ML kaebus tema vanglasisesel isikuarvel 26.01.2015 – 04.03.2015 kannete sooritamise õigusvastasuse tuvastamiseks (3-15-529), kaebaja isikuarvele laekunud summadest kinnipidamiste tegemise lõpetamiseks kohustamiseks, Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/14981-2 tühistamiseks ning kaebaja vaide uueks läbivaatamiseks kohustamiseks (3-15-1727)
Menetlusosalised
Kaebaja – ML Vastustaja I – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Teerika Marilin Martisen Vastustaja II – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Elen Eigo-Aunbaum Vastustaja III – Tartu Vangla, volitatud esindaja Marju Altsaar Kaasatud haldusorgan – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Aira Praakle
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 otsus nr 3-15-529 ja 05.11.2015 otsus nr 3-15-1727
Menetluse alus ringkonnakohtus
ML apellatsioonkaebused
Asja läbivaatamine
22.11.2016 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta ML apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-529 ja 05.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-1727 muutmata.
2.Jätta ML apellatsiooniastme menetluskulud (riigilõiv) riigi kanda ning Tallinna Vangla, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi menetluskulud nende endi kanda.
3-15-529 Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.12.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vanglas kinnipeetavana viibiv ML esitas 20.03.2013 Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Harju Maakohus kuulutas 15.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-12882 välja ML pankroti. Harju Maakohus lõpetas 08.05.2014 määrusega samas tsiviilasjas ML pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas 14.11.2014 määrusega ML suhtes võlgadest vabastamise menetluse, määrates usaldusisikuks AL. Harju Maakohus kinnitas 13.01.2015 määrusega asjas nr 2-13-12882 ML pankrotimenetluses pankrotihalduri esitatud jaotusettepaneku, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded ML vastu kokku 10 890,34 eurot.
2.ML esitas 16.12.2014 Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) avalduse, milles teatas RTK-le AL arveldusarve. RTK kandis pärast seda ML isikuarvele laekunud summadest nõuete fondi kinni peetud summad (50% laekunud summadest) üle AL-le (ML nõuete fondi väljavõte, 3-15529, tl 78).
3.ML esitas 30.04.2015 RTK-le avalduse, milles palus lõpetada tema vanglasiseselt arveldusarvelt vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 2 alusel võlausaldajate nõuete katteks jaguneva raha edasikandmine usaldusisiku AL arveldusarvele. RTK selgitas ML-le, et edaspidi hoiustatakse pankrotivõla katteks kogunev raha ML nõuete fondis summa ulatuses, mis on Harju Maakohtu määrusega kinnitatud tunnustatud nõuetena. Haldusasi nr 3-15-529
4.ML esitas 26.01.2015 Tallinna Vanglale vaide (3-15-529, tl 13-13p), milles taotles kõigi tema vanglasisesele isikuarvele laekuvate summade ülekandmist tema usaldusisikule AL-le.
5.ML esitas 04.03.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (3-15-529, tl 1-1p; täiendatud 13.07.2015, tl 55-56) Tallinna Vangla kohustamiseks kanda kõik tema vanglasisesele isikuarvele laekuvad summad tema usaldusisikule AL-le. Kaebuse kohaselt ei olnud vangla tema 26.01.2015 vaiet veel lahendanud. Tallinna Halduskohus leidis 27.08.2015 määruses (315-529, tl 58-58p), et asjas saab olla vastustajaks RTK, mitte Tallinna Vangla, ning selgitas, et kaebajal on võimalik taotleda vastustaja ning esitatud taotluste muutmist. Kaebaja taotles 01.09.2015 avalduses (3-15-529, tl 61) määrata Tallinna Vangla asemel vastustajaks RTK ning 2(10)
3-15-529 muutis kaebust selliselt, et taotles tema vanglasisesel isikukontol tehtud kannete õigusvastasuse tuvastamist. Tallinna Halduskohus võttis 16.10.2015 määrusega (3-15-529, tl 65-66) kaebuse muutmise vastu, jättis kaebuse nõudeks RTK toimingute, s.o 26.01.2015-04.03.2015 kaebaja kontol kannete sooritamise õigusvastasuse tuvastamise nõude, ning määras uueks vastustajaks RTK. 1) Kaebaja isikuarvele laekuvatest summadest on kantud 50% usaldusisikule, 20% vabanemisfondi ning 30% jäetud kasutamiseks kaebajale. Pankrotiseaduse (PankrS) järgi tuleks kõik kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekuvad summad kanda üle usaldusisik AL-le. PankrS § 173 lg 3 sätestab, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikule teatama. Sama paragrahvi lg 4 täpsustab, et kõnesolevast tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25%. Seega peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25% ning lisaks ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kui nõuetega on määratud tegelema usaldusisik, on arusaamatu, millisel alusel peab nõudeid täiendavalt kinni RTK. 2) Justiitsministeeriumi seisukoht, et kinnipeetaval on võimalik ise määrata raha kandmise koht ning välistatud ei ole raha kandmine otse usaldusisikule, on õige, kuid ei arvesta kinnipeetava eripära. Justiitsministeerium ei ole arvestanud sellega, et usaldusisik on kohustatud kandma 25% üle võlgnikule, kuid selle raha kandmisel vanglasisesele isikuarvele tehakse automaatsed maksed usaldusisikule (50%), vabanemisfondi (20%) ja kinnipeetavale (30%). Arvestades PankrS regulatsiooni, tuleks kõik sissetulekud kanda usaldusisikule, kes kannab laekunud vahenditest kord aastas võlausaldajatele nõuete katteks. Usaldusisikul tuleks kaebajale kanda seadusest tulenevad summad ning nendest summadest ei tohiks teha omakorda väljamakseid usaldusisikule ja vabanemisfondi.
6.RTK palus jätta kaebus rahuldamata (3-15-529, tl 76). RTK järgib oma tegevuses VangS § 44 lg-s 2 sätestatud raha jaotamise korda ega saa jätta kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata või teha neid teistsuguses suuruses.
7.Justiitsministeerium leidis, et kinnipeetava vanglasisese isikuarve regulatsioon VangS-s on eriregulatsioon PankrS suhtes ning kaebajal ei ole alust nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele (3-15-529, tl 44-45p). 1) Kuigi PankrS § 173 sätestab, et võlgnikule jääb tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet ja sellele lisandub 25% tema töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 31 alusel rakendub kinnipeetavate suhtes VangS §-s 44 sätestatud eriregulatsioon, mis on kohaldatav ka nõuete osas, millele ei saa sissenõuet pöörata. VangS § 44 lg 2 välistab sissenõude pööramise 50% kinnipeetavale laekuvast rahast (vabanemisfond ja vanglasiseseks kasutamiseks mõeldud raha). Kinnipeetaval on subjektiivne õigus kasutada 30% isikuarvel olevast rahast vanglasiseseks kasutamiseks. Kinnipeetav võib määrata, et selle summa arvel, mis on mõeldud vanglasiseseks kasutamiseks, võib täita ka rahalisi nõudeid. 2) Olukorras, kus kinnipeetava suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus ning määratud on usaldusisik, toimub rahaliste kohustuste täitmine sarnaselt täitemenetlusega. Kinnipeetava kohustuste täitmist täitemenetluse raames on Riigikohus selgitanud 08.01.2009 lahendis nr 3-3-1-86-08. Usaldusisik teavitab vanglateenistust kui tasu maksmiseks kohustatud isikut vastavalt PankrS § 175 lg-le 3 ning vanglateenistus kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekunud rahast usaldusisikule üle seaduses ettenähtud osa, arvutades seejuures kinnipeetava osa lähtudes VangS § 44 lg-s 2 sätestatust, arvestades lg-s 4 sätestatud erisust. Kuna seadusandja on VangS-s ette näinud summa, mis teenib oma sisult sama eesmärki, 3(10)
3-15-529 mis PankrS 173 lg-s 3 nimetatud 25% võlgniku tulust, siis ei pea usaldusisik talle üle kantud 50%-st isikuarvel olevast rahast omakorda 25% võlgnikule tagasi andma. 3) Kaebajal on võimalik tema isikuarvele laekuvate summade osas ise olukorda kujundada. Kaebaja isikuarve väljavõttelt ei nähtu, et isikuarvele oleks kantud summasid, mille kandmine kinnipeetava isikuarvele oleks seadusest tulenevalt kohustuslik. Selliseks summaks on VangS § 41 lg 3 kohaselt üksnes kinnipeetava töötasu. Kaebajale laekunud summad on seega käsitatavad muude kinnipeetavale laekuvate summadena VangS § 44 lg 1 tähenduses ja kaebajal oli vaba käsutusõigus selle osas, millisele arveldusarvele talle raha kantakse. Kaebajal on võimalik teavitada temale raha kandvaid isikuid, et need ei kannaks raha tema vanglasisesele isikuarvele ning teavitada neid, kuhu nad võiksid edaspidi raha kanda. Kui raha on laekunud kaebaja vanglasisesele isikuarvele, toimitakse sellega vastavalt VangS § 44 lg-le 2. 4) Kaebaja viide PankrS § 173 lg-le 3 ei ole asjassepuutuv, sest puudub teave selle kohta, et kaebaja isikuarvele kantud raha oleks võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu. 5) Kaebus on ainetu ka osas, mis puudutab usaldusisiku poolt kaebaja isikuarvele raha kandmist. Kui nii kaebaja kui usaldusisik peaksid õigeks toimimist selliselt, et kaebaja isikuarvele laekuv raha tuleks kanda 100% usaldusisikule, ei oleks usaldusisikul põhjust kanda raha kaebaja vanglasisesele isikuarvele.
8.Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2015 otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-15-529 rahuldamata. Riigi Tugiteenuste Keskus ei ole ajavahemikul 26.01.2015 – 04.03.2015 kaebaja isikuarvelt kandeid tehes rikkunud kehtivat õigust. Kaebajal puudub alus nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub kaebaja vanglasisesele isikuarvele. Vangistuses viibivate isikute suhtes on rahaliste vahendite kasutamiseks kehtestatud VangS § 44 lg-s 2 eriregulatsioon, mis vaatamata PankrS-s vastava viite puudumisele kohaldub ka kinnipeetava kohustustest vabastamise menetluse ajal. VangS § 44 lg 2 ei täpsusta, millistele rahalistele nõuetele see kohaldub. VangS § 44 kommentaari kohaselt ei ole rahalisteks nõueteks lg 2 mõttes mitte ainult mõistetud vangistuse aluseks oleva kuriteoga tekitatud ja kinnipeetavalt välja mõistetud kahjuhüvitised, vaid ka muud rahalised nõuded kinnipeetava vastu, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud (Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2014, § 44 komm. 3.2 ja 5, lk 128-129). Kuna VangS § 44 lg 2 eesmärgiks on kinnipeetava suhtes rahaliste nõuete rahuldamine, siis kohaldub see ka pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmisel, s.t VangS § 44 lg 2 alusel jäetakse 50% kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest rahaliste kohustuste täitmiseks ning see summa kantakse üle usaldusisikule. Alles pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173 lg 3 (kaebaja tulu nõuded loovutatakse usaldusisikule) ja lg 4 (usaldusisikul tuleb kaebajale kanda vastavast tulust 25%). Kinnipeetaval on võimalik ise kujundada seda, milliseid summasid teised isikud tema vanglasisesele isikuarvele kannavad. Kuna kinnipeetav on vanglas riigi ülalpidamisel, ei saa tekkida küsimust sellest, kas isikute erinev kohtlemine tulenevalt sellest, kas nad viibivad vangistuses või vabaduses, on õiguspärane. Kaebaja ei ole väitnud, et RTK oleks teinud ülekandeid laekumistelt, millele seadusest tulenevalt ei saa sissenõuet pöörata (PankrS § 173 lg 5). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
9.ML palub apellatsioonkaebuses (3-15-529, tl 88-89) tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2015 otsus nr 3-15-529 ja rahuldada kaebus. 1) Usaldusisik on vabaduses olev isik, kes saab juhinduda ainult PankrS-st ja kelle suhtes ei kehti VangS regulatsioon ega muu eriregulatsioon. Harju Maakohtu määrusega on kohustatud usaldusisikut täitma PankrS §-des 169-177 sätestatut ning määrusest ei tulene usaldusisikule 4(10)
3-15-529 kohustust järgida VangS-i või muid eriregulatsioone. VangS § 44 saaks kohalduda eriregulatsioonina üksnes juhul, kui kaebaja oleks iseenda usaldusisik. Pankrotiseaduses ei ole eriregulatsioonile viidatud. 2) Õigusaktidest ei tulene RTK-le õigust teha kinnipidamisi kinnipeetava isikuarvele usaldusisikult laekuvatelt summadelt. Usaldusisik on selle raha kandnud kaebajale vabaks kasutamiseks ning on juba teinud kinnipidamised kaebaja võlgnevuste katteks vastavalt PankrS-le.
10.RTK palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (3-15-529, tl 108-108p). Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses viidanud RTK tehtud kannete õigusvastasusele. VangS § 44 lg 2 on erinorm PankrS suhtes. Kaebajal on õigus valida, kas lasta kanda talle laekuvad summad vanglasisesele kontole, oma võimalikule vanglavälisele kontole või usaldusisikule. RTK-l ei ole kinnipeetava isikuarvele laekuvatelt summadelt kinnipidamiste tegemise osas diskretsiooniõigust, vaid ta peab lähtuma VangS §-st 44.
11.Justiitsministeerium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (3-15-529, tl 101102). 1) PankrS-s on sätestatud pankrotimenetluse üldregulatsioon, mille eesmärk on rahuldada võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel. Samuti on selles sätestatud regulatsiooniga antud võlgnikule võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest. VangS § 44 lg-d 1 ja 2 näevad ette eriregulatsiooni, mille kohaselt tehakse kinnipeetavale vanglas laekuvalt töötasult ja muudelt kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele laekuvatelt summadelt kinnipidamisi. Kinnipidamisi teeb RTK ning rahaliste nõuete täitmiseks arvestatakse 50% isikuarvel olevatest summadest. Seega ei kanta isikuarvele laekuvaid summasid VangS-st tulenevalt tervikuna usaldusisikule, vaid rahaliste nõuete täitmine kinnipeetava vangla isikuarvele laekuvalt rahalt toimub üldisest erinevalt. Nn spetsiaalsuspõhimõtte kohaselt tuleb üld- ja erinormi konkurentsi korral kohaldada erinormi, mistõttu tuleb isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamisi tehes lähtuda VangS regulatsioonist. Kuigi PankrS-s puudub viide eriregulatsioonile, tuleneb see seaduse tõlgendamisest kooskõlas VangS ja TMS-ga ning spetsiaalsuspõhimõttest. 2) Kõiki kinnipeetava sissetulekuid ei tule kanda läbi vanglasisese isikuarve, erandina on sätestatud piirang kinnipeetava töötasule. Seega on kinnipeetaval õigus valida, mis summasid ja kellel ta laseb oma isikuarvele kanda, välja arvatud kinnipeetava töötasu. VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara (sh rahalisi nõudeid) ja käsutada seda väljaspool vanglat. Seega võib kinnipeetav usaldusisikuga kokku leppida, et usaldusisik ei kannaks summasid vanglasisesele isikuarvele, vaid kinnipeetava vanglavälisele pangakontole või hoiaks need kinnipeetava jaoks alles muul viisil. Kui summad kantakse vanglasisesele isikuarvele, tuleb arvestada isikuarvele laekuvatele summadele kehtestatud õigusliku regulatsiooniga.
12.Tallinna Ringkonnakohus kaasas 24.10.2016 määrusega haldusasja nr 3-15-529 menetlusse Tallinna Vangla. Määruse kohaselt eemaldas Tallinna Halduskohus ekslikult haldusasjas nr 3-15-529 vastustajana menetlusest Tallinna Vangla, kuna VangS §-st 44 tulenevates vaidlustes on seadusest tulenevalt vastustajaks kinnipeetava suhtes vangistust täideviiv vangla. Tuvastamisnõudes saab olla vastustajaks ka RTK, kes vastutab tema poolt kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestussüsteemi (K-raha programmi) sisestatud andmete ja võlausaldajatele ülekannete tegemise korrektsuse eest.
13.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata (3-15-529, tl 131-131p).
5(10)
3-15-529 Vangla ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud. Olenemata sellest, et kaebaja suhtes on algatatud kohustustest vabastamise menetlus, kus talle on määratud usaldusisik, on kaebaja jätkuvalt vanglas karistust kandev kinnipeetav. Kaebaja süüdimõistetu staatust ja tema vanglasisesele isikuarvele laekuvate summadega õigusaktide järgi toimimist ei väära see, et kaebaja usaldusisikuks on väljaspool vanglat viibiv isik. Vangistuses viibides kehtib kaebaja suhtes PankrS § 173 asemel erinormina VangS § 44. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Seega, kui kinnipeetava vastu on tunnustatud rahalisi nõudeid, siis jäetakse 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks, lisaks kogutakse 20% vabanemisfondi ning 30% jääb kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks. Antud juhul on rahaliste nõuete suurus kindlaks määratud jaotusettepanekuga ning usaldusisikul lasub kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, milliste suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes VangS § 44 lg 2. Vanglad ja RTK ei saa eirata VangS § 44 lg-s 2 sätestatud raha jaotamise korda ning jätta kinnipeetavale laekuvatest summadest kinnipidamisi tegemata või teha neid teistsugustes suurustes. Kaebajal puudub alus nõuda, et usaldusisikule kantaks kogu raha, mis laekub tema vanglasisesele isikuarvele. Kui kaebaja ei soovi, et talle raha kanda soovivad isikud teeksid ülekandeid tema vanglasisesele isikuarvele, on tal võimalus neid isikuid sellest teavitada ning anda neile info selle kohta, kuhu raha kanda (nt usaldusisiku arveldusarvele). 3-15-1727
14.ML esitas 15.05.2015 Tallinna Vanglale vaide (3-15-1727, tl 13-13p), milles taotles järgmiste ettekirjutuste tegemist: 1) kohustada Tallinna Vanglat vabastama tema vanglasisene isikukonto aresti alt; 2) tagada PankrS § 173 lg 3 täitmine ehk see, et kõik ML tulud loovutataks usaldusisikule; 3) tagada PankrS § 173 lg 4 täitmine ehk see, et usaldusisik saaks ML-le üle anda 25% tulust; 4) tagada PankrS § 173 lg 5 täitmine ehk see, et ML ei peaks usaldusisikule üle andma tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet.
15.Tallinna Vangla direktor jättis 12.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/14981-2 (3-15-1727, tl 14-15) ML 15.05.2015 vaide rahuldamata. 1) Vangistuses viibivate kinnipeetavate suhtes ei kohaldu kohustustest vabastamise menetluses PankrS sätted, sest kinnipeetavate suhtes kehtib erinormina VangS § 44. Selle sätte kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest 50% jäetakse rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50% ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. ML arve ei ole arestitud, vaid sellelt teostatakse kinnipidamisi nõuete katteks. Võlausaldajate tunnustatud nõudeid on ML suhtes 10 890,34 eurot ning selles summas on kajastatud isiku kohustused ka vanglasisesel nõuete kontol. VangS § 44 mõttes ei peeta isiku nõueteks mitte ainult täitemenetlusest tulenevaid nõudeid, vaid rahalisi nõudeid, mille olemasolu ja suurust ei ole vaidlustatud. Sellisteks on ka kinnitatud jaotusettepanekus toodud täitmata võlausaldajate nõuded. Seega, kui kinnipeetava vastu on (tunnustatud) rahalisi nõudeid, jäetakse 50% tema isikuarvele laekuvatest summadest nende täitmiseks. 6(10)
3-15-529 2) ML taotlus mitte kajastada tema täitmata kohustusi nõuetena VangS § 44 mõistes ei tugine seadusele ja rikub võlausaldajate huve. Sellisel juhul liiguks kogu raha isiku vabakasutusse ja taastuks täitemenetlusele eelnev olukord, mis ei ole kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks. Nõuete fondi kandmisega on tagatud ML isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei ole ML-le teinud takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja teha kord aastas.
16.ML esitas 07.07.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse (3-15-1727, tl 1; täiendatud 11.09.2015, tl 43-43p) Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/14981-2 tühistamiseks ning vaide uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Tallinna Vanglal tuleb vabastada kaebaja vanglasisene isikukonto aresti alt ning tagada, et kaebaja ei peaks andma usaldusisikule üle tulu, millele ei saa pöörata sissenõuet; usaldusisik saaks kaebajale üle anda 25% kaebajale laekuvatest tuludest; ning kõik kaebajale laekuvad tulud loovutataks usaldusisikule. Tallinna Vanglale ei tulene ühestki õigusaktist õigust teostada kaebajale laekuvatest tuludest kinnipidamisi nõuete katteks. Üksnes usaldusisik saab teha arvestusi ja hallata kaebaja isikuarvet vanglas ja pangas. Ebamõistlik on olukord, kus kolmandad isikud kannavad rahalised vahendid kaebaja Swedbank AS-s asuvale arvelduskontole, Swedbank AS loovutab need PankrS § 173 lg 4 alusel usaldusisikule, usaldusisik arvestab sellest tulust 25% kaebajale ning kannab seejärel kaebajale kuuluva osa kaebaja vanglasisesele isikukontole, kuid vangla teeb sellelt omakorda kinnipidamisi nõuete katteks ja kannab 50% laekunud summadest usaldusisikule tagasi. Vangla selline tegevus on õigusvastane. Kuni kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt tehakse kinnipidamisi nõuete katteks, ei ole kaebajal kohustust anda tema isikuarve haldajale usaldusisiku pangarekvisiite.
17.Tallinna Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (3-15-1727, tl 29-30). 1) Asjaolu, et kaebaja isikuarvelt peetakse laekunud summadest 50% kinni rahaliste nõuete täitmiseks, ei tähenda, et vanglasisene isikuarve oleks arestitud. Võlausaldajate tunnustatud nõudeid on ML suhtes 10 890,34 eurot ning selles summas on kajastatud isiku kohustused ka vanglasisesel nõuete kontol. Kaebaja isikuarvelt kinnipidamiste tegemise aluseks on VangS § 44 ning nõuded tulenevad kohtu poolt kinnitatud jaotusettepanekust. Kaebajal on 03.09.2015 seisuga võlausaldajate ees täitmata nõudeid summas 10 776,34 eurot. Usaldusisikul lasub kohustus temale kaebajalt laekuvad summad võlausaldajatele jaotusettepaneku alusel välja maksta. Seega on kaebajal täitmata rahalisi kohustusi, milliste suhtes kohaldub kaebaja isikuarvele laekuva sissetuleku suhtes VangS § 44 lg 2. 2) Vangistuses viibiva isiku puhul kehtib VangS § 44 erinormina ja PankrS § 173 sätteid ei kohaldata. See tähendab, et vangistuses viibivate isikute suhtes rakendub muu hulgas kohustustest vabastamise menetluse ajal VangS eriregulatsioon ning pärast vangistusest vabanemist kehtivad võlgniku suhtes PankrS § 173 lg-d 3 ja 4. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. Kuigi PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik andma usaldusisikule üle tulu, millele ei saa vastavalt TMS-le pöörata sissenõuet, on VangS § 44 lg 2 erinorm ka PankrS § 173 lg 5 suhtes. Kaebaja isikukonto nõuete fondi väljavõttest nähtuvalt ei tee vangla kinnipidamisi rohkem kui 50% ulatuses. Seejuures nõuete fondi hoiustatud raha kantakse iga kuu edasi usaldusisikule. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine ning vangla ei ole kaebajale teinud takistust nõuete fondist raha kandmiseks võlausaldajatele, mida on vaja teha kord aastas. 3) Pärast seda, kui ML võttis 30.04.2015 tagasi avalduse tema vanglasiseselt arveldusarvelt võlausaldajate nõuete katteks jaguneva raha edasikandmiseks usaldusisik AL arveldusarvele, 7(10)
3-15-529 hoiustatakse AL-le kui usaldusisikule edasikantava pankrotivara katteks kogunevat raha ML nõuete fondis 10 890,34 euro ulatuses, s.o Harju Maakohtu määrusega kinnitatud tunnustatud nõuete summa ulatuses.
18.Tallinna Halduskohus jättis 05.11.2015 otsusega kaebuse haldusasjas nr 3-15-1727 rahuldamata. 1) VangS on eriseaduseks PankrS suhtes, mistõttu kehtib vangistuses viibides ML suhtes kohustustest vabastamise menetluses VangS, sh § 44. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes PankrS § 173. Vangla ei ole kaebaja kontot arestinud, vaid kohaldab tema suhtes erinormina VangS §-i 44 PankrS § 173 asemel. VangS § 44 lg 2 sätestab, et kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kord kehtib ka juhul, kui kinnipeetava suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tal on jätkuvalt täitmata nõudeid. VangS § 44 lg 2 kehtib igasuguste tunnustatud rahaliste nõuete puhul. 2) Harju Maakohtu 13.01.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-13-12882 on täitedokumendiks ning kaebajal tuleb kohustustest vabastamise menetluse määruses toodud rahalisi nõudeid täita. Asjakohased ei ole kaebaja väited seonduvalt usaldusisik AL-ga, kuna kaebaja 30.04.2015 avaldusest lähtuvalt ei kanta enam tema vanglasiseselt isikuarvelt raha edasi AL arveldusarvele, vaid AL-le kui usaldusisikule edasikantav pankrotivõla katteks kogunev raha hoiustatakse ML nõuete fondis. 3) PankrS § 172 loogika kohaselt peaksid võlgniku vara ja võlgade katteks eraldatud raha (usaldusisikule kantud raha) olema hoitud rangelt lahus. Seda loogikat aitab vangistuses viibiva isiku puhul (sh juhul, kui raha usaldusisikule edasi ei kanta) tagada VangS § 44. ML isikukontole laekuvad summad kantakse VangS § 44 lg-s 2 sätestatud proportsioonis nõuete fondi, et tagada ML isiklike vahendite ja nõuete täitmiseks minevate maksete eraldihoidmine. ML saab anda korralduse nõuete fondi kogunenud summade välja maksmiseks, vangla seda ise ei tee. Nõuete fondi kandmisega on tagatud kaebaja isiklikus kasutuses olevate summade ja kohustuste täitmiseks mõeldud vahendite eraldi hoidmine. 4) Kui kaebaja tahab usaldusisiku vahenduseta täita oma kohustusi võlausaldajate ees, siis kandes laekuvad summad oma isiklikule arveldusarvele või pereliikme arvele pangas, ei saaks ta oma kohustusi mingil moel paremini täita. Kaebaja varaline seisund vangla tegevuse tulemusel ei halvene. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
19.ML palub 26.11.2015 apellatsioonkaebuses (3-15-1727, tl 63-6p) tühistada Tallinna Halduskohtu 05.11.2015 otsus nr 3-15-1727 ja rahuldada kaebus. Usaldusisik viibib vabaduses ning tema suhtes ei saa kohalduda VangS eriregulatsioonina. PankrS-st tuleneb selgelt, et kõik võlgniku tulud loetakse loovutatuks usaldusisikule. Seega peaksid kõik kaebaja sissetulekud minema kõigepealt usaldusisikule, kes teeb vajaminevad mahaarvamised ning kannab seejärel ülejäänud raha kaebajale vabaks kasutamiseks. Mahaarvamisi ei saa teha kaks korda. Kaebajal tuleb täita oma kohustusi võlausaldajate ees läbi usaldusisiku, kuna usaldusisikule on see kohustus pandud kohtumäärusega.
20.Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemalt esitatud seisukohtade juurde (3-15-1727, tl 73).
8(10)
3-15-529
21.Tallinna Ringkonnakohus kaasas 24.10.2016 määrusega haldusasja nr 3-15-1727 menetlusse täiendava vastustajana Tartu Vangla. Kuivõrd kaebaja kannab käesoleval ajal karistust Tartu Vanglas, on praegusel ajal kaebaja vanglasisesel isikuarvel arvestuste tegemiseks seadusega kohustatud haldusorganiks Tartu Vangla. Sama määrusega liitis ringkonnakohus haldusasjad nr 3-15-529 ja nr 3-15-1727 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-15-529.
22.Tartu Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kehtiv õigus ei võimalda kaebaja kohustamisnõuet rahuldada. Kaebaja õigusi ei rikuta, kui tema vangistuses viibimise ajal teostatakse talle laekuvatest summadest VangS § 44 lg-s 2 ettenähtud korras kinnipidamisi. Kaebaja märgitud PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused tema võlgadest vabastamise menetluse kestel. See säte reguleerib võlgniku ja usaldusisiku omavahelisi suhteid, millest ei saa tuletada kohustusi kolmandatele isikutele. Ka kaebaja ei ole väitnud, et VangS § 44 lg-s 2 sätestatu takistab tal PankrS §-st 173 tulenevate kohustuste täitmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ning nendes esitatud väited ei anna alust halduskohtu otsuste tühistamiseks.
24.Pooled vaidlevad selle üle, kas olukorras, kus kaebaja suhtes on algatatud võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määratud on usaldusisik, on õiguspärane teha kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt VangS §-s 44 ette nähtud kinnipidamisi. Kaebaja soovib, et vangla kannaks kõik tema isikuarvele laekunud summad edasi usaldusisikule, kes on Harju Maakohtu poolt määratud tema rahalisi vahendeid haldama.
25.Haldusasjas nr 3-15-529 menetles halduskohus kaebaja nõuet tuvastada RTK poolt kaebaja vanglasisesel isikuarvel perioodil 26.01.2015 – 04.03.2015 VangS § 44 alusel tehtud kannete õigusvastasus. Haldusasjas nr 3-15-1727 võttis halduskohus kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsus nr 5-15/15/14981-2 ning kohustada Tallina Vanglat kaebaja vaiet uuesti läbi vaatama. Sisuliselt lahendas kohus selles asjas kaebaja kohustamisnõuet, mille taotlused langevad kokku 12.06.2015 vaideotsusega lahendatud vaides esitatud taotlustega ja mida saab kokkuvõtlikult sõnastada nõudena kohustada Tallinna Vanglat kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt VangS §-s 44 sätestatud kinnipidamiste tegemata jätmiseks ning PankrS § 173 lg-te 3-5 täitmise tagamiseks. Kuivõrd halduskohus ei ole hoolimata nõude ebaselgest sõnastamisest eksinud lõppjärelduste tegemisel, ei too see minetus kaasa halduskohtu otsuse nr 3-15-1727 tühistamist.
26.Asjas puudub vaidlus, et Harju Maakohus algatas 14.11.2014 määrusega nr 2-13-12882 kaebaja suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning kohustas AL täitma usaldusisiku kohustusi. Maakohtu määruse kohaselt tuleb AL-l juhinduda usaldusisiku kohustuste täitmisel PankrS §-des 169-177 sätestatust ning esitada kohtule kord aastas aruanne ülesannete täitmise kohta.
27.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja AL-le usaldusisiku ülesannete täitmise kohustuse panemine välistavad kaebaja vanglasisesele isikuarvele laekuvatest summadest VangS § 44 lg-s 2 nimetatud kinnipidamiste tegemise. VangS § 44 lg 2 sätestab järgmist: „Kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või 9(10)
3-15-529 neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena.“ Selle sättega on reguleeritud kinnipeetavate isikuarvele laekunud summade kasutamise korda, mis kehtib vangistuse täideviimise ajal. Seda korda ei ole vanglal õigust jätta täitmata ainuüksi seetõttu, et PankrS-s puudub TMS §-ga 31 sarnane eriregulatsioon. VangS § 44 lg 2 ei tee erisusi kohustusest vabastamise menetluse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et VangS § 44 lg 2 mõttes on rahalisteks nõueteks igasugused kinnipeetava vastu olevad tunnustatud rahalised nõuded. Praegusel juhul on Harju Maakohus 13.01.2015 määrusega nr 2-13-12882 kinnitanud kaebaja pankrotimenetluses jaotusettepaneku, mille kohaselt moodustavad võlausaldajate nõuded kaebaja vastu kokku 10 890,34 eurot. Seega on kaebajal täitmata rahalisi nõudeid ning vangla on vangistuse täideviimise ajal kohustatud järgima nende osas VangS § 44 lg-s 2 sätestatut. Alles vabaduses viibides on võimalik kohaldada PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud võlgniku sissetulekutega toimimise korda ilma VangS § 44 lg-st 2 tulenevate piiranguteta.
28.Apellatsioonkaebuste rahuldamiseks ei anna alust apellatsioonkaebustes esitatud väited sellest, et usaldusisik on vabaduses viibiv isik, kelle suhtes ei saa kohalduda VangS § 44. Asjaolu, et vangla teeb VangS § 44 alusel võlgniku vanglasiseselt isikuarvelt kinnipidamisi, ei tähenda, et see säte kohalduks usaldusisiku suhtes. Nagu kohus eelnevalt selgitas, kohaldub VangS § 44 lg 2 karistust kandva isiku ja karistust täideviiva asutuse vahelises suhtes. Samas ei ole usaldusisikule maakohtu määrusega pandud ülesannete täitmine VangS §-s 44 sätestatud regulatsiooni kohaldamise tõttu ka täielikult takistatud. Riigikohus on 10.10.2013 otsuse nr 3-3-1-38-13 p-s 24 selgitanud, et VangS § 44 ei sätesta imperatiivselt, et kinnipeetaval puudub õigus omada vara ja käsutada seda väljaspool vanglat. Usaldusisikul on seega võimalik hallata kaebaja rahalisi vahendeid ka väljaspool vanglat. Kui rahalised vahendid laekuvad aga kaebaja vanglasisesele isikukontole, toimitakse nendega VangS § 44 lg-s 2 nimetatud viisil. Lisaks on usaldusisikul võlgniku vangistuses viibimise ajal võimalik täita talle PankrS § 172 lg-s 2 pandud kohustust ja maksta võlgniku vanglasiseselt isikuarvelt rahaliste nõuete katteks kinni peetud summad üks kord aastas võlausaldajatele välja.
29.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt ei ole Tallinna Vangla ja RTK tegevus perioodil 26.01.2015 – 04.03.2015 kaebaja isikuarvel kannete tegemisel õigusvastane. Samuti puudub alus kaebaja suhtes karistust täideviiva asutuse, antud juhul Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja vanglasiseselt isikuarvelt kinnipidamiste mittetegemiseks ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks ning Tallinna Vangla 12.06.2015 vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja apellatsioonkaebused jäävad seetõttu rahuldamata.
30.Kaebaja on menetlusabi korras olnud vabastatud apellatsioonkaebuste esitamisel riigilõivu tasumisest, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Vastustajad ei ole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustajate menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. HKMS ei reguleeri kaasatud haldusorgani kantud menetluskulude väljamõistmist teistelt menetlusosalistelt, mistõttu jäävad ka Justiitsministeeriumi menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.