A.N. kaebus Tartu Vangla peale seonduvalt kinnisesse osakonda paigutamisega
Resolutsioon
1.Võtta haldusasja materjalide juurde A.N. poolt Tartu Halduskohtule adresseeritud kaks märgukirja, mis saabusid kohtusse 06.01.2017 ja 09.01.2017 ning Tartu Vangla 09.01.2017 vastus nr 1-10/9-2 haldusasjas nr 316-2599 esitatud kohtunõudele;
2.Tagastada A.N. kaebus haldusasjas nr 3-16-2689;
3.Määrus edastada kaebajale.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Asjaolud
1.Kinni peetav isik A.N. esitas 27.12.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt soovitakse esitada tuvastamiskaebust. A. N. märgib kaebuses, et ta on alates 13.12.2016 Tartu Vanglas, kus ta paigutati kinnisesse osakonda, kuigi ta on süüdimõistetud isik. Tartu Vanglasse on ta toodud menetlustoimingute tegemiseks, hetkel ei ole teda seal vaja ja tal puuduvad Tartu Vanglas mõtestatud tegevused. Kaebaja märgib, et ta on 23 tundi luku taga ning viitab õiguskantsleri ettepanekule nr 24. Kaebaja leiab, et ta peaks olema avatud sektoris ning ta oleks tulnud tagasi saata Tallinna Vanglasse, kus ta kannab oma karistust. Kaebaja palub tuvastada Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse ning soovib Euroopa Kohtult eelotsust ning põhiseaduspärasuse kontrolli. Samuti palub kaebaja menetlusabi, mis seisneb tema riigilõivust vabastamises ning advokaadi andmises. Kaebusel on preventiivne ja otsene eesmärk. Kaebaja soovib saata otsuse ÜRO-le ja EIKle. Samuti soovib A. N. hilisemalt nõuda kahjuhüvitist.
2.Eelnevalt on A.N. esitanud Tartu Halduskohtule Tartu Vangla tegevuse peale 14.12.2016 kaks ja 18.12.2016 kaksteist kaebust (nr-d 3-16-2599, 3-16-2600, 3-16-2619, 3-16-2622, 3-16-2623, 3-162625, 3-16-2626, 3-16-2627, 3-16-2628, 3-16-2629, 3-16-2630, 3-16-2631, 3-16-2632, 3-16-2633).
3.06.01.2017 saabus Tartu Halduskohtusse A. N. kiri, milles ta märgib, et 2016. a oli kaebuste esitamise eelsoojendus ning 2017. a arvutused näitavad u 3000 uut kohtuasja. 09.01.2017 saabus Tartu Halduskohtusse A. N. kiri, milles ta märgib, et luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ning kohtu- ja õigussüsteemis.
4.Tartu Vangla 09.01.2017 vastuse nr 1-10/9-2 kohaselt paigutati A. N. karistust kandma Tallinna Vanglasse. A. N. viibis Tartu Vanglas 14.12.2016 kuni 28.12.2016 seoses kohtuistungitega Tartu Maakohtus. A. N. saabub Tartu Vanglasse 11.01.2017 seoses kohtuistungitega Tartu Maakohtus. Eeldatavasti sõidab ta Tallinna Vanglasse tagasi 23.01.2017. Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et A.N. kaebus kuulub tagastamisele alljärgnevatel põhjustel.
6.Isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS) § 44 lg 1). Isik võib muul eesmärgil halduskohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Halduskohtumenetluse seadustik ega ka vangistusseadus kinnipeetavale muul eesmärgil kaebuse esitamise õigust ette ei näe. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude ning sarnaseid vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudeid on lühikese perioodi jooksul eelnevalt kohtule esitatud veel 14-l korral.
7.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebus on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (HKMS § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks nt hilisema kahju hüvitamise kaebuse esitamisel või kui kaebajal esineb selleks preventiivne huvi (vt RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10). A.N. on kaebuses märkinud, et kaebusel on preventiivne eesmärk ja hilisemalt soovib ta esitada kahjunõude. Kohtule on praeguses menetlusetapis ilmne, et kaebajal ei ole vajalik tuvastamiskaebuse esitamine enda õiguse kaitseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja väidab, et ta on Tartu Vanglas paigutatud kinnisesse osakonda (lukustatud kambrisse), kuigi peaks viibima avatud sektsioonis. Kohtu hinnangul ei saa eelpool nimetatud tegevus ja vangla režiimiga kaasnevad paratamatud ebamugavused kaebajale kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamist rahas RVastS § 9 lg 1 alusel. Kaebajale varalise või mittevaralise kahju tekkimine vangla eelnimetatud tegevusega ja ebamugavustega ei saa pidada kaebuses esitatud asjaoludel usutavaks (vt käesoleva määruse p 9). Isegi kui mittevaralise kahju tekkimist eeldada, ei kuuluks mittevaraline kahju hüvitamisele rahas. Rahalise hüvitise väljamõistmise üheks eelduseks on tegevuse või kohtlemise kestvus (vt RKHKo 10.10.2013, 3-3-1-38-13, p 21). Kaebaja pidi ebamugavusi taluma lühikest aega, ta viibis Tartu Vanglas 14.12.2016 kuni 28.12.2016. Kohus peab võimalikku hilisemalt esitatavat mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõuet seega praegusel juhul ilmselgelt perspektiivituks. Seetõttu on kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks samuti ilmselgelt perspektiivitu.
8.Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 04.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
Kaebaja on viidanud preventiivsele huvile, kuid kohus seda praegusel juhul ei näe. Täitmiskava kohaselt kannab kaebaja karistust Tallinna Vanglas. Asjaolu, et kaebajat võidakse aeg-ajalt veelkord Tartu Vanglasse tuua, ei muuda preventiivset huvi reaalseks.
9.Kohtule teada olevad asjaolud viitavad sellele, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks ja tahteks ei ole enda õiguste kaitse, vaid ta on kaebused esitanud muul eesmärgil. Kaebaja on väga lühikese perioodi jooksul esitanud halduskohtusse kümneid kaebusi (vt ka nt haldusasjad nr 3-17-24, 3-17-25, 3-17-26, 3-17-34, 3-17-35, 3-17-38, 3-17-40, 3-17-41, 3-17-42, 3-17-44, 3-17-46, 3-17-47). Kaebuste põhjendused on napisõnalised. Kaebaja saatis halduskohtusse kaks kirja, milles märkis, et 2016. a oli alles kaebuste esitamise algus ja 2017. a on tal plaanis esitada 3000 uut kaebust, samuti luuakse MTÜ Pritsib Tinti, mis hakkab tööle kõigis kolmes vanglas ja kohtusüsteemis (vt käesoleva määruse p 3). Seega võib järeldada, et kaebaja tegelikuks eesmärgiks on suure hulga kaebuste esitamisega koormata kohtusüsteemi. Sellist tegevust aga ei saa käsitada menetlusõiguste heauskse kasutamisena (HKMS § 28 lg 1).
10.Kohus möönab, et kaebuse liiga kergekäelise tagastamisega võidakse riivata isiku kaebeõigust. Samas praeguses asjas kaebuse tagastamisega kaasnevat kaebaja kaebeõiguse mõeldavat riivet vähendab see, et kaebajalt ei ole võetud võimalust oma õiguste tegelikuks kaitseks esitada kaebust, milles on vaidlustatud vangla konkreetne tegevus kohase õiguskaitsevahendiga, milles on esitatud kaebuse faktiline põhjendus ning mis vastab kaebuse teistele esitatavatele nõuetele (HKMS § 38).
11.Eelnevast tulenevalt tagastab kohus käesoleva kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kohus peab vajalikuks märkida kohtualluvuse kohta järgmist. Kinnipeetav esitab kaebuse oma viibimiskoha järgi (HKMS § 8 lg 5). Reeglina asub kinnipeetav täitmisplaanis nimetatud vanglas, s.o vanglas, kelle pädevuses on kinnipeetava vangistuse täideviimise korraldamine (VangS § 5 lg 1, justiitsministri 25.03.2008 vastu võetud määrus nr 9 "Täitmisplaan"). Erandina võib kinnipeetav viibida ka vanglas, mida ei ole täitmisplaanis nimetatud (nt saadetakse kinnipeetav teise vanglasse kohtuistungi toimumise ajaks). HKMS § 8 lg-st 5 ei ole võimalik teha selgesõnalist järeldust, kas määrav on vangla, kus kinnipeetav kaebuse esitamise hetkel asub või aluseks tuleb võtta vangla, mis on täitmisplaanis kindlaks määratud. Seadus kasutab viibimiskoha, mitte aga täitmisplaanis nimetatud vangla mõistet. Viibimiskohana võib mõista kohta, kus kinnipeetav asub. Samas võib viibimiskohana mõista ka kohta, kus kinnipeetav pikemat aega asub ehk täitmiskavas nimetatud vanglat. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale ajal, kui ta viibis kinnipeetavana Tartu Vanglas. Kuigi kaebaja on Tallinna Vangla kinnipeetav, keda ei ole ümberpaigutatud Tartu Vanglasse, ei pea kohus sellises õiguslikus olukorras õigeks asja Tallinna Halduskohtusse saata (vt analoogia korras HKMS § 7 lg 2). Tänase valdava rakenduspraktika kohaselt on kohtualluvuse määramisel lähtutud ümbriku peale märgitud aadressist, mitte aga täitmiskavas nimetatud vanglast.
13.Kuivõrd A.N. kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis puudub vajadus võtta seisukoht kaebaja menetlusabi taotluste (riigilõivust vabastamise taotlus, riigi õigusabi taotlus) osas. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.