Määruse resolutsiooni p 1 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 18. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 6-3/1247-1 tunnistati German Svetšnikov süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises ning teda karistati 20 ööpäevase kartserisse paigutamisega.
G. Svetšnikov esitas 14. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Viru Vangla 18. detsembri 2017. a käskkiri nr 6-3/1247-1.
3.Tartu Halduskohus võttis 6. märtsi 2018. a määrusega kaebuse menetlusse.
4.Viru Vangla esitas 21. märtsil 2018 vastuse, milles palus jätta kaebus läbi vaatamata, kuna vaidlusalune käskkiri ei kehti. Kaebaja pidi Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a otsuse alusel määratud kriminaalkaristusest vabanema 14. jaanuaril 2018, kuid maakohtu määrusega võeti ta vahi alla. Kaebaja on kriminaalkaristuse ära kandnud, distsiplinaarkaristuse käskkiri on
kehtivuse kaotanud ja sellel puudub mõju kaebaja õigustele. Käesolevas asjas ei ole võimalik üle minna üle tuvastamiskaebusele.
5.G. Svetšnikovil tuli kohtule teatada, kas ta soovib tühistamisnõudelt üle minna tuvastamisnõudele.
6.G. Svetšnikov esitas 23. aprillil 2018 vastuse, milles leiab, et vaidlusalune käskkiri kehtib ning see tuleb tühistada. Vastustaja viited kriminaalkaristuse lõppemisele ei ole asjakohased. Kaebaja ei ole vahistatu olnud, vaid uue kohtuotsusega suurendati Harju Maakohtu varasemalt määratud karistust.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt tühistamisnõude esitamise õigus (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 1, § 151 lg 2 p 1). Riigikohtu praktikast võib järeldada, et isikul puudub tühistamisnõude esitamise õigus, kui haldusakt on kaotanud oma kehtivuse ning kohus veendub, et kehtetu haldusakti "ületühistamine" ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, nt haldusakti mõju on ammendunud (vrd HKMS § 44 lg 1; RKHKo 3-3-1-44-14, p-d 10 ja 12). Halduskohus ei lähtu praeguses asjas analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 (vt RKHKo 3-3-1-44-14, p 12), kuna vaidlustatud käskkiri oli oma mõju kaebaja suhtes kaotanud enne kaebuse esitamist (ümbrik esitati vanglale 14. veebruaril 2018, kuid kaebaja karistuse kandmise aeg lõppes
14.jaanuaril 2018).
8.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 18. detsembri 2017. a käskkiri nr 6-3/1247-1, millega talle määrati 20 ööpäeva kartserit. Viru Vangla teatas kohtule, et kuna kaebaja kandis talle Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a otsusega asjas nr 1-16-6717 määratud karistuse ära
14.jaanuaril 2018, on vaidlusalune käskkiri oma kehtivuse kaotanud ning sellel puudub kaebaja õigustele mõju (haldusmenetluse seadus § 61 lg 2). Vangla märgib täiendavalt, et kuigi kaebaja võeti teises kriminaalasjas nr 1-15-9308 vahi alla alates 14. jaanuarist 2018, ei muuda see distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivaks.
9.Praeguses asjas on seega küsimus, kas kinnipeetavale eelmise karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristus omab mõju ka uue karistuse kandmisele. Halduskohtu hinnangul lõppeb haldusaktiga määratud distsiplinaarkaristuse kehtivus hiljemalt karistuse ärakandmisega (HMS § 61 lg 2). Isiku konkreetne karistuse kandmine otsustatakse jõustunud kohtulahendiga ja selle alusel viibib ta vanglas (põhiseadus § 22, KrMS § 313 lg 1 p 6, § 414; VangS § 13). Distsiplinaarmenetlus viiakse läbi ja distsiplinaarkaristus otsustatakse kohtulahendi alusel täitmisele pööratud konkreetse karistuse (vangistuse) kandmise raames. Distsiplinaarkaristus on seega seotud kohtulahendiga määratud konkreetse karistuse kandmisega. Kui kinnipeetav on talle kohtulahendiga määratud karistuse ära kandnud, ei saa sellele isikule eelmise karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristust uue karistuse kandmise ajal arvesse võtta. Vastupidine tõlgendus viiks olukorrani, kus eelmise karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristusi täidetakse nt teise karistuse kandmise ajal või neid tuleks arvesse võtta uue ennetähtaegse karistuse vabastamise küsimuse lahendamisel. Viimati märgitud tõlgendus poleks suure tõenäosusega kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga (VangS § 6 lg 1).
Halduskohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja kandis Harju Maakohtu
7.septembri 2016. a otsusega määratud karistuse ära 14. jaanuaril 2018, on vaidlustatud käskkiri oma kehtivuse kaotanud. Kuna võimaliku uue karistuse kandmise ajal ei saa kaebajale varasemalt määratud distsiplinaarkaristusi arvestada (nt uue karistuse kandmise ajal ei saa eelmise karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata, uue ennetähtaegse karistusest vabastamise küsimuse lahendamisel ei saa eelmise karistuse kandmise ajal määratud distsiplinaarkaristust arvesse võtta), ei oma vaidlustatud käskkiri kaebaja õigustele ka enam mõju, mida tuleks võimaliku tühistamisnõudega kaitsta.
10.Kui kaebaja leiab, et talle on tekkinud kahju vangla tegevuse tõttu, on tal võimalik vanglalt nõuda kahju hüvitamist. Enne kahjunõudega kohtusse pöördumist peab kaebaja selleks vastavalt VangS § 11 lg-le 8 läbima kohustusliku kohtueelse menetluse.
11.Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a otsusega määratud kriminaalkaristust pikendati. Pärast karistuse kandmist (s.o 14. jaanuar 2018) jäi kaebaja Viru Vanglasse, kuna Viru Maakohus otsustas kriminaalasjas nr 1-15-9308 võtta kaebaja vahi alla. Viimati märgitud asjas kannab kaebaja tänaseks karistust jõustunud kohtulahendi alusel. Viru Maakohtu otsus jõustus 20. aprillil 2018.
12.Kohus andis kaebajale võimaluse esitada tuvastamisnõue, mida kaebaja ei soovinud esitada.
13.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus German Svetšnikovi kaebuse Viru Vangla
18.detsembri 2017. a käskkirja nr 6-3/1247-1 tühistamiseks läbi vaatamata (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1).
14.Kuna kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, ei kuulu riigilõiv tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 2).
15.Haldusasja toimikus on kaebaja terviseandmed. Tegemist on delikaatsete isikuandmetega isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 3 mõttes. Kaebaja terviseandmete vastu puudub avalik huvi. Halduskohus kuulutab menetluse kaebaja terviseandmete osas kinniseks (HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustik § 38 lg 1 p 3 ).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jääma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.