2-16-118237/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

7.Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded Sihtasutus KredEx esitas 17.08.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 20.09.2016 hagi J V vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.12.2013 lepingu lühirendi teenuse osutamiseks nr xxxx. Lepingu alusel renditi kostjale elektriautosid. Hageja kohustus lepingu punkti 2.1 kohaselt osutama kostjale teenust kõikides rendipunktides. Punkti 3.1. kohaselt loetakse sõiduk üleantuks rendisessiooni alustamisega kliendi poolt kasutades selleks ettenähtud autoriseerimisvahendit ja punkti 3.2 kohaselt rendisessiooni lõpetamisega kliendi poolt loetakse sõiduk hagejale tagastatuks. Lepingu punkti 5 alusel esitati kostjale arve, milles on näidatud eraldi igale kasutajakontole osutatud teenus ning nende maksumus. Arve maksmise tähtaeg on 14 kalendripäeva. Punkti 6 kohaselt edastatakse arve kliendile lepingus märgitud kontaktile. Kostja on jätnud tasumata järgmised rendi eest esitatud arved: 01.01.2014 esitatud arve nr KDR-13/0002236 summas 174 eurot; 05.01.2014 esitatud arve nr KDX-14/0002068 summas 141 eurot. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 315 eurot. Vastavalt lepingu punktile 10 on hagejal õigus nõuda viivist arvete tasumisega viivitamise korral. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub hageja viivise sissenõudmisel VÕS §-dest 94 ja 113. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 16.01.2014 kuni hagiavalduse koostamiseni 19.09.2016 seadusjärgse viivisemääraga arve nr KDR-13/0002236 eest summas 37,53 eurot ning arve nr KDX-14/0002068 eest summas 30,42 eurot, kokku summas 67,95 eurot. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt J V’lt välja mõista hageja sihtasutus KredEx kasuks võlgnevus 315 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 67,95 eurot ja lisanduv viivis alates 20.09.2016 kuni põhinõude summas 315 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 350 eurot. Samuti palub

hageja menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja kohtule 26.09.2016 saabunud vastuses märgib, et tunnistab hagiavalduses märgitud põhinõuet ja viiviseid kokku summas 408,24 eurot. Kostja palub oma vastuses jätta kõik menetluskulud hageja kanda, sest tema vastu algselt esitatud nõue summas 630 eurot ei olnud talle aktsepteeritav, sest nõude suurus oli ebamõistlikult suur. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hageja nõue tuleneb 02.12.2013 sõlmitud lepingust lühirenditeenuse osutamiseks nr. xxxx (tlk 2337) ning lepingu alusel koostatud arvetest (tlk 38-41). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Samuti ei vaidlusta kostja hageja esitatud põhinõuet summas 315 eurot ning viiviseid kokku summas 93,24 eurot. Kostja vaidleb vastu vaid hageja menetluskuludele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on oma lepinguga võetud kohustusi rikkunud ja ei ole hageja esitatud arveid tähtaegselt tasunud, tunnistades võlgnevust, rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevus 315 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Hageja on arvestanud viivist seadusjärgses viivise määras alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 16.01.2014 kuni 19.09.2016 kokku summas 67,95 eurot. Kostja on hageja viivisenõude õigeks võtnud. Juhindudes TsMS §-st 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 20.09.2016 – 08.11.2016 tagastamata põhivõlalt (315 eurolt). Seadusjärgne viivisemäär 2016.aasta teisel poolaastal on 0 + 8= 8 % aastas ning viivis perioodil 20.09.2016 – 08.11.2016, s.o. 50 päeva eest 315 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades on 3,45 eurot (315x0,08/365x50). Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele seadusjärgne viivis seisuga 08.11.2016 (k.a) kokku summas 71,40 eurot (67,95 + 3,45). Arvestades eeltoodut peab kohus põhjendatuks ka rahuldada TsMS §-st 367 lähtudes hageja nõude edaspidise viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.11.2016 kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse 315 euro suurust. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole hageja menetluskuludele põhistatud vastuväidet esitanud, on üksnes märkinud, et hageja menetluskulud peaksid jääma hageja enda kanda, sest esialgselt nõutud summa oli ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolu ei ole aluseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 350 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada, kuid hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga ning hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud vastama kostja vastuväidetele ega osalema istungitel. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates