lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-187/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 09.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-187/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
838
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Karin Kalmiste

Määruse tegemise aeg ja koht

9.02.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-187

Haldusasi

A.N.i kaebus Justiitsministeeriumi 4.01.2017 vastusele nr 11-7/2342-23

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja selgitused

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlused läbi vaatamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.N. esitas 06.12.2016 Justiitsministeeriumile taotluse (reg-nr 11-7/2342-18, tl 22), milles nõudis Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu nr 1/13-92 kehtetuks tunnistamist, kuna kinnipeetavatel puudub teenus „kõne vastaja arvel“. Samal kuupäeval esitas A.N. Justiitsministeeriumile ka vaide blanketile kirjutatud taotluse (reg-nr 11-7/2342-17, tl 21) hankelepingu nr 1/13-92 kehtetuks tunnistamiseks põhjusel, et puudub kõne vastaja arvel teenus ja Elisa on monopoli seisus.
2.Justiitsministeerium käsitas vaide blanketile kirjutatud pöördumist vaidena ning tuginedes haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-le 1 tagastas selle 29.12.2016 kirjaga nr 11-7/2342-21 (tl 24). Justiitsministeeriumi põhjenduste kohaselt on hankelepingu ja selle lisakokkuleppe näol tegemist eraõigusliku lepinguga, mille peale puudub vaide esitamise õigus.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.04.01.2017 kirjaga nr 11-7/2342-23 (tl 13) jättis Justiitsministeerium ka kaebaja taotlusena registreeritud pöördumise (tl 25) rahuldamata. Taotlejale selgitati, et hankelepingu ja selle lisakokkuleppe näol on tegemist eraõigusliku lepinguga ning kolmandatel isikutel puudub õigus selle tühistamist nõuda. Sellest tulenevalt käsitati A.N.i pöördumist taotlusena Justiitsministeeriumi kohustamiseks (võimaldada kõnede teostamist vastaja arvel) ning jäeti riigivastutuse seaduse § 6 lgle 1 tuginedes rahuldamata.
4.A.N. esitas 09.01.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi vaide tagastamisele ning märkis, et soovib jätkuvalt hankelepingu tühistamist ja õigusvastase tegevuse tuvastamist. Ühtlasi on kaebaja soovinud menetlusabi (sh riigi õigusabi) ning viidanud Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisele. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-17-64. Nimetatud kohtuasjas tagastas kohus kaebuse 7.02.2017 määrusega, märkides, et kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu

tühistamist ja Justiitsministeeriumi kohustamist sõlmida hankeleping, mis tagaks kaebajale ka vastaja arvel helistamise teenuse).

5.30.01.2017 on A.N. esitanud Tallinna Halduskohtule iseseisva kaebuse Justiitsministeeriumi 4.01.2017 vastusele nr 11-7/17/2342-23. Kaebaja märgib kaebuses, et tegemist on diskrimineerimisega, leping on vastuolus põhiseadusega ning ei soodusta perega suhtlemist, sest puudub vastaja arvel teenus. Samuti on kaebuses väidetud, et Elisa on monopoli seisus. Kaebaja taotleb õigusvastasuse tuvastamist ja Justiitsministeeriumi kohustamist lisama teenusena kõne vastaja arvel ja lisada konkurentsi tekitamiseks operaatoreid. Kaebaja soovib põhiseaduspärasuse kontrolli ning Euroopa eelkohtu otsust. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-17-187 (käesolev haldusasi).

KOHTU SEISUKOHT

6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Lähtudes HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust lähtuvalt kaebaja tahtest ja leiab, et kaebaja eesmärk on esitatud kaebusega saavutada olukord, kus tal oleks võimalik kasutada vastaja arvel helistamise teenust ja valida kõneteenuse operaatorit.
7.HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
8.Kohtute Infosüsteemi andmetel on A.N. esitanud haldusasjas nr 3-17-64 Tallinna Halduskohtule sisuliselt sama nõudega kaebuse, milles on kaebaja eesmärk samuti saavutada läbi hankelepingu vaidlustamise sarnaselt käesolevale haldusasjale võimalus kasutada vastaja arvel helistamise teenust ning valida kõneteenuse pakkujat (operaatorit). Kõnealuses haldusasjas on halduskohus 7.02.2017 määrusega kaebuse A.N.ile tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja p-le 2 alusel, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki (Justiitsministeeriumi ning Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud hankelepingu tühistamist ja Justiitsministeeriumi kohustamist sõlmida hankeleping, mis tagaks kaebajale ka vastaja arvel helistamise teenuse). Kohus on kaebajale selgitanud, et kuigi tehniliste tingimuste olemasolul on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, puudub tal subjektiivne õigus valida vanglas telefoniteenuse operaatorit, mistõttu on kaebaja etteheide Elisa Eesti AS-i monopoolse seisundi kohta alusetu. Kohus lisas, et kuivõrd ühestki õigusaktist ei tulene Justiitsministeeriumile kohustust tagada sõlmitavate hankelepingutega kinnipeetavatele võimalus kasutada vanglates vastaja arvel helistamise teenust, ei saa ka nimetatud säte kaebaja õigusi rikkuda. Seega on sellega seotud tühistamis- ning kohustamiskaebused alusetud. Halduskohtu 7.02.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-64 ei ole veel jõustunud.
9.Kohus leiab, et käesolevas haldusasjas on esitatud samasisuline kaebus sama nõudega ja samal alusel nagu haldusasjas nr 3-17-64. Käesolevas haldusasjas esitatud kaebuses ei ole kaebaja uusi asjaolusid, aluseid või nõudeid esitanud ning kaebaja tugineb endiselt sellele, et leping on õigusvastane, sest puudub vastaja arvel teenus ning Elisa on monopoli seisu. Kuivõrd kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses, tuleb praeguses haldusasjas esitatud kaebus A.N.ile tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Haldusasjas nr 3-17-64 on halduskohus kaebuse A.N.ile küll tagastanud, kuid vastav määrus kaebuse tagastamise kohta ei ole veel jõustunud. Seega ei ole haldusasjas nr 3-17-64 esitatud kaebuse edasine menetlemine välistatud. Kuna kohtumenetluses ei tohi olla dubleerivat menetlust sama vaidluse eseme kohta, mis on sama nõude ja alusega, kuulub käesolevas haldusasjas esitatud kaebus A.N.ile tagastamisele.
10.Kaebaja on taotlenud menetlusabi (riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist ning riigi õigusabi) ning soovinud põhiseaduslikkuse kontrolli algatamist ning Euroopa Kohtult eelotsuse

2(3)

küsimist. Tulenevalt sellest, et kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Kalmiste kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium