lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-2629/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 21.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2629/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
792
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2629

Määruse kuupäev

21. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Taivo Veeru (nim Veerg) esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Taotleja Taivo Veerg

Resolutsioon

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Justiitsminister muutis 06.10.2016.a määrusega nr 21 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas. Alates 01.10.2017 kehtiva VSKE § 641 lg 31 alusel on suitsetatavad tubakatooted vanglas kinnipeetavale keelatud.
2.Viru Vangla muutis 24.04.2017.a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorra sätteid, mis reguleerivad suitsetamist vanglas. Sealhulgas lisati kodukorda punkt 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ja punkt 4.4, mille järgi jalutuskäigule kaasa võtta lubatud esemete loetelust puuduvad sigaretid. Kodukorra muudatused jõustusid 01.10.2017.
3.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Taivo Veerg esitas 14.11.2017 Tartu Halduskohtule avalduse. Taotleja palus tühistada, peatada justiitsministeeriumi määruse nr 1-1/55, millega keelati 01.10.2017 vanglates suitsetamine. Taotleja soovis kohtult esialgset õiguskaitset ning luba kuni vaidluse lõppemiseni soetada ja igapäevaselt suitsetada sigarette. Taotleja viitas Vjatšeslav Koguti suhtes tehtud kohtumäärustele. Kohtu seisukoht
4.Kohtu hinnangul on taotleja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ning taotleb käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamist ja Viru Vangla kohustamist võimaldama taotlejal suitsetada. Seda näitab avalduse sisu tervikuna, eriti see, et taotleja tugineb kohtulahenditele asjades 3-17-1449

ja 3-17-1999 (Vjatšeslav Koguti suhtes tehtud kohtulahendid). Nendes lahendites kohaldas Tartu Halduskohus esialgset õiguskaitset.

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohtu hinnangul saab kohus eeltoodud sätte alusel hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotluse esitajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske, ning sellise tagajärje puudumise korral saab kohus loobuda taotluse sisulisest lahendamisest. Seda arusaamist toetab kaudselt HKMS § 249 lg 3, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. See tähendab, et esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldusi. Sel juhul saab taotluse jätta läbi vaatamata ka siis, kui esialgse õiguskaitse vajadus puudus taotluse esitajal algusest peale.
6.Ka õiguskirjanduses leitakse, et sarnaselt kaebusega saab esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, arvestada tuleb ka muude taotluse lubatavuse eeldustega. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisel ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ja selle saab jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
7.Taotleja ei ole täpsemalt välja toonud, milles seisneb tema puhul esialgse õiguskaitse vajadus. Arvestades taotleja viiteid kohtuasjadele 3-17-1449 ja 3-17-1999 tugineb taotleja sellele, et suitsetamisest loobumisega kaasnevad taotlejale võõrutusnähud ja igapäevaelu korralduse häiringud, mida ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha.
8.Kohtunik leidis varasemates sarnastel asjaoludel tehtud kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu määruse kohtuasjas 3-17-1449 ning 19.12.2017.a määrustega halduskohtu määrused kohtuasjades 317-2008 ja 3-17-2115. Ringkonnakohus leidis kohtuasjas 3-17-1449, et suitsetamise keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje ohtu. Pöördumatuks tagajärjeks ei ole ringkonnakohtu hinnangul see, et taotluse esitaja ei saa suitsetada keelu vaidlustamise ajal kuni kaebuse võimaliku rahuldamiseni. Isik võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Ringkonnakohtu lahendi kohaselt ei põhjenda ka võõrutusnähtude esinemise võimalikkus õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada asjatundlikku ravi. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada. Kohtuasjades 3-17-2008 ja 3-17-2115 jäi ringkonnakohus samade seisukohtade juurde.
10.HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel kohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest.
11.Kohus leiab määruse punktis 9 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja