Korrakaitse › Vanglad

otstarbekas ära oodata, milliseid negatiivseid tagajärgi veel taotluse esitajale esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneda võiksid. Taotluse esitaja on taotlenud Tallinna Vanglalt kahel korral nikotiiniplaastreid. Kuigi taotluse esitamisest on möödas juba üle 35 päeva, ei ole vangla vastanud. Sõltuvustase on inimestel erinev ning kunagi ei tea, kellel ja kui pikalt need kestavad ning mis nähud nendega kaasnevad nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Seega on ilmne, et vangla ei hooli taotluse esitaja võõrutusnähtudest, kannatustest ega piinadest. Taotleja puhul on tekkinud järgmised nähud: keskendumisraskused, ärevus, närvilisus ning pidev apaatsus. Samuti ei saa lugeda ega keskenduda. Taotleja on vahi all alates alates 2015. aasta juulist ehk viibib 2,5 aastat 23 tundi kinnises 17 m2 kambris koos kolme isikuga. Kambris pole õhku, samuti puudub igasugune võimalus sportimiseks. Kuna taotleja on 23 tundi päevas kinnises kambris ning päevas on ette nähtud üks tund jalutamiseks ning värske õhu hingamiseks, siis ometigi ei ole taotleja seda hüve juba alates 01.10.2017 kasutanud, kuna eelnevalt stimuleeris jalutamas käimist igapäevaselt suits. Tänu suitsukeelule ei ole taotleja juba 87 päeva jalutanud. Kuna taotlejal on niigi diagnoositud depressioon ärevusega, siis igasugused muudatused ja võõrutused vaid võimendavad seda. Taotleja viibis detsembri alguses ka psühhiaatri juures, kuna ei ole siiani võõrutusnähtudest lahti saanud ning ärevushood on sagenenud. Taotluse esitaja palub kohtult mõistmist, et inimeste tingimused, võõrutusnähud ja sõltuvustasemed on erinevad. Tallinna Vangla väide, et võõrutusnähud mööduvad hiljemalt paari nädalaga ning valmistavad muret vaid loobumisprotsessi alguses, siis seda ehk osadel ning juhul kui inimene asub oma igapäevases keskkonnas ning saab lubada endale aseaineid ja muud tegevust (sh söök, sport, plaastrid jne). Vanglas on niigi närvilisem keskkond, inimesed viibivad siin teadmatuses (eeluurimise all), eemal oma perest, kinnises ja viletsas keskkonnas.

Vangla osundab, et Euroopas on suitsetamine täielikult keelatud Mani saare vangla sise- ja välisterritooriumil. Mani saar on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) kohaldamisalas ning seega on piirangu kehtivust peetud EIÕK kehtivusalal õiguspäraseks. Tartu Ringkonnakohus ja Tallinna Halduskohus on lahendanud kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlusi, milles on soovitud kohtumenetluse ajal suitsetada. Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-1449 leiti, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu ja asjas esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises, samuti suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Lisaks on Tallinna Halduskohus erinevates kohtuasjades (3-17-2432, 3-17-2435, 3-17-2476 jne) lahendanud Tallinna Vangla kinnipeetavate esialgse õiguskaitse taotlusi, millistes on soovitud kohtumenetluse ajal suitsetada ja taotlused on jäänud rahuldamata. Tallinna Vangla nõustub täielikult eelnevalt nimetatud kohtumäärustes toodud seisukohtadega. Vanglates oli suitsetamine piiratud ka enne 01.10.2017. Tallinna Vangla kodukorra kohaselt oli vahemikul 11.01.2016 kuni 30.09.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas ja seda vaid ajal, kui nad said viibida kohas, mis oli suitsetamiseks määratud. Praktikas tähendas see seda, et kinnipeetav, sh esialgse õiguskaitse taotleja, sai päevas lubatud arvu sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis värskes õhus jalutuskäigul. Märkimata ei saa jätta, et olukorras, kus kaebajal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus sigarette päevas, on kaebajale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutist laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Riigikohus on leidnud, et kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus haldusakti täitmine asutuse poolt või haldusaktist tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt loob juba kohtumenetluse ajal kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, millised võivad tekitada kahju kaebuse esitajale peale asja sisulist lahendamist. Käesoleval juhul ei ole kindlasti tegu sättes kirjeldatud olukorraga. Asjaolu, et taotluse esitajal ei võimaldata teatud ajaperioodi jooksul, s.o kuni kohtuvaidluses tehtud otsuse jõustumiseni suitsetada, ei saa iseenesest pidada sedavõrd tõsiseks tagajärjeks, mis tingiks taotluse rahuldamise. Eriti võttes arvesse, et tänaseks ei ole taotluse esitaja suitsetanud juba ligi kaks kuud. Vanglate tubakavabaks muutmise tegevuskava ja VSkE muudatuse peamisteks eesmärkideks on tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine), vabanemine sõltuvusest, riiklike ressursside säästmine ja julgeoleku tagamine. Õigus tervise kaitsele kaalub üles õiguse vabale eneseteostusele, milleks praegusel juhul oleks suitsetatavate tubakatoodete tarvitamine. Suitsetatavate tubakatoodete ja esemete, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada, keelamise vajalikkust ja proportsionaalsust on VSkE muutmise käigus põhjalikult analüüsitud. Asjakohased põhjendused on esitatud määruse seletuskirjas. Vanglates suitsetamise keeld kehtib ka paljudes teistes riikides, mistõttu ei ole õigusmaastikul tegemist uudse või seni lahendamata küsimusega. Vanglas suitsetamise keelu proportsionaalsust on analüüsinud ka välisriikide kohtud ning leidnud, et piirang on õiguspärane. Olukorras, kus ka rahvusvahelises kohtupraktikas on peetud suitsetamise keeldu õiguspäraseks ja proportsionaalseks meetmeks, ei saa järeldada, et kaebaja õigused võiksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saada olulisel määral või pöördumatult kahjustada. Seega ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused täidetud ja vastava taotluse rahuldamiseks puudub alus.

KOHTU PÕHJENDUSED

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Kuna taotluse esitaja vaie on Tallinna Vanglas registreeritud, saab ta kohtult taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3 esimene lause).

Vangla kodukorra suitsetamist keelavate sätete tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks tagada võimalused suitsetamiseks, jääks see tõenäoliselt rahuldamata. Iseenesest tuleneb põhiõigustest õigus oma tervist suitsetamise teel kahjustada, kuid see õigus ei ole absoluutne. Tegemist on õigusega, mida on võimalik piirata, muuhulgas ka vangla julgeoleku tagamise, suitsetajate endi, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitse ning maksumaksja raha otstarbekama kasutamise eesmärkidel. Vangistuse olemusega on kooskõlas, et teatud tegevused on kas keelatud või olulisel määral piiratud. Riigil on õigus vangistusega kaasnevate piirangute kogumit muuta ning kinnipeetav isik ei saa nõuda, et piirangud ei muutuks vangistuse kestel rangemaks. Kohtul puudub ka alus arvata, et suitsetamise keeld oleks meelevaldne ja ilma läbimõeldud eesmärkideta. Näiteks VSkE muutmise määruse seletuskirjas on märgitud, et võttes arvesse vajadust kaitsta kinnipeetavate ja teenistujate tervist, tagada vanglas julgeolek ja kord ning hõlbustada töökorraldust, tuleks vangla keskkond muuta täielikult suitsuvabaks. Tegemist on õigustatud eesmärkidega suitsetamise keelamiseks.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.