3.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Aktsiaseltsi Starman kanda. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Lk 1 / 5
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KIRJELDAV OSA
1.TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte toimetatud 21. juunil 2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.
3.Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagi tuleb jätta TsMS § 407 lg 6 alusel seega rahuldamata.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 5. aprillil 2011. a liitumis- ja teenuseosutamise lepingu XXXX (edaspidi: leping). Lepingu alusel osutas hageja kostjale televisiooni edastamise teenuseid ning üüris kostjale teenuse kasutamiseks vajalikud seadmed. Kostja on jätnud hageja esitatud arved tasumata. Sellest tulenevalt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 62,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 46,95 eurot ning viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhinõudelt.
5.Hageja põhinõue hõlmab KODU ZUUMtv teenustasu 1,84 eurot, võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 18 eurot, leppetrahvi teenuspaketi KODU ZUUMtv tingimuste rikkumise eest 25,57 eurot, ZUUMtv kaardi renditasu 1,68 eurot ning tagastamata DigiTV kaardi väärtust 10 eurot (tl 57 - 58).
6.Kohus leiab, et hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 18 eurot ja leppetrahvi nõue 25,57 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud, kuna lepingu sätted, mille alusel on hageja need nõuded esitatud, on tühised. Hageja KODU ZUUMtv teenustasu nõue, ZUUMtv kaardi renditasu nõue ning tagastamata DigiTV kaardi väärtuse nõue, so kokku 13,52 eurot, ning neilt arvestatud viivise nõue on aga täitmise tõttu lõppenud.
7.Hageja võlahaldustasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 10.3 ja 9.6 ja hageja hinnakirjast. Üldtingimuste p-de 10.3 ja 9.6 kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt kliendi poolt teenuse osutamise eest esitatud arvete tähtajaks tasumata jätmise korral igakordsel rikkumisel hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu. Võlahaldustasu on 5 eurot.
Lk 2 / 5
Hageja võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue tuleneb lepingu üldtingimuste p-dest 5.2.1, 7.1.4.1 ja 9.9 ning hageja hinnakirjast. Lepingu üldtingimuste p 5.2.1. järgi kohustub klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt hinnakirjale ning esitatud arvetele. Lepingu üldtingimuste p 7.1.4.1 kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Lepingu üldtingimuste p 9.9 kohaselt on Starman AS-l õigus piirata kliendile teenuse osutamist, kui klient pahatahtlikult või põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüab hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Võla tõttu teenuse piiramise tasu on 18 eurot. Nimetatud sätted näevad sisuliselt ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi tasumise kohustuse. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
8.Hageja leppetrahvi nõue teenuspaketi KODU ZUUMtv tingimuste rikkumise eest tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti „lisainfo“ kolmandast lõikest (tl 58). Lepingu punkt „lisainfo“ kolmas lõige näeb ette, et kui klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi vastavalt lepingule 151,85 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi tulenevalt sellest, et enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu piirati kostjast tuleneva asjaolu, so kostja poolt arvete tasumata jätmise tõttu, kostjale osutatavaid teenuseid (tl 17). Hageja leppetrahvi nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti „lisainfo“ kolmandast lõikest ja üldtingimuste punktist 7.1.4.1, mille kohaselt võib hageja piirata teenuse osutamist, kui klient on hilinenud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Nimetatud sätted näevad seega sisuliselt samuti ette teenuste eest tähtaegselt tasumata jätmise korral leppetrahvi maksmise kohustuse.
9.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.
10.Hagi kohaselt tuleneb võlahaldustasu, võla tõttu teenuse piiramise tasu ja leppetrahvi maksmise kohustus ning lepingujärgne viivise määr 0,05% päevas lepingu üldtingimustest, st tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt Lk 3 / 5
võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse. Viivist on sel juhul võimalik nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).
11.Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Nii leppetrahvi kui ka viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivise nõue ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi ja viivise nõude summaga, ning ka väiksem leppetrahv ja viivise määr oleksid piisavad motiveerimaks mõistlikku võlgnikku kohustust korrektselt täitma.
12.Kohtu hinnangul tuleb olukorras, kus tüüptingimustes on nähtud sisuliselt ühe ja sama rikkumise eest ette erinevad leppetrahvid ja viivised, need VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tüüptingimuste kehtivuse hindamisel liita. Vastasel juhul oleks tüüptingimuse kasutajal võimalik seaduses sätestatud keelust mööda hiilida, jagades iseenesest ebamõistlikult suure leppetrahvi osadeks. Praegusel juhul on hageja tüüptingimustes ette nähtud sisuliselt ühe rikkumise – maksetega viivitamise – eest ette võlahaldustasu 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu 18 eurot, leppetrahv 151,85 ning viivis tasumata summalt 0,05% päevas. Seega tuli tüüptingimuste kohaselt teenustasu maksmisega viivitamisel 14 päeva võrra tasuda leppetrahvi ja viivisena kokku 174,85 eurot ja 0,05% päevas võlgnetavast summast. Hageja ei ole välja toonud, milles seisneb ja kui suur on tema tegelik kahju kostja lepingurikkumise tõttu. Kohtu hinnangul teenuse eest maksmisega viivitamisel on leppetrahvi ja viivise summa ebamõistlikult suur, kuivõrd see ületab enam kui kaheksa korda teenuse eest tavapäraselt maksta tulevaid summasid (hagiavalduse kohaselt pidi kostja näiteks arve A-18413092 järgi tasuma 21,13 eurot, tl 17). Hageja ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida hageja oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks võlgnevuse õigel ajal tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist vältida. Seega ei saa hageja kahju olla suurem, kui kulu, mida hageja peaks tegema, et kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse üldtuntud asjaolu, et hageja on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab eeldada, et ta oleks võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt tunduvalt odavamalt, võrreldes kostjalt nõutava leppetrahvi ja viivise summaga. Kohtu hinnangul mõjutaks mõistlikku inimest võimalusel oma kohustusi õigel ajal täitma ka oluliselt väiksema sanktsioon kui enam kui kaheksakordselt teenuse eest maksta tulevat tasu ületav summa. Leppetrahvi ja viivise suurust ette nägevad sätted on seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühised.
13.Hageja võlahaldustasu nõue 5 eurot, võla tõttu teenuse piiramise tasu nõue 18 eurot ja leppetrahvi nõue 25,57 eurot ning neil arvestatud viivise nõue ei ole seega õiguslikult põhjendatud.
14.Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnevuse katteks tasunud kokku 147,41 eurot, sh pärast arvete esitamist 126,44 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja määranud, milliste kohustuse katteks on kostja nimetatu summa tasunud. Hageja on arvestanud nimetatud summa täielikult arvel A-18413092 kajastatud võlgnevuse 21,13 euro katteks ja osaliselt leppetrahvi 151,85 euro katteks. Hageja on seega ise määranud, et tasumine on toimunud arvel A-18413092 märgitud võlgnevuse ja leppetrahvi katteks (tl 17, 57). Samas on lepingu sätted, mille alusel on hageja kostjalt leppetrahvi summas 151,85 tasumist nõudnud, Lk 4 / 5
ülaltoodust tulenevalt tühised. Hageja on seega määranud, et kostja poolt tasutud summast 126,28 eurot on tasutud kohustuse katteks, mis on tühine.
15.Kui võlgnik ei ole määranud, millise kohustuse katteks on tasumine toimunud, võib võlausaldaja selle VÕS § 88 lg 4 järgi määrata. Samas saab võlausaldaja VÕS § 88 lg 4 punktist 3 tulenevalt määrata, et tasumise toimunuks ainult sissenõutava kohustuse katteks. Sissenõutavaks on kohustus VÕS § 82 lg 7 järgi muutunud siis, kui võlausaldaja saab nõuda selle täitmist. Tühisel tehingul ei ole aga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Võlausaldaja ei saa seega VÕS § 88 lg 4 järgi määrata, et võlgniku poolt tasutud summa on tasutud tühisest tehingust tuleneva nõude, antud juhul leppetrahvi, katteks.
16.Kuivõrd hageja ega kostja ei ole määranud, millise kohustuse katteks tuleks arvestada kostja poolt tasutud 126,28 eurot, tuleb nimetatud summa VÕS § 88 lg 6 ja 8 järgi arvestada KODU ZUUMtv teenustasu nõude, ZUUMtv kaardi renditasu nõude, tagastamata DigiTV kaardi väärtuse nõude ning neilt arvestatud viivise nõude katteks. KODU ZUUMtv teenustasu, ZUUMtv kaardi renditasu ja tagastamata DigiTV kaardi väärtuse nõuded on kokku 13,52 eurot. Hagiavaldusest ei nähtu selgelt, millal muutus KODU ZUUMtv teenustasu, ZUUMtv kaardi renditasu ja tagastamata DigiTV kaardi väärtuse nõue sissenõutavaks. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludest järeldub, et nimetatud nõudeid said kõige varasemalt muutuda sissenõutavaks 29. veebruaril 2012. a Hagiavaldusest ei nähtu selgelt, millal pärast arvete esitamist on kostja võlgnevuse katteks makse teinud. Täitmine peab samas olema siiski toimunud enne hagiavalduse esitamist, so hiljemalt 21. aprilli 2016. Hageja viivisenõue KODU ZUUMtv teenustasu, ZUUMtv kaardi renditasu, tagastamata DigiTV kaardi väärtuse tasumisega viivitamise eest, arvestades, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud ainult seadusjärgses määras, saab seega maksimaalselt olla 4,56 eurot. Hageja KODU ZUUMtv teenustasu nõue, ZUUMtv kaardi renditasu nõue, tagastamata DigiTV kaardi väärtuse nõue ning neilt arvestatud viivise nõue, kokku 18,08 (13,52 + 4,56) eurot, on seega täidetud kostja poolt tasutud 126,28 eurot arvel. Kuivõrd nimetatud nõuded on täidetud, ei ole nende kostjalt väljamõistmine õiguslikult põhjendatud. Nimetatud nõuded tuleb seega jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
17.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda.
18.Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla. Kohus jätab kostja menetluskulud nende puudumise tõttu seega kindlaks määramata. Hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik
Lk 5 / 5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.