lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-918/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-918/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1184
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

09.05.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-918

Haldusasi

J.K.a kaebus Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirja nr 52/18/416 ning 08.05.2018 käskkirja nr 5-1/18/794 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja: J.K., volitatud esindaja advokaat Olavi Järve

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Pärast määruse jõustumist tagastada J.K.ale kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 19.03.2018 käskkirjaga nr 5-2/18/264 karistati sel ajal Tallinna Vangla Maardu üksuses viibinud J.K.a distsiplinaarkorras noomitusega selle eest, et ta tegeles kõrvalise tegevusega (sorteeris endale olmeprahi seast sigaretid ja CD-plaadi).
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirjaga nr 5-2/18/416 karistati J.K.a distsiplinaarkorras kolmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega (katseajaga kolm kuud) selle eest, et töölt saabudes leiti tema jope taskust sigaret.
3.Tallinna Vangla 08.05.2018 käskkirjaga nr 5-1/18/794 paigutati J.K. karistuse kandmise jätkamiseks ümber Tartu Vangla kinnisesse osakonda. Reaalselt paigutati kinnipeetav ümber 09.05.2018.
4.08.05.2018 esitas J.K.a volitatud esindaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirja nr 5-2/18/416 ning 08.05.2018 käskkirja nr 5-1/18/794 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse 08.05.2018 käskkirja kehtivuse või täitmise peatamiseks või alternatiivselt 27.04.2018 käskkirja kehtivuse peatamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.

Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

6.Tallinna Vangla on 09.05.2018 esitatud vastuses kinnitanud, et kaebaja ega tema volitatud esindaja pole Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirja nr 5-1/18/416 ega ka 08.05.2018 käskkirja nr 5-1/18/794 vaidemenetluse korras vaidlustanud. Ka esitatud kaebusest ega selle lisadest ei nähtu vastavate vaiete esitamist. Seega on ilmne, et kaebaja pole kaebusega esitatud käskkirjade osas kohtueelset menetlust läbinud. Kuivõrd käskkirjade andmisest on väga vähe aega möödunud (üks vaidlustatav käskkiri anti samal päeval kui kaebaja kohtusse pöördus), ei oleks ka vaiete esitamise korral nende läbivaatamise tähtaeg veel saabunud. Seega on tühistamiskaebused ennatlikult esitatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kaebus tuleb viidatud alusel tagastada.
6.HKMS § 43 lõike 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse, sh pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Tulenevalt HKMS § 8 lg-st 5 esitab isik, kellelt on võetud vabadus, kaebuse oma viibimiskoha järgi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
7.Kohus leidis eelnevalt, et kaebus tuleb kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise tõttu tagastada. Samas ei ole määrus selles osas veel jõustunud, mistõttu tuleb esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt läbi vaadata (vrd ka Tallinna Ringkonnakohtu 19.04.2017 määrus nr 3-17-581, p 15; 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 10).
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras 08.05.2018 käskkirja (s.t kaebaja kinnisesse vanglasse paigutamise käskkirja) kehtivuse või täitmise peatamist või alternatiivselt 27.04.2018 käskkirja (s.t distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja) kehtivuse peatamist. Taotlusest nähtuvalt soovib kaebaja esialgset õiguskaitset, kuna vastustaja soovib ta 09.05.2018 viia avavanglast kinnisesse vanglasse. Kui kaebaja viiakse avavanglast kinnisesse vanglasse, saaksid tema õigused hoolimata kaebuse rahuldamisest pöördumatult rikutud. Alternatiivse taotluse rahuldamise korral (s.t 27.04.2018 käskkirja kehtivuse peatamise) puudub vanglal kaebaja hinnangul kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumise tõttu alus 08.05.2018 käskkirja täitmiseks.
9.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ning taotlus tuleb mõlemat käskkirja puudutavas osas rahuldamata jätta. Kohus möönab, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna võrreldes karistuse kandmisega avavanglas piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Kuigi taotleja on 09.05.2018 seisuga (vrd Tallinna Vangla 09.05.2018 vastust) juba Tartu Vanglasse viidud, oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik saavutada olukord, et ta viidaks kohtumenetluse ajaks avavanglasse tagasi.
10.Kuigi kaebust ei saa ilmselgelt perspektiivituks pidada, on selle edulootused siiski vähesed. Vaidlustatavate käskkirjade põhjendusi ning kaebuses toodud väiteid arvestades ei ole käskkirja(de) tühistamine kuigi tõenäoline. Kinnipeetaval puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus kanda karistust avavanglas ning kuigi tal on õigus sellele, et tema ümberpaigutamise otsustamisel järgitaks menetlusnõudeid ja kaalutlusreegleid, on vangla kaalutlusõigus selles küsimuses väga avar. Vangla on 08.05.2018 käskkirjas õigesti märkinud, et vangla peab avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud olema. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja tegeles väljaspool vanglat töötades kõrvaliste asjadega (sorteeris endale prügi hulgast sigaretid ja CD-plaadi) ning tõi 06.04.2018 vanglasse naastes kaasa ühe sigareti. Seda, et sigareti vangla territooriumile toomine on keelatud, on kaebaja ka ise kaebuse p-s 6 kinnitanud. Kuigi võib olla vaieldav, millist distsiplinaarkaristust selline tegu väärib, ei ole kahtlust, et korduv reeglite järgimata jätmine vähendab isiku usaldusväärsust vangla silmis ning võib kaasa tuua kinnisesse vanglasse paigutamise. Avavanglas karistuse kandmise võimaldamise näol on tegu kinnipeetavale antud erilise soodustusega, mida saab võimaldada vaid siis, kui kinnipeetav on näidanud end igakülgselt usaldusväärsena. Kinnipeetava ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse ka tema hooletu suhtumine vanglas kehtestatud reeglite järgimisse, mistõttu ei ole korduv distsiplinaarkorras karistamine sellise ümberpaigutamise vääramatuks eelduseks.
11.Praeguses olukorras oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine vastuolus ka avaliku huviga. Avavanglas töötamine on soodustus, mida saab lubada vaid kinnipeetava usaldamise korral. Sellise soodustuse eesmärgiga ei ole kooskõlas, kui väljaspool vanglat liigub järelevalveta kinnipeetav, kelle suhtes ei ole vanglal usaldust. Kuivõrd avalik huvi on praegusel juhul taotleja õigustest kaalukam, ei ole Tallinna Vangla 08.05.2018 käskkirja nr 5-1/18/794 kehtivuse või täitmise peatamine põhjendatud. Ka alternatiivselt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. Tallinna Vangla 27.04.2018 käskkirjaga karistati kaebajat küll 3 ööpäeva pikkuse kartserikaristusega, kuid üksnes tingimuslikult kolmekuulise katseajaga. Nimetatud käskkirjaga ei kaasne kaebajale pöördumatuid tagajärgi ning selle kehtivuse peatamine ei tooks kaasa ka kaebaja tegeliku eesmärgi (s.t tagasi avavanglasse paigutamise) saavutamist, kuna kehtivuse peatamisega ei kaotaks kinnisesse vanglasse paigutamise käskkiri oma kehtivust. Ka on kaebaja ebaõigesti leidnud, et 27.04.2018 käskkirja kehtivuse peatamisega puuduksid tal ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul (VangS § 65 lg 5), mistõttu on ka 19.03.2018 käskkirjaga määratud noomituse näol tegemist kehtiva karistusega. Eeltoodud põhjustel jätab kohus J.K.a esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Riigilõivu tagastamine
12.Kaebaja eest on tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (15 eurot kaebuselt ning 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt). Kuivõrd kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p-i 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p-i 2 ja § 104 lg 8 3. ja 4. lause). Esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise tõttu sellelt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium