XXX esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vanglas suitsetamise ja vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks ning Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse peatamiseks
2.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse peatamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta XXX esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vanglas suitsetamise ja vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Muud selgitused
Saata kohtumäärus XXX ja Tartu Vanglale.
Asjaolud ja menetluse käik
1.XXX esitas Tartu Halduskohtule 21.12.2017 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vanglas suitsetamise ja vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks ning Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivuse peatamiseks. Taotleja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et tuvastada, kas justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641 lg 31 on põhiseadusega vastuolus või mitte. Taotlusele on lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
2.Tartu Halduskohus 28.12.2017 määruses jättis XXX esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. Kohus palus XXX esialgse õiguskaitse taotlust põhistada.
3.XXX esitas kohtule 01.01.2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhjendab, et vabaduses saavad inimesed suitsetada selleks ettenähtud kohas ning kinnipeetavatelt on põhiseaduslik õigus ära võetud. Väited julgeolekuohu ja kinnipeetavate vahelise valuuta kohta ei ole põhjendatud. Vangla töötajatelt ei ole õigust suitsetada ära võetud.
4.Tartu Vangla esitas kohtule 05.01.2018 seisukoha, milles palub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. XXX on end määratlenud suitsetajana. Ajal, mil XXX Tartu Vanglas viibis oli tal algselt võimalik ühel korral päevas jalutuskäigu ajal suitsetada kuni viis sigaretti ning alates 01.08.2016 ainult kolm sigaretti. Rohkem suitsetamisvõimalust tal ei olnud, mistõttu ei saa rääkida piirangust, mis oleks vahetult järgnenud piiramatule võimalusele suitsetada. Mõistagi on suitsetamise võimaluse äravõtmine suitsetamisega harjunud inimese jaoks ilmselt ebameeldiv ja võib põhjustada mõningaid vaegusi, kuid käesolevaks ajaks ei ole suitsetamine võimalik olnud üle kolme kuu. Arvestades, millisel ulatusel oli enne suitsetamise keelamist võimalik vanglas suitsetada, siis ei ole usutav, et täielik loobumine võiks põhjustada pikaajalisi ja talumatuid üleelamisi. Üldteada on, et suitsetamine kahjustab tervist ja et suitsetamisest loobumisega kaasnevad ajutised üleelamised. Pikemas perspektiivis toob suitsetamisest loobumine inimesele kasu. Kohtu seisukoht
5.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. XXX on esitanud riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o 21.08.2017 kuni 20.12.2017) nähtub, et tema laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on ebapiisav, lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.04.2016 kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15, mistõttu kohus vabastab XXX HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
6.Kohus mõistab lähtudes HKMS § 2 lg-st 4, mille kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, et XXX palub esialgse õiguskaitse korras HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel peatada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivus ja HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel kohustada vanglat tegema suitsetamist võimaldavaid toiminguid, s.t lubada vanglas suitsetamine ning vangla kauplusest sigarettide soetamine.
7.Seonduvalt XXX esialgse õiguskaitse taotlusega peatada Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 kehtivus ei toimu lähtudes HKMS § 249 lg-test 1 ja 2 vaide- ega kohtumenetlust, mistõttu ei ole eeltoodud osas esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. Samal põhjusel ei oleks lubatav ka esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) kehtivuse peatamiseks suitsetamise keelamist puudutavas osas. Seega jätab kohus eelkirjeldatud osas XXX esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
8.XXX esialgse õiguskaitse taotlus vanglas suitsetamise ja vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks on lubatav, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal, taotlus on HKMS §-st 250 lähtudes nõuetekohane ning kohus ei välista põhivaidluse eduväljavaateid. Seetõttu võtab kohus sisulise seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse vajaduse osas ning kaalub vastanduvaid huve.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Kuna XXX on end määratlenud suitsetajana, siis võivad talle suitsetamisest loobumisel kaasneda teatud ebamugavused, kuid eeltoodu ei ole võrdsustatav pöördumatu tagajärje ohuga. Seda kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 23. Välistatud ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada suitsetamisest loobumisel ja võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. XXX ei ole välja toonud, millised terviseprobleemid või võõrutusnähud tal suitsetamisest loobumisel on ilmnenud. Seetõttu puuduvad tõendid, et taotlejal üldse mingid võõrutusnähud esinevad. Kui taotleja siiski vajab suitsetamisest loobumisel tuge, on tal võimalik vangla poole pöörduda. Samuti, XXX võib pärast keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib, arvestades, et suitsetamisest loobumine toob inimesele pikemas perspektiivis kasu.
11.Kui suitsetamisest loobumine võib põhjustada ajutisi ebameeldivusi, siis suitsetamine iseenesest põhjustab olulisi terviseprobleeme nii suitsetajatele kui ka neile kinnipeetavatele ja vanglaametnikele, kes ei suitseta, kuid on sunnitud viibima suitsetavate kinnipeetavate läheduses. Tartu Ringkonnakohus analüüsib 06.12.2017 määruse nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult, kuidas suitsetamine kujutab endast teaduslikult tõestatud tõsist ohtu suitsetajate endi tervisele, kahjustades südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Samuti peetakse tubakasuitsetamist ennast sõltuvushaiguseks, millest on ohustatud kõik suitsetajad ja mittesuitsetajad, kes tubakasuitsust saastatud õhku sisse hingavad, ning mida sooviksid 70% suitsetajatest maha jätta. Suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Tubakatarbimise levimuse vähendamine vähendab tervishoiukulutusi, tõstab inimeste elukvaliteeti ja seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust.
12.Kohus nõustub ka eelviidatud määruse p-des 25-28 märgituga, et kuna kinnipeetav ei rahasta vajaminevaid tervishoiuteenuseid ise, ei saa tal olla ainuõigust langetada ainuisikuliselt suitsetamisest loobumise või suitsetamise jätkamise otsust. Suitsetamisest loobumine vähendab märkimisväärselt tubakasuitsust tingitud haigustesse suremuse riski nagu ka muid suitsetamisest tingitud terviseriske. Kuna suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, võimaldab suitsetamise keeld kasutada otstarbekamalt maksumaksja raha. Lisaks, olukord, kus vanglates kehtib kõigile suitsetamise keeld ning ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgset õiguskaitset, tekitab vanglas pingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut. Tartu Ringkonnakohus 19.12.2017 määruse nr 3-17-2133 p-s 11 tõi julgeolekuohuna välja ka olukorra, kus sigarette kasutatakse kinnipeetavate vahelise valuutana. Riigikohtu halduskolleegiumi 16.12.2016 määruse nr 3-3-1-87-16 p 14 kohaselt igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil.
13.Võrreldavad ei ole kinnipeetavate ning vabaduses olevate isikute õigused ja vabadused, kuna lähtudes vangistusseaduse §-st 2 ja § 41 lg-st 2 on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu, kelle vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.
14.XXX põhiõigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada ning teatud ebamugavuste talumine vaidemenetluse või kohtuvaidluse ajal ei tingi esialgse õiguskaitse vajadust, mis kaaluks üle olulise avaliku huvi ja ettenähtavad tagajärjed Tartu Vangla jaoks. Seetõttu jätab kohus XXX esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vanglas suitsetamise ja vangla kauplusest sigarettide soetamise lubamiseks rahuldamata.
15.Taotleja palub algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, et tuvastada, kas VSkE § 641 lg 31 on põhiseadusega vastuolus või mitte. Kuigi kohus jätab XXX esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt läbi vaatamata ning ülejäänud osas rahuldamata, selgitab kohus, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017 määruse nr 5-17-41 p 9 kohaselt
põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist, välja arvatud kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldades leiab, et esialgse õiguskaitse menetluses kohaldatav norm on põhiseaduse vastane (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 12.11.2015 määrus nr 3-4-1-28-15, p 29). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel otsustab kohus üksnes selle üle, kas on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset, mitte ei otsusta lõplikult asjakohase õigusküsimuse üle.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.