lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2783/3

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 08.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2783/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
08.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
961
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2783

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2018

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Bahtijarovi (Bahtijarov) esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

ASJAOLUD

1.Justiitsminister muutis 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 alates 1. oktoobrist 2017 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 1. oktoobrist 2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla direktor muutis 24. aprilli 2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud, ja muudeti punkti 4.4 nii, et jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 1. oktoobril 2017.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohtusse saabus 18. detsembril 2017 Viru Vangla kinnipeetava Sergei Bahtijarovi esialgse õiguskaitse taotlus seoses 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamise keeluga. Taotleja leidis, et suitsetamise keeld on vastuolus põhiseadusega ning rikub tema õigusi ja vabadusi. Suitsetamise piirangud vanglas ületavad kannatuste ja ebamugavuse taseme, mis vangistusega paratamatult kaasneb. Taotleja viitas Tartu Halduskohtu määrustele kohtuasjades nr 3-17-1449 ja 3-17-1999. Taotleja esitas vaide. Taotleja palus lubada tal vaidluse ajal vanglas suitsetada ja osta sigarette vangla kauplusest. Taotleja tugines ka Viru Vangla 23. jaanuari 2013. a käskkirja nr 1-1/19, 29. aprilli 2016. a käskkirja nr 1-1/69, 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55, 13. juuni 2017. a käskkirja nr 1-

3-17-2783 1/68, ja 16. augusti 2017. a käskkirja nr 1-1/102 võimalikule tühisusele. Taotleja palus end vabastada riigilõivust.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul saab kohus eeltoodud sätte alusel hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, ning sellise tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale.
5.Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus, arvestada tuleb ka muude taotluse lubatavuse eeldustega. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
6.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et suitsetamise keelamine põhjustab talle kannatusi, mis võivad ületada vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset, ning viitab kohtuasjadele nr 3-17-1449 ja 3-17-1999. See tähendab, et taotleja tugineb asjaoludele, et suitsetamisest loobumisega kaasnevad võõrutusnähud ja igapäevaelu korralduse häiringud, mida ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha.
7.Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11. septembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-1449, 18. oktoobri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-1999, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-2008, 8. novembri 2017. a määrus kohtuasjas nr 3-17-2115).
8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 6. detsembri 2017. a määrusega Tartu Halduskohtu määruse kohtuasjas nr 3-17-1449 ning 19. detsembri 2017. a määrustega halduskohtu määrused kohtuasjades nr 3-17-2008 ja 3-17-2115. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas nr 3-171449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas

3-17-2783 meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades nr 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus samade seisukohtade juurde.

9.HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest. Kohus leiab määruse punktis 8 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on taotleja tahe määruse punktis 3 nimetatud avalduse esitamisel suunatud esialgse õiguskaitse saavutamisele. Kohus tõlgendab taotleja viidet Viru Vangla haldusaktide võimalikule tühisusele kui argumenti esialgse õiguskaitse kohaldamisel (nõude perspektiivikuse hindamisel). Kui taotleja soovib tema nimetatud käskkirjade tühisuse tuvastamist, siis tuleb tal esitada sellekohane kaebus. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et selline nõue oleks perspektiivitu. 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitati Viru Vangla kodukord, muude nimetatud käskkirjadega muudeti kodukorda. Kohtu hinnangul ei esine nende käskkirjade puhul mingeid haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 sätestatud tühisuse aluseid.

Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja