lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-2279/7

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 07.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-2279/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
949
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 55 lg 2, 3Avalduse puuduste kõrvaldamineHKMS § 202 lg 2Halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjedHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 250Esialgse õiguskaitse taotlusHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TA R T U H A L D U S K O H U S

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-2279

Määruse kuupäev

7. detsember 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Sergei Maltsevi esialgse õiguskaitse taotlus seoses suitsetamise korraldusega Viru Vanglas

Menetlusosalised

Taotleja Sergei Maltsev

Resolutsioon

1.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada pärast määruse jõustumist taotlejale tasutud riigilõiv 15 eurot. Taotlejal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3.Määruse resolutsiooni punkti 1 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
4.Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte taotlejale.

Asjaolud

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Sergei Maltsev esitas 01.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (saabus kohtusse 06.11.2017) ja 15.11.2017 taotluse täienduse (saabus kohtusse 17.11.2017). Taotleja palus peatada Viru Vangla 24.04.2017.a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse ja kohustada vanglat lubama tal osta ja tarvitada sigarette. Taotleja selgitas, et ta tunneb suuri piinu, kui valvurite juurest tuleb suitsulõhna. Ta suitsetas rohkem kui 20 aastat ja tema jaoks on see väljakannatamatu. Taotleja tasus oma vanglasiseselt isikuarvelt riigilõivu 15 eurot. Kohtu seisukoht
2.Taotleja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et talle kui pikaajalisele suitsetajale on suitsetamisest loobumine piinav. Kohtule on lisaks äratuntav see, et igapäevases elus kehtinud keeldu või piirangut ei ole tagantjärele võimalik olematuks teha.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 ja 3 alusel võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.
4.Õiguskirjanduses selgitatakse, et sarnaselt kaebusega saab ka esialgse õiguskaitse taotluse puhul eristada taotluse lubatavust ja taotluse põhjendatust. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav eelkõige siis, kui kohtule on esitatud nõuetekohane taotlus (HKMS § 250) ja kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui esinevad HKMS § 249 lg 1 lausetes 1 ja 2 nimetatud alused. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Lisaks eeltoodule peab arvestama muude lubatavuse eeldustega: põhivaidluse ese kuulub halduskohtu pädevusse, õige kohtualluvus, keeld esitada samadel asjaoludel ja samal alusel korduvat taotlust (HKMS § 55 lg 3), taotlus on lubatav põhivaidluse esemest tulenevalt, kohtule on esitatud taotlusega seotud kaebus või haldusorganile vaie. Kui esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav, saab selle jätta HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013. Lk 686).
5.Kohtunik leidis varasemates kohtulahendites, et vanglas suitsetamise keelamise vaidlustamise korral on kinnipeetaval esialgse õiguskaitse vajadus (11.09.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1449, 18.10.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-1999, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2008, 08.11.2017.a määrus kohtuasjas 3-17-2115).
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 06.12.2017.a määrusega Tartu Halduskohtu 11.09.2017.a määruse kohtuasjas 3-17-1449. Ringkonnakohus leidis, et suitsetamise piiramise või keelustamisega ei kaasne pöördumatu tagajärje oht. HKMS § 249 lg 1 lause 1 lubab esialgset õiguskaitset kohaldada ainult siis, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seaduse seletuskirja kohaselt on seadusandja tahtnud sellega öelda, tuginedes seejuures Riigikohtu seisukohtadele, et „kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse all tuleb pidada silmas olukorda, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine asutuse poolt või haldustoimingust tulenevate õiguste kasutamine kolmanda isiku poolt kohtumenetluse ajal loob kaebaja õigusi rikkuvaid tagajärgi, mille kõrvaldamine ei ole pärast kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikul viisil võimalik.“ (HKMS seletuskiri seisuga 06.05.2010, 758 SE). Halduskohus leidis, et kui vaidlus peaks lõppema taotleja võiduga, siis ei ole enam võimalik tagasi pöörata seda, et praegu ei saanud taotleja suitsetada varem talle lubatud kolme sigaretti päevas. Ringkonnakohus seda pöördumatuks tagajärjeks ei pea. Sellisel juhtumil isik vahepealsel perioodil küll suitsetada ei saa, kuid võib peale keelu tühistamist uuesti suitsetama hakata, kui ta seda veel soovib. Peale selle on halduskohus viidanud võõrutusnähtudele. Ringkonnakohus ei välista küll teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust teatud juhtudel, kuid leiab, et need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Ringkonnakohus leiab niisiis, et pöördumatuid tagajärgi käesoleval juhul ei esine. Loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda. Kui kohtud jõuavad viimaks seisukohale, et põhiseaduse järgi peab suitsetamine olema vanglas lubatud, siis saab keelava regulatsiooni uuesti tühistada.
7.HKMS § 252 lg 7 alusel on ringkonnakohtu lahend halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse asjas lõplik. Kuigi ringkonnakohtu seisukohad ei ole praeguse asja lahendamisel halduskohtule kohustuslikud (HKMS § 202 lg 2), peab kohus õigusrahu saavutamise huvides õigeks lähtuda taotleja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel ringkonnakohtu seisukohtadest.

Kohus leiab määruse punktis 6 toodud põhjendustel, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna täidetud ei ole üks esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldustest, siis puudub vajadus kontrollida muude eelduste täidetust. Kohus jätab HKMS § 55 lg 2 alusel esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

8.HKMS § 104 lg 5 p 2 ja 3 alusel kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral riigilõiv reeglina tagastatakse. Õiguskirjanduses leitakse, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (riigilõivuseaduse § 3, § 15 lg 1 p-d 5 ja 6). Tasutud riigilõivuna HKMS § 104 lg 5 mõttes peetakse silmas ka esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu (HKMS § 104 lg 1). Riigikohus on jätnud esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamata, kui esialgse õiguskaitse taotluse on kohus sisuliselt läbi vaadanud (määruse punktis 4 viidatud halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarid, lk 389-390). Praegusel juhul kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi ei vaata. Seetõttu tuleb riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastada. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. Taotlejal tuleb esitada kohtule andmed selle kohta, millisele arvele ta riigilõivu tagastamist soovib. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja