2-16-114788/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Kostjal H I’il on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded 12.07.2016 esitas hageja OÜ Luutar Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 16.08.2016 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.08.2016 esitas OÜ Luutar Viru Maakohtule hagi H I vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 10.02.2016 laenuleping nr. xxxx, milles kostja pantis hagejale ühe kullast kuloni ja ühe kullast kaelaketi, kaaluga 2,43g. Laenusaajale maksti sularaha 44 eurot. Laenulepingu tagatiseks panditud ehted on väljastatud politseile, seega on hageja kannataja, sest ei saa ehteid müüa. Hageja ei ole kostjalt saanud raha. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista 129,36 eurot, mis koosneb põhinõudest 44 eurot (laenulepingu p. 4), intressist summas 13,20 eurot (laenulepingu p. 7, millest on lahutatud põhinõue), viiviseid summas 6,16 eurot (laenulepingu p. 8 x 7 päeva) ning leppetrahv 66 eurot (laenulepingu punkt 11). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikku vastust esitanud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud.

Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kostjale kättetoimetatud isiklikult 05.09.2016, seega tuli kostjal vastus esitada hiljemalt 19.09.2016. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Lepingust ei nähtu, et kostja vastutus piirduks üksnes hageja valdusesse antud panditud asja väärtusega (VÕS § 403 lg 3 p 4). Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Käesolevas menetluses ei ole vaidlustatud järgmisi asjaolusid: poolte vahel 10.02.2016 sõlmitud laenulepingu nr. xxxx alusel (tlk 27) väljastas hageja kostjale laenu summas 44 eurot 30 päevaks, intressiga 1% laenusummast päevas (ehk 365 % aastas). Seega tuli kostjal hagejale tagasi maksta 10.03.2016 - väljastatud laen 44 eurot ja intressid 13,20 eurot. Samuti kohustus kostja laenulepingu punkt 8 kohaselt tasuma viivist 2% päevas ehk 0,88 eurot päevas. Laenulepingu punkti 11 kohaselt tuli kostjal tasuda leppetrahvi 66 eurot lepingu punktis 10 näidatud juhtumite puhul. Lepingu punkti 10 kohaselt on nimetatud juhtumiks see kui laenusaaja toob panti varastatud eseme, lukustunud mobiiltelefoni või defektiga eseme, mille puudused tulid ilmsiks pärast lepingu sõlmimist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08, p 19; RKTKo nr 3-2-1116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p 14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik tuvastada laenulepingu tühisus TsÜS § 86 lg 1 alusel. Eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt nt Riigikohtu 03.12.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-14, p 9; 12.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-10814, p 19; 05.03.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 22). Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Hageja ei märgi lepingus krediidi kulukuse määra, kuid kohus peab vajalikuks rõhutada, et ainuüksi sellise intressi määra puhul - 1% laenusummast päevas ehk 365 % aastas- ületab võimalik krediidi kulukuse määr, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), rohkem kui kaheksateist korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis oli lepingu sõlmimisel 19,49%. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr xxxx tühine VÕS § 4062 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale, VÕS § 4062 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja (30 päeva) eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Lepingu järgi üleantu tagastamist saab laenuandja nõuda tühise lepingu puhul alternatiivse õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsÜS § 84 lg 1 alusel tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 alusel kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 44 eurot. Kostjal tuli oma lepingujärgsed kohustused täita hiljemalt 10.03.2016, mil VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli väljaande Ametlikud Teadaanded avaldatud teadete kohaselt 0,05%. Kuivõrd kostjale anti laenu lepingu nr. xxxx alusel 44 eurot 30-ks päevaks, ei tule kostjal hagejale seadusjärgset intressi maksta (44 eurot × 0,05% × 30 päeva / 365 päeva = 0,002 eurot). VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist laenulepingu nr xxxx alusel põhivõlalt 44 eurot seitsme päeva eest (märkimata konkreetset ajavahemikku). Laenulepingu tühisuse tõttu on hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 teise lause ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 0,07 euro ulatuses (44 eurot × 8,05% × 7 päeva / 365 päeva). Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 44 eurot, ning viivised hageja poolt nõutud seitsme päeva eest 0,07 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.