lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-3-1-61-16

Kohtulahend

HaldusasiJõustunudRiigikohus · 16.06.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-3-1-61-16
Asja liik
Haldusasi
Kuulutamise aeg
16.06.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4757
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi

Menetlusosalised

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

Eesti Vabariigi nimel 3-3-1-61-16 16. juuni 2017 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Osaühingu VKG Kaevandused kaebus Keskkonnaameti

20.oktoobri 2014. a jäätmeloa andmise korralduse nr V-1-15/14/304 ja jäätmekava kinnitamise korralduse nr V-1-15/14/303 osalise tühistamise nõudes Kaebaja osaühing VKG Kaevandused, esindajad vandeadvokaadid Triin Biesinger-Jussmann ja Toomas Tamme Vastustaja Keskkonnaamet, esindajad Jane Adler, Reet Siilaberg ja Kaisa Kivila Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a kohtuotsus haldusasjas nr 3-14-52858 Keskkonnaameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Keskkonnaameti kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsus haldusasjas nr 3-14-52858.
3.Jätta jõusse Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2015. a otsus selles asjas, täiendades selle põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
4.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Keskkonnaamet kinnitas 20. oktoobri 2014. a korraldusega nr V-1-15/14/303 OÜ VKG Kaevandused kaevandamisjäätmekava ning pani kaebajale kohustuse omada jäätmelube jäätmete tekitamiseks maavarade kaevandamisel või rikastamisel ja maavara rikastamisel lubjakivist aheraine taaskasutamiseks, sh ringlussevõtuks. Samal kuupäeval koostati jäätmeloa andmise kohta korraldus nr V-1-15/14/304 ja vormistati jäätmeluba nr L.JÄ/325336.
2.Osaühing VKG Kaevandused (kaebaja) esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles eelnimetatud korralduste osalist tühistamist ning palus teha Keskkonnaametile ettekirjutuse lahendada uuesti jäätmeloa taotlus ja otsustada kaevandamisjäätmekava üle tühistatud osas uuesti. Kaebaja taotles ka selle tuvastamist, et OÜ VKG Kaevandused Ojamaa kaevanduse põlevkivi rikastamisvabrikus rikastamis​protsessis tekkiv standardile vastav aherainest lubjakivikillustik fraktsiooniga 25/125 on kõrvalsaadus jäätmeseaduse (JäätS) § 22 tähenduses, mitte jäätmed. Kaebaja ei vaidlustanud korraldusi osas, mis vastasid tema poolt Keskkonnaametile esitatud taotlusele ja koos sellega esitatud jäätmekavas toodule.

Kaebuse põhjenduste kohaselt töötab OÜ VKG Kaevandused rikastamisvabrik nii, et rikastamise järel tekib põlevkivi kõrval aherainekillustik, mis vastab sertifitseeritud killustikule ette nähtud nõuetele. Ehitusmaterjalina kasutatava aherainekillustiku tootmine ja seeläbi jäätmete tekke vältimine vastab jäätmehierarhia põhimõttele. Vaidlustatud aktidega sunnib vastustaja ehitus​materjali selle otstarbeka kasutamise asemel jäätmetena jäätmehoidlas ladustama. Keskkonnaamet on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldamata jätnud JäätS § 22 lg 1, mille alusel kvalifitseerub aherainekillustik kõrvalsaaduseks ning jäätmeseaduses sätestatud jäätmete ja nende käitlemise regulatsioon ei kohaldu. Jäätmeseaduse, jäätmedirektiivi ja ka Euroopa Kohtu praktika järgi on materjali jäätmetena käsitamise põhikriteeriumiks see, et jäätmevaldaja soovib materjalist vabaneda. Sellist soovi kaebajal pole. Jäätmeloa korraldus on õigusvastane ka osas, mis näeb ette kohustuse omada jäätmehoidla käitamiseks jäätmehoidla luba. Aherainekillustiku puhul ei kohaldu jäätme​hoidla käitamise loa nõuded (JäätS § 1 lg 32). Keskkonnaamet on vaidlustatud korralduste andmisel põhjendamatult jätnud arvesse võtmata kaebajal tekkinud õiguspärase ootuse, mis tuleneb Keskkonnaameti varasematest seisukohtadest aherainekillustiku õigusliku staatuse ja kasutus​võimaluste kohta. Korraldused on õigusvastased ka seetõttu, et neis ettenähtut on võimatu täita. Kaebaja märkis, et Maidla Vallavolikogu kehtestas 23. augusti 2012. a otsusega "Aheraine ladestus​ala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneeringu". Aheraine ladestusala on planeeritud puhke- ja virgestusmaaks. Detailplaneeringu kohaselt kujuneks sellest alast kaebaja aheraine püramiidi​kujulise ladestamise teel maastiku kujunduselementidena kavandatud püramiidide parklinnak. Vastustaja on selle detailplaneeringu kooskõlastanud.

3.Keskkonnaamet palus jätta OÜ VKG Kaevandused kaebuse rahuldamata. Vastuses kaebusele leidis Keskkonnaamet järgmist. 1) Keskkonnaamet peab oluliseks jäätmehierarhia rakendamist, eelistades jäätmete ringlussevõttu ning taaskasutamist jäätmete kõrvaldamisele. Kui jäätmete teket ei ole võimalik vältida, tuleb jäätmed ringlusesse võtta, st toota ehitusmaterjali, mida on võimalik edasi müüa. Kaebajal on võimalik jäätmete ladestamist vähendada ning seeläbi hoiduda saastetasude maksmise kohustusest. Jäätmete ringlussevõtt ehk killustiku tootmine pole jäätmeloaga keelatud. 2) Jäätmete püramiidikujuliselt ladestamine oleks otseselt jäätmehierarhia ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõttega vastuolus. Kui jäätmetest toodetakse materjali, mille järele turul nõudlus puudub ja mida seetõttu kavatsetakse püramiidikujuliselt ladestada, siis sellega ei vähendata jäätmete ladestamist. 3) Püramiide ei tuleks, kui ei oleks kaebaja tekitatud aherainet. Tegemist pole turustamisega, vaid turul nõudluse puudumise tõttu üle jääva aheraine ladestamiseks koha leidmisega. 4) Keskkonnaamet on õigesti tõlgendanud JäätS § 22 lg-t 1. Aheraine kõrvalsaaduseks liigitamise tingimused pole täidetud. Kaebaja ja Keskkonnaameti vahel on vaidlus JäätS § 22 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimuse (asja edasise kasutamise kindluse) täidetuse üle. Kaebaja leiab ekslikult, et kvaliteedinõuete tõendamine näitab automaatselt ka asja edasise kasutamise kindlust. Sertifikaadi

olemasolu tõendab JäätS § 22 lg 1 p-s 4 sätestatud tingimuse (asi vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele) täitmist, mitte aga muude tingimuste täitmist, sh edasise kasutamise kindlust. 5) Kaebaja sõlmitud lepingutest nähtub, et kaebaja nõustub asja alla turuhinna ära andma, tehes sealjuures ka kõik tööd sisuliselt tasuta. Need tõendid koosmõjus detailplaneeringut puudutavate asjaoludega tekitavad põhjendatud kahtluse, et kaebaja soovib aherainest vabaneda ehk seda ladestada. 6) Vaidlustatud korraldused on kooskõlas Euroopa Kohtu praktikaga. 7) Alusetu on kaebaja väide, et Keskkonnaamet pole arvestanud kaebaja õiguspärase ootusega. Detailplaneeringuga ei otsustata jäätmeloa andmist või tegevuse lubamist. Jäätmete ladestamiseks jäätmehoidla maa sihtotstarbe ettenägemine on õigusaktidest tulenev nõue. Kaebaja on Keskkonna​ameti väited meelevaldselt kontekstist välja rebinud ning püüdnud neid omakasupüüdlikult esitada. 8) Kaebaja on ära kuulatud ning vaidlusalused korraldused on antud õiguslikele alustele tuginedes.

4.Kaebaja esitas Keskkonnaameti vastuse kohta täiendavad vastuväited. Viimaste kohaselt on Keskkonnaamet korralduste andmisel esiplaanile seadnud riigi fiskaalsed huvid ning põhjendamatult eiranud jäätmehierarhia põhimõtet. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et kaebaja ei ole tõendanud aherainekillustiku kui kõrvalsaaduse edasise kasutamise kindlust. Kaebaja ei ladesta ning tal pole vajadust ladestada aherainekillustikku püramiidikujuliselt jäätmehoidlasse. Kaebuses toodud kasutusotstarvete kõrval kasutatakse aherainekillustikku detailplaneeringuga ettenähtud püramiidide ehitamisel ehitusmaterjalina. Detailplaneering määrab maa-ala sihtotstarbeks üldmaa, mitte aga jäätmehoidla maa. Keskkonnaamet kooskõlastas detailplaneeringu. Jäätmeseadusest, jäätme​direktiivist ega ka Euroopa Kohtu praktikast ei tulene, et kasutuskindlus eeldab ostu-müügitehingute alusel võõrandamist. Ükski õigusnorm ega ka Euroopa Kohtu lahendid ei keela ega piira teatud aherainekillustiku koguste tasuta üleandmist, kui üle antavaid koguseid kasutatakse sihipäraselt ehitusmaterjalina. Euroopa Kohtu praktika ei välista ka aherainest killustiku käsitamist kõrval​saadusena. Keskkonnaameti käsitlus aherainekillustikust kui tavajäätmetest on õigusvastane ning selle ladestamiseks ei ole jäätmehoidla käitamise luba vaja. Juhul, kui tegemist on jäätmetega, mitte aga kõrvalsaadusega, ei ole kaebajal õiguslikult võimalik ega ka majanduslikult mõistlik detail​planeeringut realiseerida. Kaebaja ei nõustu tasuma ehitusmaterjalina kasutatud aherainekillustikult saastetasu (1 370 000 eurot) ning lisaks kandma jäätmehoidlale püramiidi kuju andmisega seotud kulusid.
5.Keskkonnaamet esitas kaebaja eeltoodud seisukohtadele vastuväited. Keskkonnaamet jääb oma vastuses toodud seisukohtade juurde, juhtides tähelepanu järgmisele. 1) Kaebaja pole suutnud põhjendada ega tõendada asjaolu, et kui purustuskompleksis aherainet ei tekiks, siis oleks ikkagi kavas Aidu karjääri n-ö püramiidid rajada. 2) Keskkonnaameti ja kaebaja vaidlus puudutab aheraine püramiidikujuliselt ladestamist, mitte aga aherainest killustiku tootmist kui tehnoloogilist protsessi.

3) Juhul kui nõustuda, et aherainekillustikust püramiidide rajamise puhul on tegemist ringlussevõtu või taaskasutamisega või püramiide tehakse kõrvalsaadustest, siis see toob kaasa olukorra, kus riigil kaob kontroll jäätmete voogude üle, kuna ettevõtted paigutavad jäätmed mingitesse objektidesse, mida nad nimetavad ehitisteks. Samas võib nende ehitiste otstarbekuses ja vajalikkuses kahelda. Aheraine paigutamine püramiidikujuliselt on olemuselt jäätmete ladestamine. 4) Vaidlustatud jäätmeluba ei anna õigust aherainet ladestada, vaid annab üksnes õiguse jäätmed ringlusesse võtta või taaskasutada. 5) Leping Maidla (praegu Lüganuse) Vallavalitsusega ei saa tõendada turul nõudluse olemasolu, vaid viitab pigem huvile leida võimalus aherainet kusagile ladestada, sest teatavasti ei kuulu Aidu karjääri territoorium kaebajale. 6) Kaebaja pole ümber lükanud seisukohta, et ka Euroopa Kohtu praktika kohaselt on lubatud ja asjakohane uurida tehingute finantstingimusi. Kaebaja ei soovi killustiku müügi arvel kulutusi katta, vaid seda hoopiski tasuta ära anda. Majanduslik soodsus seisneb eelkõige võidus saastetasude arvel. Kui püramiidide rajamise kulu ületaks oluliselt kulu, mida kaebaja maksaks saastetasuna, siis neid püramiide ei rajataks. Ka omavalitsused ei soovi teha mingeid kulutusi seoses kaebajal tekkiva aherainega. Seega ei nähtu, et tegemist oleks ettevõtte jaoks soodsatel tingimustel asja turustamisega, kuna nõudlust püramiidide järele ja huvi nende vastu pole. 7) Jäätmeteks liigitub materjal, mida soovitakse ära visata või millele ei leita kasutust. Materjali omadused ei ole jäätmeteks liigitamise puhul olulised. Tähtis on eelkõige asjaolu, kas materjalil on kasutust. Kui materjalil ei ole turgu, ainult osa materjalist kasutatakse ning ülejäänu kõrvaldatakse, tuleb seda esialgu käsitada kui jäätmeid. Keskkonnaameti hinnangul on kaebaja soov asi kasutuselt kõrvaldada. 8) Keskkonnaameti hinnangul viitavad asjaolud selgelt sellele, et kaebaja soovib leida ladestuskohta aherainele, mille järele ei ole nõudlust. Juhul kui püramiide oleks tõesti vaja, oleksid ka omavalitsused nende rajamisest huvitatud ning näitaksid vajaduse korral ka ise huvi tööde tegemise vastu. Kaebaja põhjendustest nähtub, et kui kaebaja püramiide ei raja, siis see projekt jääb realiseerimata.

6.Tartu Halduskohus jättis 9. aprilli 2015. a otsusega haldusasjas nr 3-14-52858 OÜ VKG Kaevandused kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. 1) JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmeteks mistahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõige kaks peab äraviskamise all silmas asja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist juhul, kui kasutusele võtmine pole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. JäätS § 22 lg-s 1 on ette nähtud, et asja, mis on saadud tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk polnud selle asja tootmine, võib pidada kõrvalsaaduseks, mitte aga jäätmeteks juhul, kui asja edasine kasutamine on kindel, asja saab kasutada vahetult ilma täiendava töötlemiseta, asi on tekkinud tootmisprotsessi lahutamatu osana ning vastab selle konkreetsel kasutamisel toote-, keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele ning asja kasutamine ei avalda

negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. 2) Vastustaja ei nõustu aheraine liigitamisega kõrvalsaaduseks üksnes põhjusel, et selle kasutamine pole kindel. Seejuures tugineb ta asjaolule, et praegu suudetakse kaubastada üksnes veerand tekkivast kogusest. Vastustaja peab lepinguid Aidu karjääri korrastamiseks lühiajalisteks ning püramiidide rajamist mitte kõrvalsaaduse garanteeritud kasutamiseks, vaid kaevandamisjäätmete ladestamiseks. 3) Jäätmeseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt, kui asi on kõrvalsaadus ja ei kuulu jäätmete hulka, ei tähenda see automaatselt, et see asi on vabastatud keskkonnakaitselise regulatsiooni alt. Kehtivad kõik asjaomased normid, välja arvatud jäätmeseadus. Kui asi ei ole kasutuskõlblik, ei vasta kasutamise nõuetele või sellel puudub turg, tuleks seda käsitada jäätmetena. 4) Kõrvalsaadust aitab määratleda ka Euroopa Komisjoni poolt 21. veebruaril 2007 nõukogule ja Euroopa Parlamendile antud teatis ("Tõlgendav teatis jäätmete ja kõrvalsaaduste kohta" KOM/2007/59, lõplik). Nimetatud dokument sisaldab muu hulgas järeldusi, et materjali edasine kasutamine ilma taaskasutamisele eelneva täiendava töötlemiseta ja osana pidevast tootmis​protsessist peab olema mitte üksnes võimalik, vaid kindel. Kui on võimalus, et materjalil puudub turg, tuleks seda käsitada jäätmetena. 5) Kui hiljem selgub, et jäätmetel võib olla kasulik eesmärk, kaotavad need jäätmestaatuse. Kui kogu materjalile pole tagatud teatav kasutus, tuleks see esialgu liigitada jäätmeteks ning samamoodi tuleb toimida ka materjali puhul, mida kavatsetakse enne võimalikku, kuid mitte kindlat kasutamist määratlemata aja vältel ladustada. Kivid on jäätmed, kui need ladustatakse enne võimalikku kasutamist tulevikus, ja isegi juhul, kui materjal ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale, ei ole see piisav kriteerium jätta materjal jäätmetena käsitamata. 6) Praegusel hetkel puudub turg kogu tootmisprotsessis tekkiva aherainekillustiku tarbeks. Täiendava turu tekkimine Rail Balticu rajamise korral on küll võimalik, kuid mitte kindel. 7) Aheraine ladestusala ja Kaitseliidu lasketiiru maa-ala detailplaneeringu järgi on nimetatud planeeringu üheks eesmärgiks aheraine ladestusala planeerimine ja ladestatava aheraine ala puhke- ja virgutusalaks kavandamine. Aheraine ladestusala on planeeritud põlevkivi kaevandamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks kohale, millest kujuneks edaspidi maastiku kujundusobjektina kavandatud püramiidide parklinnak. Planeeringu eesmärgid ja selgitused lubavad selgelt järeldada, et planeeringu esmane eesmärk on määrata Ojamaa kaevandusest pärineva aheraine ladestusala. Selle maa-ala kasutamine puhke- ja virgestusalana on kavandatud aga kaugesse tulevikku. 8) Eespool nimetatud tõlgendava teatise kohaselt tuleb materjali isegi juhul, kui seda võib Euroopa Kohtu kasutatava testi põhjal liigitada mittejäätmeteks, lugeda selle tegeliku äraviskamise puhul ilmselgelt jäätmeteks. Praeguse juhtumi puhul on see seisukoht kohaldatav. Kuigi kaebaja on kohandanud tootmise selliseks, et rikastamisprotsessis tekib aherainest killustik, mis ei vaja enam täiendavat töötlemist ja on ehitusmaterjalina kasutatav, ei ole kogu selle materjali tarbeks piisavat turgu ning ta peab selle materjali ladestama püramiidlinnakuna. Sellisena paigutatav aherainest lubjakivikillustik on materjal, millest kaebaja peab turu puudumise tõttu vabanema ja mis kvalifitseerub seetõttu jäätmeteks. Olukorda ei muuda Maidla Vallavalitsusega sõlmitud

töövõtuleping, mille kohaselt kohustub kaebaja hiljemalt 31. augustiks 2020 teostama Aidu püramiidi I ehituse. 9) Asjakohatud on kaebaja etteheited, et vastustaja on rikkunud jäätmehierarhiat ja esiplaanile seadnud fiskaalsed huvid. Korralduse nr V 1-15/14/304 punktides 3.2 ja 3.3 jäätmeloale määratud kõrvaltingimustega on vastustaja üheselt mõistetavalt eristanud, millist osa aheraine lubjakivikillustikust tuleb käsitada toote ehk kõrvalsaadusena ja millist jäätmetena. 10)

Õige ei ole kaebaja väide, et aherainekillustiku ladestamiseks pole jäätmehoidla käitamise luba

vajalik. JäätS § 1 lg 32 kohaselt ei kohaldata maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning karjääride töö käigus tekkinud püsijäätmete suhtes JäätS § 73 lg 2 p 8, mis nõuab jäätmehoidla käitamiseks jäätmeluba. Praegusel juhul ei ole tõendatud, et tegemist on püsijäätmetega. 11)

Kaebaja väitel on vastustaja varem avaldanud teistsuguseid seisukohti aheraine õigusliku

seisundi ja edasiste kasutusvõimaluste kohta ning seetõttu on rikutud kaebaja õiguspärast ootust. Kohus leiab, et praegusel juhul ei tingi vastustaja erinevate seisukohtade esitamine korralduste õigusvastasust.

7.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebaja taotles halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Kaebaja jäi apellatsioonkaebuses kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja leidis, et juhul, kui kohtul tekib kahtlus, kas praegusel juhul on aherainekillustiku puhul tegemist kõrvalsaaduse või jäätmetega, siis peaks kohus küsima Euroopa Kohtult eelotsust Euroopa Liidu õiguse normi tõlgendamise kohta. Apellatsioonkaebuse põhiseisukohad on järgmised. 1) Kohus on õigesti mõistnud vaidlusalust põhiküsimust: kas aherainekillustiku kasutamine on kindel ja kas sellisena on täidetud kõik kõrvalsaaduseks kvalifitseerimise tingimused. 2) Kohus ei saa tugineda otsuse tegemisel õigusliku tähenduseta ning seejuures aegunud teatisele. Lisaks ei ole turu olemasolu kogu toodetava materjali turustamiseks kõrvalsaaduse kvalifitseerimise tingimus kehtiva õiguse, kohtupraktika ega ka teatise kohaselt. 3) Turu olemasolul ei ole aherainekillustiku kõrvalsaadusena kvalifitseerimisel otsustavat tähendust ning esitatud tõenditest nähtub nii turu olemasolu kui ka kasutamise kindlus kogu vaidlustatud loa kehtivuse ajal. 4) Püramiidlinnaku rajamisega alustatakse kohe, mitte aga kauges tulevikus. Püramiidlinnaku rajamise puhul on tegemist nõuetekohasest ehitusmaterjalist ning detailplaneeringule vastava ehitise rajamisega, mitte aga killustiku äraviskamisega. 5) Kehtivast õigusest johtuvalt on välistatud olukord, kus sama tootmisprotsessi käigus tekkiv materjal on osaliselt kõrvalsaadus ja osaliselt jäätmed. Kuna kohus on tunnustanud aheraine​killustiku kõrvalsaaduse staatust, oleks kohus pidanud järeldama, et kogu tekkiv aherainekillustik on kõrvalsaadus, ning seega kaebuse rahuldama. 6) Kaebajal tekkinud õiguspärasest ootusest johtub vastuolulise käitumise keeld. Kuna korraldustes on eeltoodut eiratud, siis on need õigusvastased ja tuleb tühistada.
8.Keskkonnaamet palus vastuväidetes apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebuse rahulda​mata.

Vastuses väideti järgmist. 1) Kohus on õigesti järeldanud, et asja kõrvalsaadusena käsitamiseks peab olema täidetud turu olemasolu nõue ning aheraine puhul ei ole selle kasutamise kindlus tagatud, kuna sellele pole turgu. Turu olemasolu nõue tuleneb nii teatisest, Euroopa Komisjoni 2012. a juhendmaterjalist (2012. a juhis) kui ka Euroopa Kohtu praktikast. Püramiidide rajamine ongi tõend selle kohta, et turgu ei ole ning jäätmed on vaja kusagile ladestada. 2) Kohus ei ole järeldanud, et kaebajal tekkival aherainel on osaliselt kõrvalsaaduse staatus. Kohus on tuvastanud, et materjal, mida soovitakse paigutada püramiidlinnakusse, kvalifitseerub jäätmeteks. Keskkonnaamet selgitab, et aheraine puhul on tegemist jäätmetega ning seda osa, mida suudetakse nõuetele vastava killustikuna turustada, võib pidada ringlussevõtu kaudu tooteks. Ringlussevõtmine ei toimu JäätS § 21 tähenduses, vaid JäätS § 15 lg 4 tähenduses. Jäätmeteks liigitamisel on oluline ja määrav see, mida materjaliga tehakse, st kas see tahetakse ära visata, kuna materjalil pole kasutust. Kohtu seisukoht on kooskõlas ka teatises ja 2012. a juhises esitatuga, mille kohaselt, kui kogu materjalile pole tagatud teatav kasutus, tuleks materjal esialgu liigitada jäätmeteks. 3) Detailplaneering ei tõenda aheraine kasutamise kindlust. Aheraine püramiidikujulist ladestamist planeeritakse riigile kuuluvale maale. Ei kohalikul omavalitsusel ega ka kaebajal ole maa kasutus​õigust, mis omakorda välistab püramiidide väidetava rajamise osas aheraine edasise kasutamise kindluse. Kuni maa kasutusõiguse saamiseni tuleb kaebajal kusagil mujal aherainet ladestada. 4) Kaebaja ei ole tõendanud, et püramiidide rajamisel asendatakse mingeid materjale või et püramiide kavandatakse ka juhul, kui kaebajal ei teki aherainet. 5) Püramiidide rajamise varjus aheraine püramiidikujuliselt ladestamise peamine majanduslik soodsus kaebaja jaoks seisneb saastetasude maksmata jätmises. 6) Kohus leidis õigesti, et kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust. 7) Kohus on õigesti järeldanud, et jäätmehoidla loa nõue on põhjendatud. 8) Keskkonnaamet et pea Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist vajalikuks.

9.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 22. juuni 2016. a otsusega apellatsioonkaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2015. a otsuse. Kohus tegi uue otsuse, millega tühistas Keskkonnaameti
20.oktoobri 2014. a jäätmeloa andmise korralduse nr V-1-15/14/304 järgmistes osades: p 3.1.2 osas, milles see käsitleb standardile vastava aherainest lubjakivikillustiku kasutamist Aidu karjääri korrastamisel ja omatarbeks kasutamisel taaskasutamisena, mitte kõrvalsaadusena kasutamisena; p 3.1.3 osas, milles see käsitleb standardile vastava aherainest lubjakivikillustiku tootmist ja turustamist jäätmete ringlussevõtuna; p 3.2 ja p 3.3. Kohus tühistas Keskkonnaameti 20. oktoobri 2014. a korraldusega nr V-1-15/14/304 antud jäätme​loa nr L.JÄ/325336 tabelis nr 1 kolmandas ja seitsmendas veerus sätestatud jäätmekogused 300 000 tonni ületavas osas. Kohus tühistas 20. oktoobri 2014. a korraldusega nr V 1-15/14/303 kinnitatud kaevandamis​jäätme​kava p 3.3 osas, milles see näeb ette kohustuse omada jäätmeluba standardile vastava aherainest lubjakivikillustiku taaskasutamiseks, ning sama korralduse punkti 4.4.

Kohus kohustas Keskkonnaametit lahendama mõistliku aja jooksul alates ringkonnakohtu otsuse jõustumisest uuesti kaebaja jäätmeloa väljastamise taotlus ja kaevandamisjäätmekava kinnitamine selle otsusega tühistatud osas. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.

1) Kui tunnistada killustik kõrvalsaaduseks, ei ole vaja enam käsitleda seda, kas püramiidide ehitamine oleks vaadeldav jäätmete taaskasutamisena. 2) Keskkonnaamet on leidnud, et killustikku ei saa liigitada kõrvalsaaduseks, kuna selle kasutamine pole kindel. Jäätmeloa põhjenduste kohaselt suudetakse kaubastada vaid veerand tekkivast kogusest. Muid põhjendusi, miks pole killustiku kasutamine kindel, pole jäätmeloas esitatud. 3) Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab killustiku kasutamise kindlust see, et püramiidlinnaku rajamine on ette nähtud Maidla Vallavolikogu 23. augusti 2015. a otsusega kehtestatud detail​planeeringuga. Lisaks on Maidla Vallavalitsus väljastanud 29. oktoobril 2013 ehitusloa Aidu I püramiidi ehitamiseks. Need on kehtivad haldusaktid, mis kinnitavad, et killustiku kasutamine püramiidide rajamiseks on kindel. 4) Kaebaja jaoks võib selline lahendus, kus killustikust püramiidide ehitamise korral loetakse killustik kõrvalsaaduseks ja sellelt ei pea maksma keskkonnatasusid, olla äärmiselt kasulik. Riigile ei pruugi see olla kõige tulusam lahendus. Kui sellisest lahendusest oleks huvitatud pelgalt kaebaja, oleks Keskkonnaameti seisukohad ilmselt põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on selles asjas oluline, et püramiidide rajamist on pidanud vajalikuks kohalik omavalitsus. Olukorras, kus Kesk​konna​amet kooskõlastas detailplaneeringu ega vaielnud mingil moel vastu kavandatavate aheraine​püramiidide rajamisele, ei kasutanud riik võimalusi takistada selle planeeringu kehtestamist. Sellises olukorras ei saa riik hakata takistama sisuliselt detailplaneeringu elluviimist sellega, et ta muudab oma varasemat seisukohta ning hakkab käsitama killustikust püramiidide ehitamist mitte kõrval​saaduse kasutamisena, vaid jäätmete ladestamisena. Niisuguse käitumisega eksitakse sisuliselt ka haldus​menetluse seaduse § 60 lg-s 2 sätestatu vastu, mille järgi on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele. 5) Olukorras, kus ettevõtja võib küll soovida jäätmetest vabaneda, kuid samal ajal on avalik võim huvitatud nende jäätmete kasutamisest mingi ehitise püstitamiseks, ei saa enam määravat tähendust omistada ettevõtja soovile vabaneda keskkonnatasude maksmise kohustusest ega teha järeldust, et aset leiab lihtsalt materjali äraviskamine jäätmete ladestamisena. Vastupidisel juhul tekiks ilmselgelt absurdne situatsioon, kus avalik võim soovib ehitada mingit objekti, mis tavapäraste ehitus​materjalide kasutamise korral oleks liiga kallis, ning olemasolevaks odavamaks alternatiiviks on mõne ettevõtja tootmisprotsessi kõrvalsaadus, kuid kõrvalsaadusest ehitamine keelatakse põhjusel, et selline ehitamine on kõrvalsaaduse tootjale soodne. 6) Ringkonnakohus ei pea vajalikuks küsida Euroopa Kohtult eelotsust. Ringkonnakohtu jaoks on piisavalt selge, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus ei peatu pikemalt ka menetlusosaliste viidatud Euroopa Kohtu lahenditel. Viidatud kaasustes ei käsitletud praeguse haldusasja asjaoludega

analoogseid asjaolusid, mistõttu ei saa praeguses asjas neile tuginedes teha kaugeleulatuvaid järeldusi. 7) Esitatud tühistamis- ja kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitse jaoks tõhusamad õiguskaitse​vahendid ning seega pole kaebajal halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 esimese lause järgi kaebeõigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamisnõude osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.

11.Keskkonnaamet esitas Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Keskkonnaamet taotleb ringkonnakohtu lahendi tühistamist materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlus​õiguse normi olulise rikkumise tõttu ning palub jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsuse selles asjas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

12.Kassatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. 1) Jäätmehierarhia, loodusvarade säästliku kasutamise põhimõte ja loodusvarade kasutamise tõhususe suurendamine kannavad eesmärki eelistada jäätmete ringlussevõttu ja taaskasutamist jäätmete kõrvaldamisele. Nendele eesmärkidele vastaks see, et aheraine suunatakse JäätS § 15 lg 4 tähenduses majandustegevusse ehitusmaterjalina või kasutatakse JäätS § 15 lg 1 tähenduses viisidel, kus see asendaks muid materjale. Eeltoodud eesmärki kannab ka vaidlustatud jäätmeloa korraldusega antud jäätmeluba nr L.JÄ/325336. Kaebajal on võimalik kooskõlas jäätmehierarhia põhimõttega jäätmete ladestamist vähendada, suunates aherainet ringlusesse ning taaskasutades seda kasulikul ja otstarbekal viisil muude materjalide asemel. 2) Kui aga jäätmetest toodetakse nõuetele vastavat materjali, mille järele puudub turunõudlus, ning seda kavandatakse seetõttu püramiidikujuliselt kuhjata, siis sellega ei rakendata jäätmehierarhia põhi​mõtet ega vähendata jäätmete ladestamist. 3) Ringkonnakohtu otsus loob praktika, mille puhul liigitatakse kõrvalsaadusteks tootmisprotsessis paratamatult tekkivad tootmisjäägid, millele leitakse kasutus, mille kiidab heaks kohalik omavalitsus. Selle otsusega kujundatakse ka praktika, mille tulemusena saaksid ettevõtted hakata paigutama jäätmeid mingitesse objektidesse, mida nimetavad ehitisteks, kuid mille otstarbekuses ja vajalikkuses võib kahelda. Nii võib püramiidilaadseid objekte hakata kerkima üle Eesti mitte üksnes aherainest, vaid ka teistest jäätmeliikidest. See praktika ohustab põlevkivi kaevandamisel paratamatult tekkiva aheraine ehk jäätmete voogude üle kontrolli tagamist. Kui aheraine on kõrval​saadus, siis ei teki kaebajal jäätmeid, ta ei vaja jäätmeluba jäätmete tekitamiseks ega taas​kasutamiseks, samuti pole vaja esitada kaevandamisjäätmekava kinnitamiseks. Kõrvalsaaduse puhul puudub JäätS §-s 117 sätestatud jäätmealase tegevuse aruande esitamise kohustus. 4) Kaebaja ei ole suutnud põhjendada, et taaskasutab jäätmeid n-ö püramiidide rajamisel, ning asus käsitama aherainet kõrvalsaadusena. Ringkonnakohus on jätnud arvestamata vaidlustatud jäätmeloa korralduses esitatud kaalutlused kõrvalsaaduseks liigitamise kohta. Keskkonnaamet arvestas aher​aine kasutamise kindluse hindamisel muu hulgas Euroopa Komisjoni 2012. a juhendmaterjalis esitatud käsitlust jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) olulisemate sätete tõlgendamise kohta.

Juhendmaterjalis märgitakse, et edasise kasutamise kindlust on keeruline hinnata, kuid indikaatoriteks võivad olla näiteks lepingu olemasolu materjali tootja ja kasutaja vahel, rahaline tulu materjali tootjale, stabiilse turu olemasolu selle edasiseks kasutamiseks, tõendid, et materjal täidab samu tehnilisi nõudeid nagu muud turul olevad tooted. Kui edasine kasutamine ei ole kindel, siis selle indikaatoriteks võivad olla järgmised asjaolud: materjalil ei ole turgu; ainult osa materjalist kasutatakse, ülejäänud kõrvaldatakse (sellisel juhul tuleks materjali kohe käsitada kui jäätmeid); jäätmevaldaja jaoks on rahaline tulu vaid sümboolne võrreldes jäätmekäitluse kuludega. Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab asja edasise kasutamise kindluse näitamiseks olema välistatud soov asi kasutuselt kõrvaldada. Turu puudumine on indikaatoriks asjaolule, et kaebaja soovib asja kasutuselt kõrvaldada. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib olla oluline analüüsida jäätmete tekitaja ja selle ostjate vaheliste tehingute tingimusi, eelkõige finantstingimusi. Aheraine püramiidikujuliselt ladestamise peamine majanduslik soodsus kaebaja jaoks seisneb saastetasude maksmata jätmises. 5) Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et kaubastamise (turustamise) hindamine ei ole kõrvalsaaduseks kvalifitseerimisel oluline, on vastuolus Euroopa Kohtu praktikaga ja juhendmaterjaliga. 6) Asjaolud viitavad sellele, et püramiidide rajamise kavatsuse taga on huvi ja eesmärk leida koht turul nõudluse puudumise tõttu ülejääva aheraine ladestamiseks. Asjaolud ei kinnita kohaliku omavalitsuse otsest huvi püramiidide rajamise vastu. Samas on ringkonnakohus nõustunud, et kui püramiidide rajamisest oleks huvitatud pelgalt kaebaja, siis oleksid Keskkonnaameti seisukohad tõenäoliselt põhjendatud. 7) Taaskasutamine JäätS § 15 lg 1 tähenduses on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud. Ringkonnakohtu põhjendused viitavad sellele (otsuse p 14), et kohus hindab aheraine kõrvalsaaduseks kvalifitseerimisel just nimelt materjalide asendamist. Seega on kohtu seisukohad vastuolulised. 8) Kohus on tuginenud tõendamata väidetele ja ebaõigetele asjaoludele, mis ei näita aheraine kasutamise kindlust. 9) Kohtuotsuses heidetakse Keskkonnaametile ette detailplaneeringu kooskõlastamist. Keskkonna​amet on selgitanud, et detailplaneeringus käsitatakse aherainet jäätmetena, mitte kõrvalsaadusena. Keskkonnaamet on sellega detailplaneeringu kooskõlastamisel arvestanud. Detailplaneeringuga ei otsustata jäätmeloa andmise üle ning selles ei saa õiguslikult kvalifitseerida, kas kavandatava tegevuse puhul on tegemist jäätmete taaskasutamise, ringlussevõtu, ladestamise või kõrvalsaadusega. Samas pole Keskkonnaamet ega ka Keskkonnaministeerium välistanud püramiidikujulise jäätmehoidla rajamist. Samuti pole jäätmehoidla avalik kasutus keelatud ning pole ka põhjust arvata, et sisuliselt omaks tavakodaniku jaoks tähendust, kas püramiidikujulisel aheraine ladestusalal kasutatakse aherainet kõrvalsaaduse või jäätmetena. Lisaks pole Keskkonnaameti pädevuses otsustada maa sihtotstarvete määramise ja muutmise üle. Keskkonnaamet ei teosta kohalike omavalitsuste pädevusse kuuluvates küsimustes kohalike omavalitsuste tegevuse üle järelevalvet.

13.Osaühing VKG Kaevandused palub vastuses kassatsioonkaebusele jätta Keskkonnaameti kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Ringkonnakohtu otsus muutmata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14.Põlevkivi kaevandamisel tekkiv aheraine on üldjuhul kaevandamisjääde, mis tuleb ladestada jäätmehoidlas. Samas on põlevkivi tootmise käigus võimalik aherainet töödelda ehitusmaterjali nõuetele vastavaks ehituskillustikuks. Selles kohtuasjas on keskseks vaidlusküsimuseks, kas ja millistel tingimustel saab sellist ehituskillustikku lugeda kõrvalsaaduseks, mitte aga jäätmeteks. Jäätmedirektiivi (2008/98/EÜ) artikkel 5 sätestab põhitingimused, millest kõikide täitmisel saab ainet või eset lugeda kõrvalsaaduseks. Need tingimused on üle võetud ka jäätmeseaduse §-s 22. Esimese tingimusena käsitleb jäätmedirektiiv (art 5 lg 1 alapunkt a) nõuet, et aine või eseme kasutamine on kindel. Praegusel juhul on Keskkonnaamet määratlenud aherainest toodetud killustiku jäätmetena eelkõige seetõttu, et selle edasine kasutamine ei ole kindel.
15.Aine või eseme kasutamise kindluse hindamiseks ei ole rangeid õiguslikke kriteeriume ning lähtuda tuleb konkreetse juhtumi asjaoludest kogumis. Euroopa Kohus on käsitlenud kasutamise kindluse indikaatoreid mitmetes lahendites (vt nt kohtuasjad C-9/00: Palin Granit; C-121/03: komisjon vs. Hispaania; C-194/05: komisjon vs. Itaalia; C-188/07: Commune de Mesquer; C-113/12: Brady). Jäätmedirektiivi ühetaolise kohaldamise tagamiseks liikmesriikide võimude ja ettevõtjate poolt on Euroopa Komisjon eelkõige Euroopa Kohtu praktikale tuginedes koostanud juhendmaterjali ("Guidance on the interpretation of key provisions of Directive 2008/98/EC on waste"; edaspidi juhised). Kuigi juhised ei ole õiguslikult siduvad, peab kolleegium võimalikuks selle kohtuasja lahendamisel jäätmeseaduse kohaldamisel arvestada nimetatud juhistes esitatud seisukohtadega.
16.Kohtupraktikale tuginevalt on juhiste kohaselt kasutamise kindlusele viitavateks asjaoludeks muu hulgas lepingu olemasolu materjali tootja ja edasise kasutaja vahel (vt nt C-113/12, p 53), rahaline tulu materjali tootjale (samas, p-d 57–59; C-188/07, p 46; C-194/05, p 52; C-9/00, p 37), stabiilse turu olemasolu, tõendus, et materjal täidab turul olevatele toodetele esitatavaid tehnilisi nõudeid (C113/12, p 59; C-188/07, p 47). Kasutuse kindluse puudumisele viitavad aga turu puudumine, materjali osaline kasutamine ja ülejääva osa kõrvaldamine (sellisel juhul tuleks materjal juba esialgu lugeda jäätmeteks; vt nt C-9/00, p-d 40 ja 44) ning tõik, et jäätmevaldaja jaoks on rahaline tulu vaid sümboolne võrreldes jäätmetöötluse kuludega (C-113/12, p 59). Nendest kriteeriumidest on lähtunud ka Keskkonnaamet.
17.Selles kohtuasjas tuvastatud asjaoludest nähtub, et kaebaja soovib põlevkivi kaevandamisel tekkinud aherainest eraldatud lubjakivikillustikku kasutada n-ö püramiidlinnaku rajamiseks, käsitades neid objekte ehitistena. Selliste objektide rajamine on ette nähtud paigutusala hõlmava kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringuga, kohalik omavalitsus on välja andnud ka ehitusloa konkreetse püramiidi rajamiseks ning ehitusloa realiseerimiseks on kohalik omavalitsus ja kaebaja sõlminud koostöölepingu. Nendest asjaoludest lähtudes on ringkonnakohus jõudnud järeldusele, et aherainekillustikust püramiidide rajamise vastu on avalik huvi ning seetõttu saab püramiidide

ehitamisel kasutatavat killustikku määratleda kui kõrvalsaadust.

18.Kohaliku omavalitsuse antud haldusaktid või sõlmitud koostöölepe võivad väljendada kohaliku omavalitsuse huvi vastava territooriumi arendamise vastu, sealhulgas ka puhkemajanduslikel eesmärkidel. Kohaliku omavalitsuse aktidest ei tulene aga, kas püramiidide rajamiseks kasutatav materjal on käsitatav jäätmete või kõrvalsaadusena. Selle määratlemine ei ole ka kohaliku omavalitsuse pädevuses. Keskkonnaameti seisukoht, et püramiidikujuliselt ladestatava aheraine​killustiku puhul on tegemist jäätmetega, ei välista iseendast sarnast ladestusviisi ega takista seeläbi ka detailplaneeringu realiseerimist, kuid selleks tuleb omada jäätmeluba jäätmehoidla käitamiseks. Samas, erinevate huvide hindamisel on aheraine või põlevkivi tootmise käigus töödeldud ehitus​materjali tingimustele vastava killustiku nõuetekohane ja otstarbekas käitlemine vaieldamatult oluline avalik huvi, mille tagamine on üks riigi ülesannetest.
19."Põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas 2016–2030" nenditakse, et aheraine on kaevandamisjääde, millest valdaval osal praegu puudub taaskasutusvõimalus. Kaevandamisjäätmete hoidlatesse on 2013. a seisuga paigutatud ligikaudu 212 miljonit tonni aherainet. Tehnoloogilised võimalused loovad eeldusi arengukava eesmärkide saavutamiseks aherainekoguste ladestamise vähendamisel, sh killustiku eraldamise kaudu. Samas sõltub selle killustiku määratlemine kõrvalsaadusena reaalselt tagatud võimalusest kasutada seda materjali sihipäraselt ja kindlalt. Aherainest eraldatud killustiku kasutamisvõimalused on ebapiisava nõudluse tõttu täna piiratud. Kaebaja poolt soovitav killustiku käitamisviis erineb aheraine vabakujulisest ladestamisest eelkõige ladestamisalale antava vormi poolest. Tegemist ei ole ka materjali ajutise ladustamisega.
20.Keskkonnaameti seisukoht, et aherainest eraldatud killustiku kasutamine n-ö püramiidlinnaku rajamiseks ei loo vajalikku kasutuskindlust ega võimalda selleks kasutatavat killustikku määratleda kõrvalsaadusena, tugineb argumentidele, mis on kooskõlas jäätmedirektiivi rakendamise praktikaga. Silmas pidades kavandatavate objektide iseloomu, püramiidikujuliselt ladestada kavandatud aher​aine​killustiku kogust ja tegevuse kestvust ning püramiidide rajamise finantsasjaolusid, on Keskkonnaameti järeldus veenev. Kuigi kaebaja on sõlminud kohaliku omavalitsusega lepingu püramiidide rajamiseks, nähtub sellest selgelt, et VKG ei saa püramiidide rajamisest tulu, vaid tegevuse majanduslik soodsus seisneb saastetasu maksmise kohustusest vabanemises. Asjakohatu ei ole ka väide, et kaebajal ei ole maakasutusõigust alal, millele püramiide kavandatakse, mistõttu ei ole killustiku kasutus kindel. Ringkonnakohus ei ole oma lahendit rajanud nimetatud asjaoludele.
21.Rõhutada tuleb, et kaevandamisjäätmete ja kõrvalsaaduste eristamine igal konkreetsel juhul saab tugineda kehtiva õiguse, sh JäätS § 22 lg 1 tõlgendamisele. Samas eeldab see kõigi asjassepuutuvate tegurite arvesse võtmist. Kuigi otsustusõigus on riigivõimul Keskkonnaameti kaudu, on küsimuse komplekssust arvestades põhjendatud juhiste seisukoht, et lahendused tuleks leida eelkõige pädeva riigiorgani ja ettevõtja koostöös.
22.Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et selles asjas on Keskkonnaamet õigesti määratlenud aherainekillustiku jäätmetena. Vaidlustatud jäätmeluba reguleerib ka põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine, sealhulgas killustiku taaskasutamise, sh ringlussevõtu tingimusi.

Kaebaja ei ole siiski pidanud vajalikuks hinnata, kas kohaldada tulnuks JäätS § 21 ja § 15 lg-t 1, st kas aherainekillustiku püramiidikujuliselt ladestamisel on tegemist selle taaskasutamisega või ringlussevõtuga ning aherainekillustik lakkab olemast jäätmed. Kuigi Keskkonnaamet on kohtule esitatud seisukohtades korduvalt käsitlenud taaskasutamise erinevaid aspekte, ei pea ta samuti nimetatud aspekti asjassepuutuvaks. Seetõttu ei hinda ka kolleegium selle asja lahendamisel, kas on täidetud eelnimetatud normides sisalduvad jäätmete taaskasutamis​toiminguga seonduvad tingimused, sealhulgas, kas asja kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil, kas asjal on turg või asja järele on nõudlus, kas toimub materjalide asendamine jne. JäätS § 21 lg 4 kohaselt peab taaskasutamistoiming, mille järel jäätmed on lakanud olemast jäätmed, olema määratud taas​kasutamis​toimingut läbi viinud ettevõtja jäätmeloas.

23.Keskkonnaameti kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab Tartu Ringkonnakohtu 22. juuni 2016. a otsuse haldusasjas nr 3-14-52858. Jõusse jääb Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2015. a otsus selles asjas, mille põhjendusi tuleb täiendada selle otsuse põhjendustega.
24.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.