Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2016.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere
Tsiviilasja number
2-15-8690
Eesti Vabariik Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu hagi T T’u, E T’u ja A L vastu solidaarselt 1 020,81 euro nõudes Menetlusosalised ja nende Hageja: Eesti Vabariik Haridus-ja Teadusministeeriumi kaudu Esindaja: Hardi Rikand volikirja alusel esindajad Tsiviilasi
Kostjad: 1 T T (isikukood: xxxx)
04.10.2016.a. Rakvere kohtumaja Kohtuistungil osales hageja esindaja. Kostjad ilmumata.
Hagi hind
1 020,81 eurot
Resolutsioon Rahuldada hagi tervikuna. Välja mõista T T’ult, E T’ult ja A L’lt solidaarselt Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu kasuks 220.- eurot (kakssada kakskümmend eurot). Menetluskulu jätta täies ulatuses solidaarselt T T’u, E T’u ja A L kanda. Välja mõista kostjatelt T T’ult, E T’ult ja A L’lt solidaarselt riigituludesse menetluskuluna riigilõiv 200.- (kakssada) eurot, mis tuleb kanda lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Nordea Bank) või nr EE873300333499990003 (Danske Bank), viitenumbriga 99916700077412. Kui kostjad ei täida
kohustust tähtaegselt, võib kohtuotsuse saata sundtäitmisele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. I Hageja nõue: Hagi on esitatud Viru Maakohtusse 09.06.2015.a. Riigilõivu tasumisest on hageja vabastatud vastavalt TsMS § 145. Riigilõivumäär 200.- eurot. Hagi on menetlusse võetud Viru Maakohtu 23.09.2016.a. kohtumäärusega. Hagiavalduse kohaselt T T (edaspidi laenusaaja) sõlmis 29.10.2008.a. õppelaenu saamiseks AS-ga SEB Pank (edaspidi pank) õppelaenulepingu nr S080007737 (edaspidi leping). Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 60 000.- krooni (3 834,70 eurot), mis kanti laenusaaja kontole üle 12.11.2008.a. ja 19.10.2009.a. summas 30 000.- krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendusega vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 19 lõikele 1 ning kostjate ja panga vahel sõlmitud käenduslepingutele kostjad E T ja A L (edaspidi ka käendajad). Käendaja E T sõlmis 29.10.2008.a. limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 90 000.krooni (5 752,05 eurot). Käendaja A L sõlmis 12.11.2008.a. limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 90 000.- krooni (5 752,05 eurot). Käendajad vastutavad riigi ees solidaarvõlgnikena käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Käendajate vastutust ja kohustatust riigi ees reguleerivad ÕÕS § 21 lg. 2 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 145 lõiked 1 ja 2. Juhindudes ÕÕS § 18 lõigetest 1 ja 2 ning lepingus kokkulepitust, tekkis laenusaajal kohustus hakata laenusummat ja sellest tulenevat intressi pangale tagasi maksma. 25.07.2014.a. edastas pank laenusaajale ja käendajatele teatise palvega tasuda tekkinud võlgnevus, milles märkis ära ka tagajärjed kohustuse täitmata jätmise korral. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank, tuginedes ÕÕS § 21 lõikele 1, hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 12.09.2014.a. summas 1 087,22 eurot. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas oma 18.09.2014.a. kirjas laenusaajat ja käendajaid võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevuse tasuda või taotleda maksegraafikut. Kostjad ei ole võlgnevust tasunud ning tasutud on ainult 100.- eurot, mis tasuti 05.03.2015.a. ning mis arvestati põhivõlgnevuse katteks. ÕÕS § 21 lõike 3 kohaselt on laenusaaja või tema käendaja kohustatud tasuma intressi 5% aastas riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa tagastamata jäägilt. Käesoleval juhul on ajavahemikus 18.10.2014.a. kuni 07.06.2015.a. kogunenud intressi summas 33,59 eurot. Seisuga 08.06.2015.a. on hageja nõude suuruseks 1 020,81 eurot, mis tuleneb põhivõlast 987,22 eurot ning intressist 33,59 eurot.
Tuginedes ülaltoodule ja juhindudes lepingust ning VÕS § 108 lõikest 1, § 145 lõigetest 1 ja 2; ÕÕS § 21 lõigetest 2 ja 3, palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks (Rahandusministeeriumi kaudu, arveldusarve nr EE091010220002255018 AS SEB Pank) 1 020,81 (üks tuhat kakskümmend eurot ja kaheksakümmend üks senti) eurot. Kohtuistungil 04.10.2016.a. on hageja esindaja avaldanud, et on toimunud kaks ülekannet 05.04.2016.a. 300,81 eurot ja 04.10.2016.a. 200.- eurot. Tasunud on põhivõlgnik T T. Hageja esindaja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ülejäänud summa 520.- eurot ja menetluskulud jätta kostjate kanda. 28.10.2016.a. teatas hageja esindaja, et põhivõlgnik on tasunud täiendavalt 300.- eurot. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200.- eurot. II Kostjate vastused hagile Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud. Kutsed kohtuistungile 04.10.2016.a. kell 14.00 on kätte toimetatud Soome kohtu kaasabil T T’ule 15.06.2016.a., E T’ule 15.06.2016.a. ja A L’le 22.04.2016.a. Kostjad kohtuistungile 04.10.2016.a. kell 14.00 ilmunud ei ole. Mitteilmumise põhjustest teatatud ei ole. Hageja esindaja on esitanud taotluse sisulise kohtuotsuse tegemiseks. III Maakohtu seisukoht: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele sisulise kohtuotsusega. Tuvastamist on leidnud maakohtu poolt, et kostjad ei ole täitnud õppelaenulepingust ja käenduslepingutest tulenevat võlaõiguslikku kohustust. Tasutud on kahel korral esitatud nõudest kokku 500,81 eurot. Tasumise on teostanud põhivõlgnik. Peale kohtuistungit ja enne kohtuotsuse kuulutamist on põhivõlgnik tasunud veel 300.- eurot. Kostjatel on hagejale tasumata veel 220.- eurot. Hagi on õiguslikult põhjendatud järgnevalt: VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
VÕS § 145 lg. 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg. 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. ÕÕS § 21 lg. 1 sätestab, et kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse §-s 18 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad või hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või pandiga koormatud ehitise või selle mõttelise osa omanik (edaspidi pantija) ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või tema käendaja või pantija kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. ÕÕS § 21 lg. 2 sätestab, et kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja ja tema käendajate või pantija suhtes kogu riigi poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Riigi poolt ongi esitatud nõue laenusaaja ja käendajate vastu. Menetluskuluks on tasutud riigilõiv 200.- eurot, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Vastavalt TsMS § 162 lg. 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 145 kohaselt, on Eesti Vabariik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu ja kautsjoni tasumisest. TsMS § 190 lg 3 kohaselt, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista riigilõiv summas 200.- eurot, mis tuleb tasuda käesoleva kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 162; 442 nõudeist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Maido Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.