Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
09.11.2016.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-13555
Tsiviilasi
Eesti Haigekassa hagi S L’i vastu 101,15 euro nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Haigekassa (reg.kood 74000091) volitatud esindaja: Tiivi Salvan Kostja: S L (isikukood xxxx) 101,15 eurot
Hagi hind
Teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada täielikult. Välja mõista S L’lt Eesti Haigekassa kasuks 101,15 eurot (ükssada üks eurot ja 15 senti). Menetluskulud jätta täies ulatuses S L’i kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, lisades kajale kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Hagejal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue:
08.09.2016.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista 101,15 eurot. Jätta menetluskulu kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 27.01.2016.a. kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-16-631 nähtub, et S L on süüdi tunnistatud põhjusel, et tekitas kannatanule, kelleks on kindlustatud isik R P (isikukood xxxx, edaspidi kannatanu) tervisekahjustusi. S L’i 24.05.2015.a. teo tagajärjel osutati kannatanule tervisekahjustuse raviks tervishoiuteenuseid AS Rakvere Haigla ja Tamsalu Perearstid OÜ. Tervisekahjustuste ravi tulemusel on kannatanu kindlustatud isikuna saanud Eesti Haigekassalt (edaspidi haigekassa) järgmisi ravikindlustushüvitisi: 24.05.2015.a. arve seeria PS nr 873364 summas 64,75 eurot; Ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe nr 10097 alusel summas 36,40 eurot. Haigekassa on võtnud kannatanu eest tasu maksmise kohustuse üle kokku summas 101,15 eurot. Haigekassa on edastanud 22.02.2016.a. posti teel kostjale nõudeavalduse nr 5-3.4/2005-1. Nõude kättetoimetamist kostjale tõendab allkiri väljastusteatel. Seisuga 08.09.2016.a. on nõue täitmata täies ulatuses. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõige 1 kohaselt tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister. Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) 25 lõike 1 järgi ravikindlustushüvitis on kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). RaKS § 29 lõike 1 kohaselt haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS §-is 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutaja on hageja lepingupartner (lepingupartnerite loetelu on kättesaadav arvutivõrgus http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/lep_partnerid). Kannatanu oli kindlustatud isik ravikindlustushüvitise saamise ajal RaKS § 5 lg 2 p 1 alusel. Seega olid täidetud eeldused kannatanult tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks – isik oli kindlustatud ning hagejal oli tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise leping. RaKS § 26 lõike 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kui kindlustatud isikule tekitati tervisekahjustusi, mille tõttu ta vajas arstiabi, nõuab haigekassa isikult, kes põhjustas kindlustatud isikule tervisekahjustuse, kantud ravikindlustushüvitise kulud tagasi. Kannatanule tekitati tervisekahjustusi ning et need tervisekahjustused tekitas kostja. Kostja teo ja hageja tagasinõude õiguse vahel valitseb põhjuslik seos. Kui kostja ei oleks oma tegu toime pannud kannatanu vastu, ei oleks Eesti Haigekassa lepingupartner osutanud kannatanule tervishoiuteenuseid. Kui ei osutata tervishoiuteenuseid puudub Eesti Haigekassa lepingupartneril alus raviarve koostamiseks ning selle esitamiseks hagejale rahalise kohustuse täitmiseks. Lepingupartner on kannatanule osutatud tervishoiuteenuste eest esitanud hagejale tasumiseks punktis 1.2 nimetatud raviteenuste arve. Põhimõtteliselt on tegemist elimineerimismeetodi
kasutamisega põhjusliku seose kindlakstegemisel, mille tulemiks on faktiline põhjuslik seos teo, tagajärje ja hageja nõudeõiguse vahel. Hageja on seisukohal, et antud kaasuse kontekstis on faktilise põhjusliku seose kindlakstegemine piisav selleks, et otsustada RaKS § 26 lõike 1 rakendamine. Hagejal lasub põhjusliku seose tõendamise kohustus, et kahju tekkis kostjast tulenevatest asjaoludest. Kostja süü on tõendatud kohtuotsusega. Vastutus süü puhul on toodud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-is 104. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Haigekassa nõustub prokuratuuri järeldustega ning et kostja on süülise teo kannatanu vastu toime pannud. Seega on kostja VÕS § 104 mõttes süüdi. Hageja on esitanud Viru Maakohtu kaudu tagasinõude kostja vastu. II Kostja vastus: Kostjale väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega AS Eesti Post poolt. Vastamise tähtajaks andis kohus 14 päeva hagimaterjali kättesaamisest alates ning hoiatas, et kirjaliku vastuse nimetatud tähtajaks andmata jätmine annab kohtule õiguse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Materjalid on kostja poolt isiklikult vastu võetud 20.10.2016.a. Kostja ei ole tähtajaks, milline saabus 02.11.2016.a. kohtule kirjalikult vastanud ning sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. III Maakohtu otsuse põhjendused: Maakohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on väljastatud hagimaterjal koos vastuse nõudega ning hoiatatud tagaseljaotsuse tegemisest TsMS § 407 järgi. Kostja kohtu nõuet tähtajaks ei ole täitnud, samuti ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi ka õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks on ravikindlustuse seaduse § 26 lg. 1. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse kirjeldav osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 162 lg. 1; 407, 442, 444 lg 3; 467 lg, 468 lg 1 p 2.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.