015. SKHS § 23 lg 1 kohaselt esitatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks taotlus SKHSs sätestatud alusel ja korras. Kui kaebajale tekitati kahju 28.05.2015 antud kriminaalasja lõpetamise määrusega, siis ei saanud kriminaalasja menetlus olla lõppenud enne 01.05.2015. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et kaebaja väidetud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ja vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5.Kaebaja väitel on ta esitanud kahju hüvitamise taotluse Riigiprokuratuurile ja prokuratuur jättis 30.04.2018.a määrusega taotluse rahuldamata. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud eelnimetatud määrusele kaebuse Harju Maakohtule (kohtuasi 1-18-5769), kaebaja esitas selles menetluses ka riigi õigusabi taotluse. Seetõttu puudub vajadus selgitada kaebajale, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda.
6.Kuna kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, siis jätab kohus kaebaja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
7.Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.
8.Kohus märgib, et halduskohus on kaebajale ka varem selgitanud, et süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kuhu ja kuidas tuleb sel juhul pöörduda. Näiteks tegi seda Tallinna Halduskohus 04.12.2017.a määruses kohtuasjas 3-17-2625. Praeguses asjas on kaebaja lisaks esitanud samasisulised nõuded Harju Maakohtule ja Tartu Halduskohtule. Niimoodi toimides rikub kaebaja HKMS § 28 lg 1 sätestatud kohustust kasutada oma menetlusõigusi heauskselt ning selliste kaebuste esitamine halduskohtule ei aita mingil moel kaasa kaebaja õiguste teostamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium