kaebuse tagastamise ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-17-2657 15.12.2017, Tartu Mare Priks Rait Koka (Kokk) kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas suitsetamise keelamisega
Resolutsioon
1.Tagastada Rait Koka kaebus.
2.Jätta Rait Koka esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus edastada Rait Kokale.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused Asjaolud ja menetluse käik
1.Rait Kokk esitas Tartu Halduskohtule 30.11.2017 kaebuse, mis jõudis halduskohtusse 04.12.2017. Kaebuses soovib Rait Kokk vaidlustada alates 01.10.2017 jõustunud VSkE redaktsiooni alusel antud haldusaktid, mis keelavad kaebajal vangla territooriumil suitsetamise. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/49 tuleb tühistada ja vanglat kohustada suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tuleb hinnata nimetatud õigusaktide (6-24/9313-2 ja käskkiri 1-1/49) õiguspärasust ja ka nende aluseks olevate õigustloovate aktide põhiseaduspärasust. Kaebaja taotleb Tartu Vangla kodukorra p 2.3. kehtetuks tunnistamist, täpsemalt selles sisalduvat vangla territooriumil suitsetamiskeeldu. Kaebaja taotleb justiitsministri määruse nr 21 kohaldamata jätmist. Kaebaja leiab, et Tartu Vangla territooriumil tubaka suitsetamise keeluga rikutakse EV põhiseadust (PS § 11, § 18, § 19 ja § 41). Käskkirjas nr 1-1/49 välja toodud ettekäänded pole tõsiseltvõetavad ja ei õigusta kaebajale kannatuste ja ebameeldivuste tekitamist ning pole piisavad kaebaja õiguste rikkumiseks. Kaebaja taotleb õigusabi korras enese riigilõivust vabastamist, nõustub kirjaliku menetlusega ja soovib advokaadi abi. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, mille aluseks peab vaiet vastusele nr 624/9313-2.
2.Kaebaja on selgitanud, et on esitanud vaide Justiitsministeeriumile, mis tagastati otsusega nr 11-7/2518-4. Otsuse peale on kaebaja esitanud halduskohtule ka kaebuse. Kaebaja märgib, et on esitanud Tartu Vanglale vaide Tartu Vangla direktori käskkirja nr 1-1/49 peale. Samuti on kaebaja esitanud vaide vastuse nr 6-24/9313-2 suhtes, millega ei rahuldatud kaebaja taotlust.
3.Tartu Halduskohtu 13.12.2017 protokollilise määrusega võeti haldusasja nr 3-17-2632 asja materjalide juurest käesoleva asja materjalide juurde järgmised dokumendid: 1) Rait Koka 29.11.2017 halduskohtule esitatud kaebus; 2) 30.11.2017 kohtunõue Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile; 3) Tartu Vangla 04.12.2017 vastus nr 1-10/382-2 koos lisadega; 4) Justiitsministeeriumi 05.12.2017 vastus nr 11-3/8459-2 koos lisadega.
Kohtu seisukoht
4.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse lubatavuse osas (I) ning seejärel hindab kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust (II). Kohus lähtub nõuete käsitlemisel halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 2 lg-st 4, mille kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest I
5.Kaebaja nõuab Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkirja nr 1-1/49 tühistamist ja vangla kohustamist suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab ka Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) tühistamist suitsetamist puudutavas osas, kuivõrd Tartu Vangla direktori 04.05.2017 käskkiri nr 1-1/49 on üksnes rakendusakt, millega muudeti TVK-d.
6.Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
7.Kuigi kaebaja esitas Justiitsministeeriumile vaide, ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks lugeda, kuna Justiitsministeerium on 23.11.2017 otsuses nr 11-7/2518-4 õiguspäraselt kaebaja vaide tagastanud. Kaebuse esitamine kohtule oleks lubatav üksnes siis, kui vaie oleks tagastatud ebaõigesti. Justiitsministeerium on aga õiguspäraselt kaebajale selgitanud, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 lg 1 kohaselt tuleb vaided vangla direktori haldusaktide või toimingute peale esitada Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu. HMS § 80 lg 1 kohaselt kontrollib vangla vaide vastavust haldusmenetluse seaduses sätestatud nõuetele, aitab kõrvaldada selles esinevad võimalikud puudused ning seejärel edastab selle Justiitsministeeriumile. Sama paragrahvi lg 2 annab vanglale võimaluse vaie ise rahuldada, kui vaie on põhjendatud. Seega ei ole vaide lahendamine praeguses menetlusetapis Justiitsministeeriumi pädevuses. HMS § 79 lg 2 sätestab, et kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma.
8.Tartu Vangla teatel jättis vangla 20.11.2017 vastuses nr 6-24/9313-2 kaebaja 07.11.2017 taotluse nr 6-24/9313-1 ostetud sigarettide tarbimise võimaluseks rahuldamata. Kaebaja on eelnimetatud vastuse peale vanglale 30.11.2017 esitanud vaide nr 1-11/639-1, kuid vangla ei ole veel vaiet lahendanud. Samuti on kaebaja vanglale 30.11.2017 esitanud vaide nr 1-11/640-1 seoses suitsetamise keelamisega, kuid ka eeltoodud vaiet ei ole vangla veel lahendanud. Saabunud ei ole
ka vaiete lahendamise tähtaeg. Seega ei ole vangla saanud vaiet tagastada, osaliselt rahuldada, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätta.
9.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab Rait Koka kaebuse käesoleva määruse p-s 5 nimetatud nõuete osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuivõrd kohus tagastab Rait Kokale tema kaebuse, ei võta kohus seisukohta kaebaja esitatud muude taotluste (riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigi õigusabi) kohta.
12.Kuigi kohus on Rait Kokale korduvalt selgitanud seoses vanglas kehtiva suitsetamise keeluga vaide ja kaebuse esitamise võimalusi, teeb kohus seda kaebaja õiguste kaitseks veelkord.
13.Kaebaja eesmärk kaebuse esitamisel on, et Tartu Vangla teeks suitsetamist võimaldavaid toiminguid, s.t lubaks kaebajal suitsetada ning võimaldaks kaebajale suitsetatavaid tubakatooteid ning esemeid, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Kaebaja on eeltoodud eesmärgi saavutamiseks esitanud vanglale juba 07.11.2017 taotluse nr 6-24/9313-1 ning 30.11.2017 vaide nr 1-11/639-1 vangla 20.11.2017 keelduva vastuse nr 6-24/9313-2 peale. Samuti on kaebaja esitanud vanglale 30.11.2017 vaide nr 1-11/640-1 Tartu Vangla haldusaktide peale, mis keelavad suitsetamise. Vangla ei ole veel kaebaja vaideid lahendanud, kuid pärast vaiete lahendamist on kaebajal VangS § 11 lg-st 5 lähtudes võimalik pöörduda halduskohtu poole tühistamis- ja kohustamiskaebusega. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 12). Sellisel juhul oleks kõige tõhusamal viisil tagatud kaebaja subjektiivsete õiguste kaitsmine ja teostamine. Kohus märgib, et kui selgub, et kaebajal ei ole võimalik enam nõuetekohaselt kohtueelset menetlust läbida (nt vaide esitamise tähtaja ületamise tõttu), mistõttu ei saa ta tühistamis- ja kohustamiskaebust kohtule esitada, on tal võimalik uuesti kohtusse HKMS § 37 lg 2 p-s 6 sätestatud tuvastamiskaebusega pöörduda.
II
14.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse seonduvalt suitsetamise keelamisega. Kuigi kohus tagastab Rait Koka kaebuse, ei ole välistatud esialgse õiguskaitse taotluse menetlemine, kuna HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal.
15.HKMS § 55 lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui käesolev seadustik ei näe ette teisiti.
16.Rait Kokk on esitanud halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses Tartu Vanglas suitsetamise võimalusega neljal korral. Käesolevas haldusasjas, 30.11.2017 halduskohtusse jõudnud kaebuses (haldusasi nr 3-17-2632), 23.11.2017 halduskohtusse jõudnud pöördumises (haldusasi nr 3-17-2535) ja 09.11.2017 halduskohtusse jõudnud kaebuses (haldusasi nr 3-172319).
17.Haldusasjades nr 3-17-2319 ja 3-17-2535 on Rait Koka esialgse õiguskaitse taotlus jäetud halduskohtu poolt läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-17-2632 on Rait Koka esialgse õiguskaitse taotlus 07.12.2017 määrusega jäetud puuduste kõrvaldamiseks käiguta.
18.Haldusasjas nr 3-17-2632 on Rait Kokk esitanud seoses Tartu Vanglas suitsetamise keeluga esialgse õiguskaitse taotluse. Samasisulise esialgse õiguskaitse taotluse on Rait Kokk esitanud ka käesolevas haldusasjas. Seega, käesolevas haldusasjas 30.11.2017 Rait Koka poolt halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotluse näol on tegemist samasisulise korduva avaldusega.
19.Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus Rait Koka esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kuivõrd kohus jätab Rait Koka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub kohtul vajadus esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.