Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
3. november 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52729
Haldusasi
TS kaebus Eesti Töötukassa 5. novembri 2014. a otsuse nr TA14-0120792 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – TS Vastustaja – Eesti Töötukassa
Menetluse alus ringkonnakohtus
TS apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata TS 19. oktoobri 2016. a menetlusdokumendis esitatud riigi õigusabi taotlus.
Keelduda TS kaebuse täiendamisest 19. oktoobri 2016. a menetlusdokumendis esitatud kahju hüvitamise nõudega.
Jätta TS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52729 muutmata.
TS-le antud menetlusabiga seonduv riigilõiv 30 (kolmkümmend) eurot jätta riigi kanda. Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 5. detsembril 2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses
3-14-52729 (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa keeldus 05.11.2014 otsusega nr TA14-0120792 TS töötuna arvelevõtmisest, tuginedes tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 6 lg 5 p-le 4, mille kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Äriregistri 05.11.2014 esitatud andmetel on TS usaldusühingute (UÜ) U ja W täisosanik.
2.TS esitas 06.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsuse nr TA14-0120792 tühistamiseks. TTTS § 6 lg 5 p 41 kohaselt saavad end töötuna registreerida juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liikmed, keda ei ole nimetatud TTTS § 6 lg 5 p-s 4, kui nad ei saa selle eest tasu (nt sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhatuse liige, äriühingu nõukogu liige või likvideerija). Kaebaja on juhatuses üksi ning täisosanikuna on ta ainus allkirjaõiguslane ning ei pea vajalikuks ennast ise esindama volitada või endaga töölepingut sõlmida. Uus seadus lubab töötuna arvele võtta ka juhul, kui inimene on ametlikult hooldaja. Kaebajat diskrimineeritakse, kuna tal on õigus saada töötu abiraha, sest ta ei saa äriühingutest tasu ja on nende kunagine asutaja. Töötuna arvele võtmiseks töötukassa poole pöördudes tugines kaebaja töötukassa veebilehel korduma kippuvate küsimuste rubriigis antud selgitustele.
3.Eesti Töötukassa vaidles kirjalikus vastuses kaebustele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja kui UÜ U ja UÜ W täisosanik on TTTS § 6 lg 5 p 4 ning äriseadustiku (ÄS) § 98 lg 1, § 125 lg 1 ja § 126 tähenduses usaldusühingut esindama volitatud osanik ja tal puudub õigus töötuna arvelevõtmiseks. TTTS-s sätestatud töötuna arvelevõtmise alused on imperatiivsed ja töötukassal puudub selles küsimuses kaalutlusruum. Usaldusühingut esindama volitatud osanikuks olemine ei ole samastatav sihtasutuse või mittetulundusühingu juhatuse liikmeks või äriühingu nõukogu liikmeks ja likvideerijaks olemisega. Usaldusühing on äriühing, mille eesmärgiks on tulu saamine, ning kui isik on äriühingu juhatuse liige või usaldusühingut esindama volitatud isik, siis on tal eesmärk teenida tulu ja maksta endale tasu. Alates 01.05.2014 kehtiv TTTS § 6 lg 5 p 4 lähtub kontseptsioonist, et töötu on isik, kellel ei ole tööd, mitte isik, kes ei saa tasu. Kaebaja kohustus on äritegevuse alalhoidmine ja edendamine. Kui kaebaja ei soovi jätkata äritegevusega, on tal õigus oma ettevõtete tegevus lõpetada.
4.Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2015 otsusega TS kaebuse rahuldamata. TTTS § 6 lg 5 p 4 sätestab, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on kaebaja alates 18.02.2002 UÜ W täisosanik ja alates 29.11.2003 UÜ U täisosanik. ÄS § 125 lg-st 1 ja §-st 126 tulenevalt oli kaebaja seega TTTS § 6 lg 5 p 4 tähenduses usaldusühingut esindama 2(6)
3-14-52729 volitatud osanik. Praegusel juhul pole alust arvata, et vastustaja poleks saanud tugineda äriregistri kannetele. TTTS § 6 lg 5 p-des 2–11 nimetatud asjaolude esinemisel on töötukassa kohustatud lõpetama isiku töötuna arveloleku ja järelikult puudub haldusorganil kaalutlusruum (vt Riigikohtu 27.05.2013 otsus nr 3-3-1-16-13, p 24; 09.03.2011 otsus nr 3-31-92-10, p 17; Tallinna Halduskohtu 08.04.2015 otsus nr 3-15-29, p 10). Töötukassa oli kohustatud imperatiivset normi kohaldama, sest selgunud oli TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaldamise eelduseks olev asjaolu – kaebaja tegevus usaldusühingu täisosanikuna. TTTS ning töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) muutmise seaduse eelnõu (Riigikogu 12. koosseisu 521 SE) seletuskirjast nähtub selgelt seadusandja tahe muuta alates 01.05.2014 senist tulu saamisel põhinevat süsteemi ning arvestada edaspidi töötamist. Esmalt on isikul valikuvabadus, kas saada äriühingu juhtimisest tasu või mitte. Ning teiseks, kui äriühing reaalselt ei toimi, on isikul võimalik lõpetada äriühingu juhtorganis olek. Usaldusühingu täisosanik sarnaneb oma rollilt äriühingu juhatuse liikmega ja erinevalt äriühingutest ei ole kaebaja poolt viidatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute tegevus orienteeritud kasumi teenimisele ning nende juhtimisloogika erineb äriühingu omast. Seega ei kohelda isikuid põhjendamatult erinevalt. Kohtulik kontroll seadusandja poolt tehtud sotsiaalpoliitilise valiku üle on väga piiratud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.TS palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega tema kaebus rahuldada. Arusaamatu on tõlgendus, et täisosanikuks olemine tähendab automaatselt esindusõigust. Täisosanikuna on kaebajal küll teatavad õigused, kuid esindusõiguse peaks ikkagi määrama juhtorgan eraldi otsusega. Lisaks on neid usaldusühinguid pea võimatu koheselt likvideerida, kuna UÜ W on muu hulgas MTÜ A liige, mis mõjutaks mittetulundusühingu liikmeid või tooks kaasa selle likvideerimise. Ebaproportsionaalselt piirav ja ebaõiglane on nõue, et äriühingu kontrollorgani liige peaks võlgadeta äriühingu likvideerima, kui tal tekivad raskused endale palga maksmisega ja ta on ise nõus töötama mujal palgatöötajana. Töötukassa tõlgendus represseerib väikeettevõtjaid ja on vastuolus põhiseaduse (PS) §-st 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Töötuna arvelevõtmine oli kaebaja jaoks viimane võimalus pääseda kindlast näljasurmast. Äriühingute poolt pole osutatud toodete ja teenuste eest kuni 09.12.2015 midagi tasutud ning kohaliku omavalitsuse makstavast hooldaja tasust 15 eurot kuus ei piisa isegi vajalike ravimite ostmiseks. Äriühingu likvideerimine oleks tähendanud kinnistu kaotamist, mis on MTÜ nimel ja mida kaebaja kasutab kasutusõiguse alusel. Ühe äriühingu likvideerimine oleks tähendanud haigete saatmist riiklikku hooldusasutusse koos MTÜ ja kinnistu likvideerimisega. Töötukassal ei ole õigust levitada oma kodulehel ebaõiget informatsiooni ennast töötuna arvele võtvale inimesele isegi juhul, kui kaebuse esitamise ajal seadus enam ei kehtinud.
6.Eesti Töötukassa vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Asjas on vaidlus ainult apellandi töötuna arvelevõtmisest keeldumise kohta tehtud 05.11.2014 otsuse õiguspärasuse üle ja põhjendatud on kohaldada alates 01.05.2014 jõustunud TTTS regulatsiooni. Kaebaja ei ole vaidlustanud seda, et ta on alates 18.02.2002 UÜ W täisosanik ja alates 29.11.2003 UÜ U täisosanik, seega puudub tal TTTS § 6 lg 5 p 4 kohaselt õigus töötuna arvelevõtmisele. Tähtsust ei oma, kuidas kaebaja sai aru või tõlgendas töötukassa veebilehel olevat informatsiooni. Usaldusühingu täisosanikku on põhjendatud kohelda samamoodi nagu teisi TTTS § 6 lg 5 p-s 4 nimetatud isikuid ning tegemist ei ole diskrimineerimisega.
3(6)
3-14-52729
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et praeguses asjas on vaidluse all üksnes Eesti Töötukassa 05.11.2014 otsuse nr TA14-0120792 (tl 17; tl 69) tühistamise nõue. TS poolt haldusasjas nr 3-14-52729 esitatud muud nõuded on tagastatud Tallinna Halduskohtu 10.12.2014 määrusega (mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 02.10.2015 määrusega muutmata) ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2016 määrusega.
8.TS on 19.10.2016 menetlusdokumendis palunud ringkonnakohtult täiendavat aega ja 3000 eurot, et korraldada oma kaebuse täiendamine. Samuti soovib kaebaja kahjutasu 4 000 000 euro seoses Tallinna Ringkonnakohtu poolt tekitatud tervisekahjustustega. Ringkonnakohus mõistab TS taotlusi selliselt, et apellant soovib saada riigi õigusabi apellatsioonkaebuse täiendavaks põhjendamiseks (HKMS § 110 lg 1 p 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5) ning täiendada oma kaebust kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Ringkonnakohus leiab, et apellandi mõlemad taotlused tuleb jätta rahuldamata. Puudub kahtlus, et TS vastab oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saamise tingimustele (HKMS § 112 lg 1; RÕS § 6 lg 1), kuid ringkonnakohtu hinnangul tuleb menetlusabi taotlus jätta HKMS § 111 lg 1 ja RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel siiski rahuldamata apellatsioonkaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Praeguses asjas on tegemist üksnes õigusliku vaidlusega, mille asjaolud on selged ja nende täpsustamiseks puudub vajadus. TS kaebuse rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui kohus tuvastaks TTTS § 6 lg 5 p 4 vastuolu põhiseadusega ja jätaks selle asja lahendamisel kohaldamata. Selle küsimuse saab kohus lahendada ilma apellandi poolsete täiendavate põhjendusteta. Ringkonnakohus juhtis juba 05.09.2016 määruses apellandi tähelepanu, et HKMS § 182 lg-st 3 tulenevalt ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Asjas ei esine ka mõjuvat põhjust, mis saaks HKMS § 49 lg-st 2 tulenevalt olla aluseks kaebuse nõuete erandlikuks täiendamiseks apellatsioonimenetluses. Kohtu tegevusega seotud kahju hüvitamise nõue on TS-l võimalik soovi korral esitada eraldi kaebusena, kuid seejuures tuleks arvestada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-s 15 sätestatud piirangutega. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse RVastS § 17 lg 1 teise lause kohaselt Justiitsministeeriumile või halduskohtusse Justiitsministeeriumi vastu (HKMS § 17 lg 3 ls 1).
9.Ringkonnakohus leiab, et TS apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
10.Kuni 30.04.2014 kehtinud redaktsioonis nägi TTTS § 6 lg 5 p 4 ette, et isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu, välja arvatud sihtasutuse, mittetulundusühingu või -ühistu juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab selle eest väiksemat tasu kui pool töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäära. Alates 01.05.2014 kehtib TTTS § 6 lg 5 p 4 redaktsioonis, mille järgi ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta on äriühingu juhatuse liige, prokurist, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, välismaa äriühingu filiaali juhataja või mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha juht. Lisaks näeb TTTS § 6 lg 5 p 41 ette, et töötuna ei võeta arvele ka muid (st 4(6)
3-14-52729 TTTS § 6 lg 5 p-s 4 loetlemata) juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimisvõi kontrollorgani liikmeid, kui nad saavad selle eest tasu.
11.Halduskohus on õigesti märkinud, et 01.05.2014 jõustunud muudatustega soovis seadusandja teadlikult välistada äriühingut juhtiva isiku (sh usaldusühingu esindusõigusliku osaniku) töötuna arvelevõtmise võimaluse, vältimaks olukorda, kus äriühingu juht ei saa küll äriühingust tasu ja võtab ennast riigi poolt antavate soodustuste saamiseks töötuna arvele, kuid saab tegelikkuses äriühingust kasu näiteks omanikutuluna. Lisaks Riigikogu 12. koosseisu eelnõu 521 SE seletuskirjale on see eesmärk selgelt välja toodud Riigikogu täiskogu 15.01.2014 istungi stenogrammis (pkp 5). Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et tegemist on seadusandja sotsiaalpoliitilise valikuga, millesse ei ole kohtul üldjuhul alust sekkuda isegi olukorras, kus kehtestatav regulatsioon on isiku jaoks varasemast ebasoodsam. See, millist abi, mis ulatuses ja millistel tingimustel tööta isikutele pakkuda, on PS § 28 lg 2 kohaselt jäetud seadusandja otsustada. Kaebajat ei ole koheldud põhjendamatult ebavõrdselt, sest töötuna arvelevõtmise keeld laieneb TTTS § 6 lg 5 p-de 3, 4 ja 5 kohaselt ühetaoliselt kõigile ettevõtjatele ja juhatuse liikmetega sarnaselt käsunduslepingute alusel töötavatele isikutele ning TTTS § 6 lg 5 p-s 41 sätestatud erand muude juriidiliste isikute (nt mittetulundusühingute või sihtasutuste) juhtide või juhtimis- või kontrollorganite liikmete (nt äriühingu nõukogu liikmete ja likvideerijate) osas on põhjendatav vastavate isikute tegevuse eripäraga (st eelkõige tulu teenimise eesmärgi puudumine ja tegutsemine vabatahtlikkuse alusel või mittepüsivalt). Usaldusühing on erahuvides asutatud äriühing (ÄS § 2 lg 1), mille asutamise ja tegutsemise eesmärk on majandustegevuse (kaupade müügi või teenuste osutamise) kaudu tulu teenimine. Nimetatud eesmärgi olemasolu ei sõltu sellest, kas äriühingul esineb konkreetsel ajahetkel tegelikult majandustegevust või mitte.
12.Vaidlust ei ole selles, et TS oli 05.11.2014 töötuna arvele võtmise taotluse esitamise ajal äriregistri andmetel UÜ W (registrikood XXXXXXXX) ja UÜ U (registrikood XXXXXXX) ainus täisosanik. ÄS § 98 lg-te 1 ja 4 ning § 125 lg 2 ja § 126 kohaselt on täisosanikul õigus esindada usaldusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui ühingulepinguga ei ole nähtud ette teisiti, kusjuures esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. Äriregistrist nähtub nii UÜ W kui ka UÜ U esindusõiguse osas, et usaldusühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga täisosanik. Seega on kaebaja usaldusühinguid esindama volitatud isik ning olukorras, kus tema esindusõigus tuleneb otseselt seadusest, on ainetud väited selle kohta, et usaldusühingute juhtorganid pole andnud TS-le esindamisvolitust.
13.Eesti Töötukassa veebilehe korduma kippuvate küsimuste rubriigis varasemalt avaldatud eksitav (st seaduse eelmisel redaktsioonil põhinev) teave juhatuse liikme töötuna arvele võtmise kohta (tl 216) ei saa tekitada TS-le õigust töötuna arvelevõtmiseks, kui seadus sellist võimalust ette ei näe. Eesti Töötukassa pidi 05.11.2014 otsuse tegemisel lähtuma sellel ajal kehtivatest õigusaktidest ning on 01.05.2014 jõustunud TTTS § 6 lg 5 p 4 alusel põhjendatult keeldunud TS töötuna arvelevõtmisest, kuna TS oli taotluse esitamise ajal UÜ W ja UÜ U esindusõiguslik täisosanik. Kuigi äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ei ole UÜ U registrile majandusaasta aruandeid esitanud ja UÜ W on majandusaasta aruande esitanud üksnes 2002. a kohta, millest saab järeldada, et usaldusühingutel puudub sisuline majandustegevus ja TS ei saa oma ettevõtlusest järelikult tulu, on usaldusühingu esindusõiguslikuks osanikuks olek kehtiva TTTS § 6 lg 5 p 4 järgi siiski asjaoluks, mis takistab isiku töötuna arvelevõtmist. Nagu eespool märgitud, on seadusandjal õigus muuta töötuna arvelevõtmise kriteeriume ning kohtul puudub alus sekkuda seadusandja valikutesse ka juhul, kui need oleksid vastuolus väikeettevõtluse soodustamise eesmärkidega ja tooksid kaasa vajaduse ka ajutiselt mittetoimivad äriühingud likvideerida. Ettevõtlusvabaduse piiramine on õigustatav kuritarvituste vältimise ja seeläbi riigi rahaliste vahendite sihipärase 5(6)
3-14-52729 kasutamise eesmärgiga. Kuivõrd TTTS § 6 lg 5 p 41 kohaselt ei takista töötuna arvelevõtmist äriühingu likvideerijaks (ÄS § 117 lg 3 ja § 125 lg 2) olemine (kui selle eest ei saada tasu), siis ei muuda kehtestatud piirangut ebaproportsionaalseks või võrdse kohtlemise põhimõtet rikkuvaks ka väide, et usaldusühingute likvideerimine võtab aega.
14.Eesti Töötukassa ei saanud ega pidanud seaduse järgi arvestama ka asjaoluga, et UÜ W likvideerimine kaebaja poolt võib täiendavalt põhjustada MTÜ A (registrikood XXXXXXX) lõpetamise mittetulundusühingute seaduse § 12 lg 3 ja § 37 p 1 alusel (st eeldusel, et nimetatud mittetulundusühingul on jätkuvalt üksnes kaks liiget – TS ja UÜ W –, mistõttu väheneks usaldusühingu likvideerimisega mittetulundusühingu liikmete arv alla kahe). Mittetulundusühingu lõpetamist on võimalik vältida täiendavate liikmete kaasamisega. Samas nähtub äriregistrile esitatud MTÜ A majandusaasta aruannetest, et mittetulundusühingu pole alates selle asutamisest olnud mingit majandustegevust ja puudub ka igasugune põhivara.
15.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi õiguskantsler tegi 17.12.2015 kirjaga nr 61/140521/1505626 Riigikogule ettepaneku viia TTTS § 6 lg 5 p 4 koostoimes TKindlS § 6 lg 1 p-ga 1 kooskõlla PS §-dega 12 (võrdne kohtlemine), 31 (ettevõtlusvabadus) ja 32 (omandi kaitse) ning Riigikogu toetas 09.02.2016 istungil õiguskantsleri ettepanekut, ei anna see alust asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Nimelt puudutas õiguskantsleri ettepanek üksnes olukordi, kus töötuna arvelevõtmise piirangu tõttu ei ole põhitöö kõrvalt äriühingu juhiks oleval isikul võimalik saada põhitöökoha kaotuse korral töötuskindlustushüvitist, kuigi tema eest oli põhitöökohal tasutud töötuskindlustusmakseid ehk ta on olnud kindlustatud sissetuleku kaotuse vastu. Puuduvad andmed ja väited, et TS puhul oleksid täidetud muud seaduses sätestatud tingimused töötuskindlustushüvitise saamiseks, mistõttu ei ole TTTS § 6 lg 5 p 4 praegusel juhul ka takistanud tal töötuskindlustushüvitise saamist. Kohus ei teosta abstraktset normikontrolli.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb TS apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 25.11.2015 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. TS on Tallinna Halduskohtu 10.12.2014 määruse alusel olnud menetlusabi korras vabastatud riigilõivu (kaebuselt ja apellatsioonkaebuselt kokku 30 eurot) tasumise kohustusest. HKMS § 118 lg 3 alusel jäävad TS-le antud menetlusabiga seonduvad kulud riigi kanda. Menetlusosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.