Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

2-16-108027 Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (TsMS § 142 lg 2). Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

ASJAOLUD

03.08.2016 Pärnu Maakohus määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis OÜ Crystal de Luxe hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohtu 05. augusti 2016 määrusega jäeti avaldus käiguta ning anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. OÜ Crystal de Luxe esitas 29.08.2016 kohtule hagi A. S. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja hageja sõlminud laenulepingu/kliendilepingu nr 494, mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 400 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 15.03.2016. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust. Kostja võlgnevus kujuneb: laenusumma 400 eurot, lepingutasu 72 eurot, intressid 58 eurot, ning kõrvalnõuded 64 eurot menetluskulud, viivised 0,65% päevas perioodil 15.01.2016-16.04.2016 92 päeva eest summas 239,20 eurot ning viivised perioodil 17.04.2016-29.08.2016 summas 226,80 eurot.

ASJA KÄIK

Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja nõudis kirjalikku vastust ning palus kostjal teavitada kohut kas kostja soovib olla kohtu poolt ära kuulatud. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 19.09.2016 tema ema kaudu. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

2-16-108027

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hageja nõue põhivõlgnevuse väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja 402 lg 1 ja 415 lg 1 kohaselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel sõlmiti 15.12.2015 laenuleping summas 400 eurot, intress 4% kuus. Kostja kohustus tagastama laenu koos intresside ja lepingutasuga summas 530 eurot (põhiosa 400 eurot, intress 58 eurot ja lepingutasu 72 eurot) hiljemalt 15.03.2016.a Laenusaaja kohustus maksma viivist 20 % kuus (240% aastas) ehk 0, 65% päevas (lepingu p 8.3). Hageja palub välja mõista kostjalt laenu sissenõudmisega seotud kulu 64 eurot (lepingu p. 8.4.5), põhinõude 530 eurot ja kõrvalnõuded 530 eurot (64+239,20+226,80). Hageja arvestas perioodil 15.01.2016 kuni 16.04.2016 viivist 239,20 eurot (400 x 0,65% päevas x 92 päeva) ja alates 17.04.2016 kuni 29.08.2016 viivist 226,80 eurot. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr (VÕS § 415 lg 1). Perioodil 15.01.2016 kuni 16.04.2016 oli seadusjärgne viivisemäär 0, 022% päevas (8,05/365). Hageja arvestas viivist 0,65% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 15.01.2016 kuni 29.08.2016 summas 19,94 eurot (põhivõlg 400 eurot x viivitatud päevade arv 227 x 0,02%).

2-16-108027 Kuna hageja ei ole esitanud sissenõudmiskulu tõendavaid dokumente, jätab kohus selles osas hagi rahuldamata. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 549,94 eurot sh põhiosa 400 eurot, intress 58 eurot, lepingutasu 72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 15.01.2016 kuni 29.08.2016 eest 19,94 eurot.

MENETLUSKULUD

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 51% ulatuses, jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab hageja menetluskuludest 51 % kostja kanda ja 49 % hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud s.o. menetluses tasutud riigilõivu 200 eurot. Hageja tasus 17.04.2016 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja 29.08.2016 hagi esitamisel täiendavalt 155 eurot. Kohus määrates kindlaks menetluskulude jaotise rahuldab menetluskuliude nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja OÜ Crystal de Luxe kasuks menetluskulud 102 eurot (200 x51%).

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.