Kaebuse esitaja ja kaebuse TCM Estonia OÜ määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Määruskaebuse esitaja (hageja): TCM Estonia OÜ (regitrikood: 12003417, asukoht XXX, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10617), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post:XXX ) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.TCM Estonia OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 06.09.2016 määrus jätta muutmata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TCM Estonia OÜ kanda.
4.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
TCM Estonia OÜ esitas 28.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1277,92 euro saamiseks.
2.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 21.07.2016 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
3.18.08.2016 esitas hageja oma nõude hagiavalduse vormis Harju Maakohtule.
4.24.08.2016 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ning määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Kohus palus hagejal täiendada asja lahendamise seisukohalt olulisi faktilisi asjaolusid: tuua välja, kellega kostja laenulepingu sõlmis; kellelt, millal ja millisel õiguslikul alusel hageja nõuded kostja vastu omandas; kas laenuleping on jätkuvalt kehtiv; 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-113564 millised on lepingutingimused; kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, milline on krediidikulukuse määr. Samuti palus kohus hagejal esitada intressinõude arvestus. Kohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata.
5.Hageja sai 24.08.2016 kohtumääruse kätte 24.08.2016 ja esitas 31.08.2016 avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja märkis, et tema nõuete aluseks olev laenuleping ei ole tarbijakrediidileping ning et kostjaga on kokkulepitud igakuised osamaksed summas 70,87 eurot. Ülejäänud osas hageja kohtu nõutud selgitusi ei esitanud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohtu jättis 06.09.2016 määrusega hagi menetlusse võtmata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama sätte 2. lõike kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
9.Kohus leiab, et kui hageja soovib esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, kuid ei suuda kohtule selgitada, kes olid laenulepingu osapooled ning kellelt on ta oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud, puudub hagil rahuldamise perspektiiv. Vastavalt VÕS (võlaõigusseadus) § 8 lg 2 on leping täitmiseks kohustuslik lepingupooltele. Kui hageja soovib esitada lepingust tulenevaid nõudeid, on oluline, kes olid vastava lepingu pooled ning mil viisil on hageja ühe lepingupoole õigusjärglaseks saanud. Kui hageja ei ole lepingupool ega lepingupoole õigusjärglane, ei saa hagejal olla ka lepingust tulenevaid õiguseid. Kuivõrd hageja on jätnud täitmata kohtu korralduse selgitada, kelle vahel leping sõlmiti ja kuidas omandas hageja laenuandja õigused, leiab kohus, et hageja ei soovi asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja tuua. Kui hagejal nimetatud soov puudub, ei ole kohtul asjaolusid võimalik välja selgitada ka eelmenetluses. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Määruskaebus
10.Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse tühistada ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
11.Kohus on vaidlustatavas määruses asunud seisukohale, et kuivõrd hagiavaldus on puudustega, neid kohtu hinnangul ei kõrvaldatud esineb alus tuginedes TsMS § 3401 lg-le 2 hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja eeltooduga ei nõustu põhjusel, et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 371.
12.Hageja leidis, et 06.09.2016 koostatud määruses aluseid, mis on sätestatud TsMS § 371 ning mis annaksid aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks esile toodud ei ole. Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil.
13.Hageja on antud menetluses esitanud hagiavalduse lisadega, milles on esile toonud alused, millele nõue tugineb, samuti tõendanud oma nõuet vastava lepinguga ning
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-113564 lepingus selgelt esile toodud nõuetega. Antud lepingust tulenevad nõuded on üle antud uuele võlausaldajale TCM Estonia OÜ ning nimetatud väite osas puudub vaidlus.
14.Hageja hinnangul on hagi esitamisega eeldused hagi menetlusse võtmiseks olemas. Mis puudutab kohtu poolt esile toodut, siis kõnealune tuleb välja selgitada asja sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid, antud staadiumis nimetatule tuginemine ning hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole põhjendatud ning on ilmselgelt ennatlik. Hageja hinnangul on antud juhul kohus ennatlikult ning alusetult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Menetluse edasine käik
15.Harju Maakohus tegi 12.09.2016 määrusega määruskaebuse esitajale ettepaneku määruskaebuse täiendamiseks. Kohus selgitas, et ei ole keeldunud hagi menetlemisest põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kui hageja soovib esitada lepingust tulenevaid nõudeid, on oluline välja tuua, kes olid vastava lepingu pooled ning mil viisil on hageja ühe lepingupoole õigusjärglaseks saanud. Hageja on kohtule ette heitnud hagi menetlusse võtmisest ennatlikku keeldumist, kuid hageja ei ole ka määruskaebuses esitanud kohtu nõutud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 662 lg 3 määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus leiab, et määruskaebuse rahuldamine võib kõne alla tulla juhul, kui hageja toob välja asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud, milliste osas on kohus selgitusi nõudnud. Kohus teeb hagejale ettepaneku oma määruskaebust vastavalt täiendada, tuues välja, kes olid hageja nõuete aluseks oleva laenulepingu osapooled ning kellelt on hageja oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud. Hagejal on võimalik oma määruskaebust nimetatud asjaoludega täiendada 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kui hageja täiendusi ei esita, jääb kohus seisukohale, et asja lahendamiseks olulisi hageja faktiväiteid ei ole võimalik välja selgitada ka eelmenetluses, kuivõrd hagejal väidete esitamise soov puudub. Ka juhul, kui kostja hagile ei vasta, saab kohus rahuldada hagi üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Asjaoludest, mis hageja on hetkel kohtu ette toonud, ei nähtu, et hagejal võiks olla kostja vastu nõue. Seetõttu on kohus ka hagi menetlusse võtmisest keeldunud seoses perspektiivitusega. Käesolevaga annab kohus hagejale võimaluse oma faktiväidete täiendamiseks.
16.Hageja esitas Harju Maakohtule 14.09.2016 võlgnikule edastatud venekeelse teate, mille alusel on nõue üleantud TCM Estonia OÜ-le ning palus selle asja juurde võtta.
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse 27.09.2016 määrusega menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtumääruse kohaselt andis kohus hagejale pärast määruskaebuse esitamist 12.09.2016 määrusega täiendavalt võimaluse avaldada kohtule, kes olid hageja nõuete aluseks oleva laenulepingu osapooled ning kellelt on hageja oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud. Hageja esitas vastuseks 12.09.2016 kohtumäärusele 14.09.2016 ühe tõendi. Ühtegi faktiväidet hageja kohtule ei esitanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda muule järeldusele, kui et hagejal puudub soov tuua kohtu ette asja lahendamiseks olulisi faktiväiteid. Kohus on hagejalt faktiväiteid nõudnud korduvalt, kuid hageja eirab kohtu nõudmisi. Seoses sellega jääb kohus seisukohale, et asja lahendamiseks olulisi hageja faktiväiteid ei ole võimalik välja selgitada ka eelmenetluses. Asjaoludest, mis hageja on hetkel kohtu ette toonud, ei nähtu, et hagejal võiks olla kostja vastu nõue.
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul hagi menetlusse võtmisest ennatlikult keeldunud.
20.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi käiguta ning andnud hagejale tähtaja hagis esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tlk 50). Kohtu määratud tähtajaks hageja esitatud puudusi suuremas osas ei kõrvaldanud. Maakohus on hagejale sisuliselt andnud täiendava tähtaja hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks veel määruskaebusmenetluses (tlk 65), kuid ka selle aja jooksul on hageja jätnud hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldamata.
21.Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 363 lg 1 p 2-3 regulatsioonile, mille kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
22.Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal ei ole õnnestunud ka vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ning puuduste kõrvaldamiseks tähtaegade määramisele kohtule esitada seadusele vastavat hagiavalduse teksti. Nii ei ole endiselt võimalik hagiavaldusest endast aru saada, kuidas ja millistel asjaoludel on hagejast saanud hagis väidetud nõude õigusjärglane. Hagiavalduses ja selle täpsustuses puuduvad selged ja konkreetsed faktilised asjaolud, millest oleks kohtul võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue kostja vastu. Seega on maakohus õigesti asunud seisukohale, et kui hageja ei soovi hagiavalduses esitatud ebatäpseid faktilisi asjaolusid kohtule selgitada, puudub esitatud hagil perspektiiv ning sellega taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ka eelmenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-13 selgitanud, et „Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks olevad asjaolud“ (p 16).
23.Ringkonnakohus selgitab, et seadusandja on TsMS § 363 lg 1 p 1-3 nõuded kehtestanud eesmärgipäraselt. Nendega tagatakse tsiviilkohtumenetluse keskse põhimõtte rakendamine, mille kohaselt ei saa kohus teist korda menetleda vaidlust samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 4, 5, 7 ja § 423 lg 1 p 4 ja 5). Lisaks võimaldab hagi eseme ja hagi aluste selge esitamine kohtul lahendada tagaseljaotsuse tegemise nõuet, kuivõrd TsMS § 407 lg 1 2. lause kohaselt loetakse hageja (hagiavalduse tekstis) esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
24.Viimasele põhimõttele on hageja tähelepanu juhtinud ka maakohus määruskaebusmenetluses, selgitades, et isegi kui kostja hagile ei vasta, saab kohus rahuldada hagi üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (tlk 66).
25.Määruskaebuses on hageja asunud seisukohale, et hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamine oleks maakohtul tulnud lahendada asja sisulisel läbivaatamisel pärast hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohtule jääb esitatud seisukohta arvestades arusaamatuks, mis takistas hagejat kõrvaldamast hagiavalduse puudusi ning esitamast hagiavalduse korrektset tervikteksti selleks ettenähtud tähtaja jooksul enne hagi menetlusse võtmist.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-16-113564
26.Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ning esitatud määruskaebus rahuldamata.
27.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).
28.Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
29.Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.