kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
3-17-1121 06.07.2017 Mare Priks Remo Ainsare (Ainsar) mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 250 eurot seoses Tartu Vangla poolt inimväärikuse alandamisega (juuksuriteenuse mitteosutamisega) Tagastada Remo Ainsar kaebus tervikuna. Saata kohtumäärus kaebajale. Avalikustada kohtulahend selle jõustumisel muutmata kujul. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1.14.03.2017 esitas Remo Ainsar Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (registreeritud nr 113/56-1 all) summas 100 eurot. R. Ainsar nõudis vanglalt kahju hüvitamist seetõttu, et ta ei ole saanud juuksuri teenust kasutada juba neli kuud. Lõikamata juuksed lähevad rasvaseks, pea nahk sügeleb ja juuksed on kõõma täis. Kartseris viibides on pea pesemine võimalik vaid kord nädalas. Lõikamata juuste tõttu mõnitavad kaaskinnipeetavad R. Ainsart. R. Ainsar leidis, et nimetatud tegevustega on vangla alandanud tema inimväärikust ja eelpool nimetatu ei ole kooskõlas hügieeni nõuetega.
2.Tartu Vangla jättis 12.05.2017 otsusega nr 1-13/56-2 (edaspidi 12.05.2017 otsus) R. Ainsare kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 25.05.2017 R. Ainsare kaebus. R Ainsar taotleb hüvitada mittevaraline kahju summas 250 eurot seoses sellega, et Tartu Vanglas on alandatud kaebaja inimväärikust, sest kaebajale ei ole võimaldatud juuksuriteenust perioodil 07.12.2016–aprill 2017. Kaebaja on kirjeldanud, et viibis periooditi kartseris ja eluosakonnas ja et seetõttu ei olnud tal võimalik pääseda graafikujärgselt juuksuri juurde. Kartseris olles ei saanud ta pead pesta, sest kartseris ei ole kogu aeg sooja vett. Kaebaja märkis, et ebapiisavast hügieenist (pea pesematus) ja pikkadest juustest tingituna tema pea sügeles, tekkis kõõm ja kaaskinnipeetavad naersid kaebajat seetõttu, et kaebaja juuksed olid pikaks kasvanud. Kaebaja on viidanud õiguskantsleri 16.07.2012 seisukohale nr 7-4/120512/1203375, mille järgi on soovituslik kinnipeetavale juuksuriteenuse osutamine 2,5 kuu tagant.
Kaebaja leidis, et kuigi ta Tartu Vanglale esitas kahju hüvitamise nõude summas 100 eurot, taotleb ta kohtult mittevaralise kahju hüvitamist summas 250 eurot. Kaebaja taotles riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist, sest ta on maksejõuetu. Kaebaja taotles, et kohus nõuaks Tartu Vanglalt välja kaebaja poolt vanglale esitatud kahjunõude nr 1-13/56-1 ja vangla vastuse sellele (nr 1-13/562).
4.Tartu Halduskohus esitas 08.06.2017 kohtunõude Tartu Vanglale, milles palus kohtule esitada R. Ainsar poolt vanglale esitatud kahju hüvitise nõue (registreeritud nr 1-13/56-1 all) ja vangla vastus sellele (registreeritud nr 1-13/56-2 all). Kohus palus, et Tartu Vangla esitaks kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 24.01.2017–23.05.2017 kohta ning muud kaebaja pöördumised seoses käesoleva kaebusega.
5.Tartu Vangla esitas 08.06.2017 kohtunõudele vastuse koos kohtu poolt nõutud dokumentidega. Vangla esitas kohtule ka kaebaja 23.02.2017 taotluse (registreeritud nr 6-24/1480-1 all) ja vangla 28.03.2017 vastuse sellele (registreeritud nr 6-24/1480-2 all), kaebaja 23.02.2017 selgitustaotluse (registreeritud nr 2-3/490-1 all) ning kaebaja 27.02.2017 märgukirja (registreeritud nr 2-3/495-1 all). Tartu Vangla selgitas kohtule esitatud vastuses, et numbrite 2-3/490-1 ja 2-3/495-1 all registreeritud pöördumistele kaebaja kirjalikku vastust ei soovinud.
Kohtu seisukoht
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus hindab, kas R. Ainsare kaebuse menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või alus kaebuse tagastamiseks.
7.Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
8.Tartu Vangla jättis 12.05.2017 otsusega R. Ainsare kahju hüvitamise taotluse (summas 100 eurot), seoses inimväärikuse alandamisega, rahuldamata. Seega, kaebuse kohtule esitamine, lähtuvalt HKMS § 47 lg-st 1 ja VangS § 11 lg 8, on lubatav.
9.VangS § 50 lg 3 esimese lause kohaselt juuste eest hoolitsemiseks kindlustatakse kinnipeetav juuksuriteenusega. Tartu Vangla kodukorra p-i 5.4 järgi juuksuriteenuse kasutamine toimub osakondade kaupa vastavalt vangla töökorraldusele. Seega, VangS ega ka vangla kodukord ei käsitle detailselt juuksuriteenuse temaatikat, mistõttu on selle teenuse kättesaadavuse reguleerimine jäetud vanglateenistuse otsustada. Tartu Vangla on 12.05.2017 otsuses märkinud, et Tartu Vanglas osutatakse kinnipeetavatele juuksuriteenust üldjuhul ligikaudu kahekuuliste vahedega osakondade kaupa.
10.Õiguskantsler on 16.07.2012 seisukohas nr 7-4/120512/1203375 soovitanud võimaldada Tallinna Vangla kinnipeetavatele juuksuriteenuse kasutamist mõistliku aja jooksul, kuid vähemalt sellise sagedusega, et juuksuriteenust soovivate kinnipeetavate kahe juuksuriteenuse kasutamise korra vahele ei jääks pikem ajavahemik kui 2,5 kuud. Samas oli õiguskantsler seisukohal, et kui kinnipeetavale on tagatud piisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, ei ole vajadus juuksuriteenust kasutada nii pakiline. Juuksuriteenuse osutamise kohta on Tallinna Ringkonnakohus 13.02.2017 määruses haldusasjas nr 3-17-26 märkinud, et juuksuriteenuse
tagamise kohustus on mõeldud eelkõige isikliku hügieeni tagamiseks, mitte esindusliku väljanägemise saamiseks.
11.Vangla leidis 12.05.2017 otsuses, et R. Ainsar sai juuksuri teenust 07.12.2016 ja 2,5 kuud möödus 23.02.2017. Seega oli R. Ainsar juuksuri teenuseta kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks (so 14.03.2017) 19 päeva. Vangla märkis, et R. Ainsar on olnud juuksuri teenuseta pikemalt, kui on tavapärane, sest R. Ainsar on liikunud erinevate osakondade, st kartseri ja eluosakonna vahel. Seega juhul, kui kinnipeetav juuksuriteenuse osutamise ajal eluosakonnast eemal viibib, võib ta juuksuriteenuse osutamisest eemale jääda. Tartu Vangla on R. Ainsare juuksuriteenuse osutamise viibimisega seonduvat põhjendanud järgnevalt: 23.01.2017 paigutati R. Ainsar eluosakonda E12, kus juuksuriteenust oli osutatud viimati jaanuari alguses ja järgmine juuksuriteenuse osutamine pidi toimuma 11.03.2017. 11.03.2017 kandis R. Ainsar eluosakonnas E1 kartserikaristust, mistõttu jäi kaebaja juukselõikusest ilma. Eluosakonnas E1 oli juuksuriteenust osutatud enne R. Ainsare kartserisse sattumist, 24.02.2017, mil R. Ainsar paiknes eluosakonnas E12.
12.Tartu Vangla on 12.05.2017 otsuses tõdenud, et tavaliselt osutatakse kinnipeetavale juuksuriteenust umbes kahekuuliste vahedega. Vangla märkis, et kõõma ja sügeluse probleemiga ei ole R. Ainsar pöördunud meditsiiniosakonda ja et kartseris oli võimalik pead pesta ka seebi ja külma veega. Vangla on 12.05.2017 otsuses R. Ainsare ees vabandanud, et R. Ainsarele ei võimaldatud kohe, pärast tema sellekohast meeldetuletust (so 23.02.2017 ja 27.02.2017) juuksuriteenust. Vaatamata eeltoodule vangla hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et R. Ainsarele oleks põhjustatud niivõrd intensiivseid kannatusi, et neid saaks käsitleda R. Ainsare väärikuse alandamisena.
13.Kohtul ei ole alust kahelda selles, et juuksuriteenuse osutamine Tartu Vanglas toimub tavaliselt umbes kahekuuliste vahedega. Seega, kohtul ei ole alust arvata, et Tartu Vangla ei osuta kinnipeetavatele juuksuriteenust ja rikuks VangS § 50 lg-s 3 juuksuriteenuse osutamisega seonduvat nõuet.
14.Kohus nõustub vanglaga, et R. Ainsarele juuksuriteenuse osutamine on viibinud seoses sellega, et R. Ainsar on viibinud kartseris ja eluosakonnas ajal, mil selles sektsioonis ei ole juuksuri külastamise aeg olnud. Kuigi kaebaja viitab õiguskantsleri arvamusele, mille järgi võiks kinnipeetavatele tagada juuksuriteenust umbes kahe kuu tagant, ei sätesta nimetatud intervalli VangS ega ka vangla kodukord.
15.Kohtu hinnangul võis juuksuriteenuse saamise viibimine tõepoolest tekitada R. Ainsarele kuigipalju ebamugavustunnet, kuid pea sügelus ja kõõma teke ei saanud kohtu hinnangul olla sedavõrd intensiivne, et kaebajale oleks kaasnenud tervise kahjustust. Pea sügeluse ja kõõma probleemiga ei ole kaebaja vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud, kuigi on korduvalt ajavahemikul 07.12.2016–14.03.2017 meditsiiniosakonda pöördunud. Nimetatust saab järeldada, et pea pesemisega oli võimalik kaebajal pea sügeluse ja kõõma probleemi leevendada. Vangla on 12.05.2017 otsuses märkinud, et on vaadelnud videosalvestist hindamaks R. Ainsare juuste pikkust ning järeldanud, et R. Ainsare juukseid ei saa pidada märkimisväärselt pikaks (juuksed ei ole silmadele kasvanud, kõrvad juuste alt väljas).
16.Kohus rõhutab, et juuksuriteenuse tagamise kohustus on mõeldud eelkõige isikliku hügieeni tagamiseks, mitte esindusliku väljanägemise saamiseks. Eelpoolnimetatud õiguskantsleri seisukohas on ka märgitud, et kui kinnipeetavale on tagatud piisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, ei ole vajadus juuksuriteenust kasutada nii pakiline. 12.05.2017 otsuses on vangla seoses pesemisvõimalustega märkinud, et eluosakonnas viibides oli R. Ainsarel võimalik oma pead pesta kasvõi iga päev, sest R. Ainsare kambris asub sooja veega dušš. 23.02.2017 (mil
täitus 2,5 kuud viimasest juuste lõikusest) kuni 03.03.2017 paiknes R. Ainsar eluosakonnas E12, kus oli kaebajal kambris sooja veega dušš. Kaebajal oli võimalus pead pesta kasvõi iga päev. Kartserisse paigutati R. Ainsar 03.03.2017 õhtul kell 18:30. Kohus nõustub vanglaga, et kahjunõude esitamisele eelneva 11 päeva jooksul, mil kaebaja viibis kartseris (04.03.201714.03.2017) ei saanud põhjustada kaebajale hügieenilisusega seoses niivõrd suuri probleeme, mis annaks aluse kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
17.Kuivõrd vangla on põhjendanud, et juuksuriteenuse osutamine toimub Tartu Vanglas osakondade kaupa umbes 2,5 kuuliste vahedega, eluosakonna kambrites on võimalik end igapäevaselt pesta sooja veega ja kartseris külma veega (korra nädalas sooja veega), saab eeltoodust järeldada, et isegi olukorras, kus isiku enda tegevusest tingituna võib juuksuriteenuse saamine viibida, ei ole isikul isikliku hügieeni eest hoolitsemine takistatud. Eelnimetatu kehtib ka kaebaja suhtes. Seega ei saa käesoleva kaebuse pinnalt järeldada, et R. Ainsare inväärikust oleks alandatud ja selle tulemusena oleks võimalik tema kasuks vanglalt välja mõista hüvitist.
18.HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse kui ilmselgelt perspektiivitu kaebuse ning kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Eelnimetatud säte võimaldab kohtul tagastada ka eduväljavaateta kaebuse. Kohus märgib, et eeltoodust tulenevalt ei ole R. Ainsarel võimalik saavutada esitatud kaebusega mittevaralise kahju hüvitamist summas 250 eurot seoses inimväärikuse alandamisega juuksuriteenuse osutamata jätmisega seoses ning kohus tagastab R. Ainsarele tema kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
19.Kuivõrd käesoleva määrusega tagastab kohus R. Ainsare kahju hüvitamise taotluse, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20.Kohus avaldab kohtulahendi selle jõustumisel muutmata kujul lähtuvalt HKMS § 175 lg 1.
(allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.