Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A ja B hagi Y vastu elatise nõudes Hageja I osas 2715,66 eurot, hageja II osas 2715,66 eurot Hageja I: A (isikukood XXX) Hageja II: B (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: X Hagejate lepinguline esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat Deivi Vaht Kostja: Y (isikukood XXX) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme
Menetluse liik kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ylt A kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 18.12.2025 kokku summas 2130,66 eurot.
3.Välja mõista Ylt A kasuks elatis alates 19.12.2025 kuni
31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
4.Välja mõista Ylt elatis A kasuks alates 01.04.2026 kuni A täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
Välja mõista Ylt B kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 18.12.2025 kokku summas 2130,66 eurot.
6.Välja mõista Ylt B kasuks elatis alates 19.12.2025 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
7.Välja mõista Ylt elatis B kasuks alates 01.04.2026 kuni B täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).
8.Resolutsiooni p-s 4 ja 7 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda
1.aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
9.Elatise summad kanda iga jooksva kuu 15. kuupäevaks X arvelduskontole nr XXXXXXX selgitusega „elatis, kuu ja laste nimed“.
10.Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel Ale ja/või Ble maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
11.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 19.12.2025 esitatud ning 18.02.2026 täpsustatud hagiavalduse kohaselt elavad A (hageja I) ja B (hageja II) alates 01.01.2025 ema Xi juures. Hagejate isa Y (kostja) osaleb ülalpidamises minimaalselt. Lapsed olnud kostja juures üle nädalavahetuse kuus, kuna isa elab kaugel siis ei ole olnud nõus pikemaks ajaks lapsi sinna andma. Samuti pole isal lastele oma magamiskohta ning auto millega saaks lapsi transportida on ilma kehtiva ülevaatuseta, seega ei ole kindel, et lapsed jõuavad kooli/lasteaeda. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses alates 01.01.2025, s.h perioodi eest 01.01.2025 kuni 01.01.2026 kokku summas 5600,60 eurot. Kostja vastus Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole oma laste ülalpidamiskohustust rikkunud ning on tasunud igakuiselt laste elatisena laste ema pangakontole makseid vastavalt kostja ja laste ema kokkuleppele. Perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 on kostja tasunud laste ema pangakontole elatise makseid kokku summas 4754 eurot. Lisaks sellele on kostja kandnud pidevalt lastega seotud kulutusi, sh lastele riiete jm ostmine, sünnipäevade korraldamine, lastele taskuraha andmine jm. Arvestades laste viibimist kostja juures keskmiselt enam kui seitse ööpäeva kuus kujuneb perioodi 01.01.2025 – 31.03.2025 osas elatise summaks elatiskalkulaatori põhjal kahe lapse osas kokku 306,88 eurot kuus (so 153,44 eurot ühe lapse kohta) ning perioodi 01.04.2025 – 31.12.2025 osas kokku 321,84 eurot kuus (so 160,92 eurot ühe lapse kohta). Kokku kujuneb elatiskalkulaatori põhjal perioodi 01.01.2025 – 31.12.2025 elatise summaks 3817,20 eurot (so 3* 306,88=920,64 + 9*321,84=2896,56). Kostja on kandnud perioodil 01.01.2025– 31.12.2025 laste ema pangakontole elatise makseid kokku summas 4754 eurot, mistõttu ülalpidamiskohustuse rikkumist ei esine. Lapsed on viibinud kostja juures keskmiselt enam kui seitse ööpäeva kuus, millisel ajaperioodil kannab kostja mh kõik lastega seotud kulud. Seega tuleb PKS § 101 lg 6 kohaselt elatise summat vastavas osas vähendada. Elatiskalkulaatori põhjal kujuneb elatise summaks eelnevat silmas pidades kahe lapse osas kokku 321,84 eurot kuus (so 160,92 eurot ühe lapse kohta).
Kostja praegune sissetulek ei võimalda tal tasuda elatist hagejate nõutud summas, sest hetke seisuga kostjal töökoht ja sissetulek puuduvad (kostja on arvel Eesti Töötukassas). Kohtu põhjendused
1.Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et perioodil 01.04.2024 kuni 31.03.2025 oli baassummaks 272,76 eurot, perioodil 01.04.2025 kuni 31.03.2026 oli baassummaks 282,31 eurot ning alates 01.04.2026 on baassummaks 295,86 eurot.
3.Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on X ja kostja. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elava alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
4.Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on
tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja on märkinud, et on kandnud perioodil 01.01.2025 – 31.12.2025 laste ema pangakontole elatise makseid kokku summas 4754 eurot (dtl 22-23), s.o 396,17 eurot keskmiselt kuus, mis teeb ühele hagejale ca 198 eurot kuus. Kuna nimetatu ei vasta miinimumulatusele ning hagejad on ka vaidlustanud, et kostja poolt kõik tasutud summad oleksid käsitletavad elatise tasumisena, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
5.Hagejad on palunud välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kohtul puudub seega alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale.
6.PKS § 101 lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga Kostja on oma vastuses viidanud, et lapsed viibivad temaga keskmiselt enam, kui seitse ööpäeva kuus. Kohus on oma 20.02.2026 kirjas selgitanud, et PKS § 101 lg 6 kohaldamine eeldab, et kohus on määranud kindlaks suhtluskorra või on vanematel endal olemas kindel kokkulepe selle kohta (dtl 45-49). Käesoleval juhul puuduvad tõendid suhtluskorra kindlaksmääramise või kindla kokkuleppe olemasolu kohta. Kohus selgitab, et kindlaksmääratud suhtluskorra/kokkuleppe puudumise korral ei saa kohus edasiulatuva elatise väljamõistmisel arvestada võimalike päevade arvuga, mil hagejad võivad kostja juures tulevikus viibida. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et isegi kui hagejad viibivad regulaarselt kostja juures üle nädala reedest kuni pühapäevani, siis teeb see olenevalt kuust kokku 4-6 ööpäeva. Nimetatud ööpäevade arv ei anna aga alust elatise suuruse vähendamiseks.
7.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on menetluses viidanud oma majanduslikule olukorrale, s.h et kostjal puudub töökoht ja sissetulek ning kostja on arvel Eesti Töötukassas. Kohus on oma 20.02.2026 kirjas (dtl 45-49) kostjale selgitanud, et kui kostja leiab, et ta ei ole majanduslikult suuteline elatist hagejale nõutud määras tasuma, siis tuleb kohtule vastavaid asjaolusid tõendada, s.h esitada selgitus ja tõendid oma igakuiste sissetulekute ja väljaminekute kohta ning andmeid ja dokumente kostja varalise seisundi kohta. Kostja poolt esitatud konto väljavõttest nähtuvalt on perioodil 01.08.2025 kuni 28.02.2026 olnud kostjal sissetulekuid kokku 14 877,38 eurot, s.o keskmiselt 2479,56 eurot kuus (dtl 56-91). Kostja on saanud töötasu ja lõpparve EVENTTENTS AS-lt, samuti nähtub sissetulekuna mitmeid sularaha sissekandeid erinevates summades (nt 650 eurot, 500 eurot, 1000 eurot). Esitatud arveldusarvelt nähtub ka, et kostja omab kontot ka mikrokogumise jaoks, millelt on väljamakseid oma kontole tehtud. Viidatud konto väljavõtet ei ole kostja kohtule esitanud. Kostja on selgitanud kohtule, et ta omab kahte sõidukit, mille hinnanguline väärtus on ca 100 eurot. Ühtegi tõendit sõidukite võimaliku väärtuse osas ei ole kostja aga kohtule esitanud. Kostja on märkinud oma igakuisteks kulutusteks: kostja ja laste elukindlustus igakuiselt ERGO-s 72,87 eurot, kostja elukoha kulud keskmiselt 531,27 eurot (s.o oktoober – 495,97 eurot, november – 620,90 eurot, detsember – 637,42 eurot, jaanuar – 599,55 eurot, veebruar – 833,80 eurot). Ühtegi tõendit nimetatud kulude osas ei ole kostja kohtule esitanud, kuid on märkinud, et kostja elukoha jm kulusid on aidanud tasuda kostja elukaaslane. Iseenesest on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud kostjal tekivad. Samas ei saa pidada kostjat varatuks ega isikuks, kellel sissetulek üldse oleks puudunud või võimalust sissetulekut saada puuduks. Kohus loeb iseenesest tõendatuks, et kostja on võetud töötuna arvele 30.09.2025 (dtl 93). Samas ei ole kostja kohtule esile toonud ühtegi selgitust ega tõendit, millest nähtuks, mis takistab kostjal uue töökoha leidmist. Kostja ei ole töövõimetu ning üksnes töötuks olemine ei vabasta kostjat hagejate ülalpidamiskohustusest. Kostja on ise välja toonud, et ta omab praktika käigus omandatud teadmisi ehituse valdkonnas ning hetkel omandab kostja läbi Töötukassa autojuhi kutsetunnistust. Kohus peab vajalikuks selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle
vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära PKS § 102 alusel ning hagejate elatise nõue alates hagiavalduse esitamisest, s.o 19.12.2025, on põhjendatud miinimummääras.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka tagasiulatuva elatise alates 01.01.2025 kuni 01.01.2026 summas 5600,60 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus osundab, et Riigikohus on märkinud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-35-16). Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus loeb tõendatuks, et hagejate seaduslik esindaja on kostjalt elatist küsinud nii aprillis 2025, septembris 2025, kui ka oktoobris 2025 (dtl 98). Samas peab kohus vajalikuks märkida, et tagasiulatuv elatise periood saab lõppeda 18.12.2025, mitte 01.01.2026, kuna hagiavaldus esitati kohtusse 19.12.2025. Samuti märgib kohus, et hagejad on oma 18.02.2026 esitatud dokumendi p-s 7 märkinud, et poolte vahel oli
varasemalt kokkulepe tasuda mõlemale lapsele kokku 500 eurot kuus (dtl 34). Puuduvad tõendid, et hagejad oleksid enne hagiavalduse esitamist kokkuleppest taganenud. Seega oleks tulnud kostjal tasuda perioodil 01.01.2025 kuni 18.12.2025 mõlemale hagejale 2895,16 eurot, s.o kokku 5790,32 eurot. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud ja esitanud tõendi selle kohta, et kostja on antud perioodil tasunud elatist kokku 1529 eurot (dtl 8, 9). Ülejäänud kostja poolt teostatud makseid ei saa kohus lugeda elatise tasumiseks, kuna maksete selgituses puudub viide elatisele. Kostja väited, et temal on õigus juba teostatud maksete suhtes määrata mille katteks need on tehtud VÕS § 88 lg 1 mõistes on alusetud, sest kostja on konkreetselt ära näidanud osade maksete selgituses elatise tasumise ning VÕS § 88 kuulub kohaldamisele võlgniku ja võlausaldaja vahel. Elatise nõudes on lapsed võlausaldajaks, seega ei muutu muud kostja poolt teostatud raha ülekanded Xi arveldusarvele elatise tasumiseks. Seega on hagejate tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud 4261,32 euro ulatuses (5790,32-1529), s.o hageja I osas 2130,66 eurot ja hageja II osas 2130,66 euro ulatuses. Ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest ning kostja ei ole tõendanud, et ta ei oleks olnud suuteline elatist hagejatele tasuma või et tagasiulatuva elatise väljamõistmisel satuks ta ise äärmiselt raskesse olukorda.
9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista hageja I kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 18.12.2025 kokku summas 2130,66 eurot, alates 19.12.2025 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2025 kuni 18.12.2025 kokku summas 2130,66 eurot, alates 19.12.2025 kuni 31.03.2026 summas 301,74 eurot kuus (baassumma 282,31 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 59,43 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning alates 01.04.2026 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xx.xx.xxxx) 318,62 eurot kuus (baassumma 295,86 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 62,76 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Elatise summad tuleb tasuda hageja taotlusel hageja seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt 15.kuupäevaks.
10.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud
elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
11.Käesolevas otsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel arvestamata, kuna need ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja lahendust. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.