Juhan Reinsoni (Reinson) kaebus seonduvalt Tartu Vangla territooriumil kehtiva suitsetamise keeluga
Resolutsioon
1.Tagastada Juhan Reinsoni kaebus.
2.Edastada Juhan Reinsoni riigi õigusabi taotlus lahendamiseks Tartu Maakohtule.
3.Jätta Juhan Reinsoni esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 3 peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 24. novembril 2017 Tartu Vangla kinnipeetava Juhan Reinsoni taotlusena pealkirjastatud pöördumine, milles J. Reinson palus kohtul anda talle esialgset riigi õigusabi kohtueelses menetluses ja peatada tema suhtes kehtiv Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/49. Lisaks esitas kaebaja kohustamisnõude vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ja taotluse riigilõivust vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus palus 27. novembri 2017. a kohtunõuetes Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas kaebaja on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keeluga seonduvaid avaldusi või vaideid ning kas need on lahendatud.
3.Tartu Vangla teatas 28. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et J. Reinson ei ole seoses suitsetamise keeluga esitanud vanglale kirjalikke pöördumisi (taotlusi, vaideid).
4.Justiitsministeerium märkis 28. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis registreeriti 16. novembril 2017 J. Reinsoni pöördumine, mis sisaldas vaiet ja taotlust, ning Justiitsministeerium tagastas 23. novembril 2017 J. Reinsoni vaide ning jättis taotluse läbi vaatamata.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest ning asjaolust, et Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkirjast nr 1-1/49 nähtuvalt näeb alates 1. oktoobrist 2017 vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Tartu Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Tartu Vangla 4. mai 2017. a käskkiri nr 1-1/49, tõlgendab kohus, et J. Reinson on kohtule esitanud kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle kohtueelses menetluses esindaja määramiseks ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kui kohus on kaebaja pöördumist ebaõigesti tõlgendanud, tuleb tal sellest kohut viivitamatult teavitada.
6.Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I), seejärel lahendab kaebaja riigi õigusabi taotluse (II) ning lõpuks annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (III). I
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
9.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
10.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 14. novembril 2017 Justiitsministeeriumile vaide (registreeritud 16. novembril 2017), milles vaidlustas justiitsministri
6.oktoobri 2016. a määrust nr 21 ja Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirja nr 1-1/49 ning mille justiitsministeerium tagastas 23. novembril 2017.
11.Kohus selgitab, et käesoleval juhul on kaebuse esitamine Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks lubatav vaid juhul, kui Justiitsministeerium on vaide tagastanud ebaõigesti, ning kaebuse esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks on lubatav vaid juhul, kui kaebaja on esitanud vanglale taotluse, mille kohta on vangla teinud keelduva otsuse ja vangla on lahendanud kaebaja suhtes tehtud keelduva otsuse peale esitatud vaide või jätnud selle tähtaegselt lahendamata.
12.Justiitsministeerium tagastas 23. novembri 2017. a otsusega nr 11-7/8076-2 J. Reinsoni vaide, kuna vaide lahendamine ei olnud antud menetlusetapis Justiitsministeeriumi pädevuses. Justiitsministeerium selgitas, et vaided vangla direktori haldusaktide või toimingute peale tuleb
HMS § 73 lg-st 1 tulenevalt esitada Justiitsministeeriumile Tartu Vangla kaudu. HMS § 80 lg 1 kohaselt kontrollib Tartu Vangla vaide vastavust HMS-s sätestatud nõuetele, aitab kõrvaldada selles esinevad võimalikud puudused ning seejärel edastab selle Justiitsministeeriumile. Sama paragrahvi lõige 2 annab haldusakti andnud või toimingu sooritamata jätnud haldusorganile ehk Tartu Vanglale võimaluse vaie ise rahuldada, kui leiab, et vaie on põhjendatud. Justiitsministeerium selgitas, et vaie tuleb esitada Tartu Vanglale.
13.Kohus leiab, et Justiitsministeeriumi põhjendused vaide lahendamise pädevuse puudumise kohta on õiguspärased. Samuti on Justiitsministeeriumi poolt vaide tagastamine vastavuses HMS § 79 lg-s 2 sätestatuga, mille kohaselt kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagastab haldusorgan vaide, selgitades, kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale. Justiitsministeerium on täitnud viidatud sättest tuleneva selgitamiskohustuse.
14.Võttes arvesse, et kaebaja vaie tagastati õiguspäraselt, samuti pole kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat taotlust ega vaiet, mida vangla oleks saanud lahendada, ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda, mistõttu ei ole kaebus menetletav.
15.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus J. Reinsoni kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 ja Tartu Vangla kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
16.Kohus selgitab kaebajale Riigikohtu halduskolleegiumi 25. oktoobri 2017. a määrusest nr 3-17-749 tulenevalt, et kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada alates 1. oktoobrit 2017 jõustunud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ redaktsiooni alusel antavaid haldusakte ja toiminguid. Nende õiguspärasuse hindamisel on kohtul võimalik kontrollida ka nende aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 kohaselt on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Muudatused seonduvalt suitsetamise keelamisega kehtestati Tartu Vangla kodukorras Tartu Vangla direktori 4. mai 2017. a käskkirjaga nr 1-1/49. Kaebajal on tühistamiskaebusega võimalik vaidlustada Tartu Vangla kodukorra muudatusi. Täiendavalt oleks asjakohane kohustamisnõude esitamine vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse lahendamisel saaks kaebaja taotleda ka justiitsministri määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu. Selleks aga, et tulla tühistamis- või kohustamisnõudega halduskohtusse, tuleb esmalt kaebajal eelnimetatud nõuetes läbida kohustuslik kohtueelne menetlus vastavalt VangS § 11 lg-le 5. Täiendavalt selgitab kohus, et käesolevalt võib aga tühistamiskaebuse osas olla vaide esitamise 30-päevane tähtaeg juba möödunud. Seda isegi, kui arvestada, et üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a määrus nr 3-3-1-95-07, p-d 13-14).
17.Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.
II
18.J. Reinson on koos kaebusega esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks. Kohus mõistab, et J. Reinson soovib õigusabi Tartu Vangla kodukorra p 2.3 vaidlustamiseks kohtueelses menetluses.
19.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena tsiviilasja kohtueelses menetluses, haldusmenetluses või väärteoasja kohtuvälises menetluses, õigusdokumendi koostamisena või muu õigusalase nõustamise või esindamisena taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
20.Taotlusest nähtuvalt soovib J. Reinson riigi õigusabi enda esindamiseks kohtueelses menetluses ehk haldusmenetluses. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses tuleb esitada taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule.
21.Eeltoodud põhjustel ei ole halduskohus pädev lahendama J. Reinsoni riigi õigusabi taotlust. J. Reinsoni taotluse, milles taotleja soovib õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses, lahendamine on vastavalt RÕS § 10 lg-le 3 ja justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg-le 4 tema asukohajärgse maakohtu, s.o Tartu Maakohtu pädevuses.
22.Vastavalt RÕS § 10 lg-le 7 kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Seepärast edastab kohus RÕS § 10 lg 7 alusel J. Reinsoni riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule. III
23.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
24.J. Reinson on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamist ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist. Kohtule esitatud materjalidest on ilmnenud, et Tartu Vanglal ega Justiitsministeeriumil pole käesoleval hetkel sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses.
25.Tartu Ringkonnakohus on 24. juuli 2017. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 17. mai 2017, 3-3-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“.
26.Võttes arvesse, et Tartu Halduskohus tagastas käesoleva määrusega J. Reinsoni kaebuse Tartu Vangla kodukorra p 2.3 tühistamise ja Tartu Vangla kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, samamoodi on Tartu Halduskohus kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastanud 15. novembril 2017 haldusasjas nr 3-17-2368 tehtud kohtumäärusega J. Reinsoni kaebuse Tartu Vangla direktori käskkirja, millega kehtestati Tartu Vanglas suitsetamiskeeld, tühistamise nõudes ning samuti ei käi vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
27.Kohtu hinnangul võib mõista, et J. Reinson on taotlenud muuhulgas riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta ka eelnimetatud menetlusabi taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.