Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

ASJAOLUD

KÜ Aruserva 5 esitas Viru Maakohtule hagi V. K.`i vastu võlgnevuse 256,02 euro ja korteriomandi sundvõõrandamise nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi xxx, Kohtla-Järve, omanik. Alates 01.märtsist 2015.a. kostja praktiliselt ei tasu oma arveid ning süstemaatiliselt rikub oma kohustust tasuda talle osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus KÜ-le Aruserva 5 31.juuli 2016.a seisuga moodustab 245,11 eurot. KÜ Aruserva 5 põhikirjaga § 4.2.8. ja KÜS § 7 lg 4 on ette nähtud viiviste arvestamine arvete mittetähtaegsel tasumisel ja võla tekkimisel. Kostja viiviste võlgnevus KÜ-le Aruserva 5 31.juuli 2016.a seisuga moodustab 10,91 eurot. Koos viivistega moodustab kostja võlgnevus hageja ees 31.juuli 2016.a seisuga moodustab 256,02 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 256,02 eurot. Lisaks võlgnevuse väljamõistmise nõudele palus hageja kohustada kostjat sunniviisiliselt võõrandama temale majas kuuluva korteriomandi. Kostja on korteriühistu liige ja korteri nr. 6 omanik. Kuid kogu korteriühistu eksisteerimise aja vältel keeldub kostja täitmast selle korteriühistu liikmete otsuseid. Kostja, olles korteriühistu liige, ei täida pidevalt oma kohustusi, keeldub kandmast tema vara ülalpidamiskulusid, tal on kogunenud võlg, mida ta keeldub kustutamast. Lisaks sellele käitub kostja majas väga väljakutsuvalt. Korraldab

pidevalt skandaale, provotseerib konflikte, kakleb. Mistõttu tuleb majas korra kehtestamiseks ja kostja rahustamiseks välja kutsuda politsei. Ülaltoodu valguses ja arvestades kostjal olevat võlga, mida viimane keeldub kustutamast, otsustasid korteriühistu liikmed vastavalt KOS § 14 lg 1 ja lg 2, kohustada kostjat sunniviisiliselt võõrandama temale majas kuuluva korteriomandi.

ASJA KÄIK

Viru Maakohus võttis 17.08.2016 määrusega hagiavalduse menetlusse. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 05.09.2016 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Hagiavalduses esitas hageja seaduslik esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1. 19.09.2016 esitas hageja vastuseks kohtu 12.09.2016 kohtunõudele täiendavad dokumendid võlgnevuse kohta ja KÜ Aruserva 5 31.07.2016 üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et üldkoosolek võttis vastu otsuse esitada V. K.`i vastu hagi kohtusse võlgnevuse summas 346,02 eurot väljanõudmiseks, koos edasise nõudega tõsta V. K. korterist välja pidevate korrarikkumiste pärast.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt, so võlgnevuse 256,02 euro nõudes. KÜ Aruserva 5 hagi V. K.`i vastu korteriomandi sundvõõrandamise nõudes jätab kohus rahuldamata. Võlgnevuse nõue Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KOS § 13, KÜS § 13 lg 4, § 151, VÕS § 76, § 82, § 100, § 101 lg1 p1 ja p 6, § 108 ning § 113 lg 1. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 256,02 eurot.

Korteriomandi sundvõõrandamise nõue Hageja palus KOS § 14 lg 2 ja 5 alusel kohustada kostjat sundvõõrandama temale kuuluv korteriomand aadressil xxx, Kohtla-Järve. Korteriomandiseaduse (KOS) § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. KOS § 14 lg 2 ja 5 kohaselt, võõrandamisnõude võib eelkõige esitada, kui korteriomanik: 1) on korduvalt jätnud täitmata käesoleva seaduse §-s 11 loetletud kohustused; 2) on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu; 3) häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja (edaspidi valitseja) hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et elamu Aruserva 5 korteriomanikud oleksid esitanud V. K.`ile nõude korteriomandi sundvõõrandamiseks ning andnud selleks tähtaja. KÜ Aruserva 5 31.07l.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et on vastu võetud otsus esitada hagi võlgnevuse nõudes, koos edasise nõudega tõsta V. K. korterist välja pidevate korrarikkumiste pärast. KOS § 14 lg 5 mõtte kohaselt saab aga nimetatud nõudega kohtusse pöörduda alles pärast seda, kui kohustust rikkunud korteriomanikule on antud tähtaeg sundvõõrandamiseks ning korteriomanik ei ole oma omandit võõrandanud. Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks selgitada, et korterist väljatõstmise nõue ei ole samaväärne sundvõõrandamise nõudega, antud mõistete puhul on tegemist täiesti erinevate nõuetega. Seega ei ole Aruserva 5 korteriomanikud teinud otsust korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus KÜ Aruserva 5 sundvõõrandamise nõudes rahuldamata.

hagi V. K.`i

vastu

korteriomandi

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 163 lg 1, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esitas 21.09.2016 taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Hageja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu kogusummas 75 eurot ja kandnud õigusabikulusid summas 180 eurot.

Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud nende õigustatud osas, so 50% ulatuses kostja V. K.`i kanda (TsMS § 163 lg 1). Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 127,50 eurot, sh 1⁄2 riigilõivust 37,50 eurot ja 1⁄2 õigusabikuludest 90 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 127,50 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.