koht Kohtunik Kohtuistungisekretär Tsiviilasja number
Ülle Raag Viivi Kalme
Tsiviilasi
2-25-22699 R.S hagi D.X vastu elatise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R.S (isikukood XXX); aadress XXX-i
XXX);
, xxx
Hageja seaduslik esindaja: T.O (isikukood XXX); aadress xxxxxxxxxxxxxxxxx-i , xxx XXX; telefon XXX, e-post: Kostja: D.X (isikukood XXX); aadress XXX XXX; telefon XXX, e-post: Kohtuistungi aeg
, xxx
20.05.2026
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu R.S loobumine elatise suurendamise nõudest perioodi eest enne 01.05.2026. Lõpetada selles osas menetlus.
2.Rahuldada R.S hagi D.X vastu elatise suurendamise nõudes.
3.Suurendada D.X-ilt R.S-i ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 23.03.2023.a maksekäsu alusel välja mõistetud elatist alates 01.maist 2026 ja mõista D.Xilt välja R.S-i ülalpidamiseks alates 01.05.2026 kuni R.S-i täisealiseks saamiseni, s.o kuni xxxxxxxxxx, igakuine elatis summas 318,62 eurot (295,86 eurot baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval kalendriaastal) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027) Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Lisanduv 3% keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.
4.Lõpetada D.X-ilt elatise väljamõistmine R.S-i ülalpidamiseks Pärnu
Maakohtu 23.03.2023.a maksekäsu alusel.
5.Jooksva kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks T.O pangakontole nr xxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank selgitusega „R.S elatis“.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtule teadaolevaid menetluskulusid ei ole. Saata kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1.Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hageja seaduslik esindaja T.O esitas Tartu Maakohtule 28.12.2025 hagiavalduse, milles taotleb, et kohus suurendaks kostjalt hageja kasuks Pärnu Maakohtu 23.03.2023.a maksekäsuotsusega asjas nr 2-23-107941 välja mõistetud elatist 215 eurot summani 350 eurot kuus alates käesoleva hagi esitamisest. Elatis 215 eurot kuus ei vasta lapse tegelikele vajadustele ega elatise kehtivale miinimummäärale. Hageja esindaja sissetulek on väga võike ja ta ei suuda toime tulle. Elu on läinud kallimaks ja lapse vajadused kasvanud. Laps käib trennides, kunstikoolis, mis on tasulised. Laps viibib isa juures maksimaalselt 3 kuu jooksul 1,2 päeva. Hagejale teadaolevalt on kostja sissetulek väga hea, tal on mitu sissetulekut. Hageja palub välja nõuda kostja kontoväljavõtted ja palgalehed. Puuduste kõrvaldamise korras esitas hageja oma seadusliku esindaja kontoväljavõtted, tõendamaks kostja elatisemakseid 215 eurot kuus ja arved, tõendamaks hageja eluasemekulusid. Hageja põhjendab elatise suurendamise vajadust kulude olulise suurenemisega. Lapse kulud on orienteeruvalt järgmised: -toit ja esmatarbekaubad 100 eurot; - riided, jalatsid 30-60 eurot kuus, enne kooli algust ja enne talveperioodi suureneb see kulu 200 eurole kuus; - eluasemekulud 100 eurot kuus; -kooli/õppetarbed 30 eurot kuus, kooliaasta alguses 300 eurot; -huviringid/vaba aeg: kunstikool 20 eurot, sulgpallitrenn 35 eurot; -ravimid, taskuraha 25-40 eurot kuus; -spordilaager (talveperioodil) 100 eurot aastas; -suvelaager 250-300 eurot aastas; -prillid 200 eurot aastas. Hageja palub elatist suurendada 350 eurole kuus ja määrata, et see ei või tulevikus väheneda, vaid et elatis suureneb vastavalt miinimummäära tõusule ilma uue hagi esitamise vajaduseta. 2.Kostja vastuväited ja seisukohad. Kostja hagile ei vastanud, ehkki sai hagi ja kohtu määruse kätte 17.02.2026.
3.Menetluse käik. Kohus võttis andmed kostja töötamise kohta töötamise registrist. Nähtub, et kostja on aastast 2014 töötanud erinevate tööandjate juures. Alates 08.05.2024 töötab kostja xxxxxxxxx-s. Kohus pidas kohtuistungi 20.05.2026, kus osalesid hageja seaduslik esindaja ja kostja. Pooled andsid seletused. Kostja selgitas, et ta ei vastanud hagile, kuna tal on depressioon ja läbipõlemine. Ta ei ole nõus elatise suurendamisega 350 eurole kuus. Kostjal on veel kaks last ülal pidada. Kostja ei tea öelda, mis peaks elatisesumma olema. Kohus selgitas menetluspooltele lapse kulude arvestamist, miinimummääras elatise väljamõistmisel ei ole kulutusi vaja tõendada. Kohus selgitas elatise arvutamise korda Perekonnaseaduse § 101 järgi ja elatiskalkulaatoriga. Kohus tegi arvutuse hageja kohta. Kostja avaldas, et on nõus elatist maksma selles summas, mis tuli arvutades elatiskalkulaatoriga – 318 eurot kuus. Kostja sõnul töötab ta xxxxxxxxx-s, isapuhkus on lõppenud. Ta saab töötasu kätte 616 eurot, kohtutäitur võtab summad maha võlgade katteks. Kui palju veel võlgasid maksta on, kostja ei tea. Kostja saab töötasu tunnitasuna, 8 eurot tund. Seni on ta maksnud 215 eurot kuus, kuupäev ei ole kindel. Kostja selgitas, et raskeid aegu, kus tööd ei ole palju, tuleb ette, kuid see ei ole püsivalt nii. Hageja esindaja soovis, et kohus määraks elatise maksmiseks kindla kuupäeva, seni on olnud kokkulepe, et kostja kannab raha 15.kuupäevaks. Hageja esindaja sõnul ei ole ta näiteks maikuu elatist veel saanud ja lapse trennide eest on maksmata, kuna raha ei ole. Hageja esindaja avaldab, et ta soovib elatise suurendamist alates maikuust 2026, 318 eurole kuus vastavalt elatiskalkulaatorile. Kostja avaldas, et maksekuupäev 15.kuupäev on talle sobiv. Kohus teatas, et kohtulahendi tegemise aeg on 01.juuni 2026, selgitas edasikaebe korda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Poolte kinnitusel ja rahvastikuregistri andmete järgi (dtl 25-26) on hageja R.S T.O ja Sandre D.X-i ühine laps, kes on sündinud 06.12.2013.a. Asjas ei ole vaidlust selles, et hageja elukoht on ema juures. Ka ei ole tõusetunud vaidlust selle üle, et hageja ei viibi pikemalt isa juures. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.’ Kohus kontrollis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna andmetest, et maksekäsuga 23.03.2023 tsiviilasjas nr 2-23-107941 on tehtud D.X-i kohta maksekäsk, millega on teda kohustatud maksma avaldaja R.S ülalpidamiseks elatist 215 eurot kuus alates 21.02.2023 kuni R.S täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a. Seega on elatis välja mõistetud kindlas summas ja PKS § 101 sätteid arvestamata.
5.TsMS § 459 sätestab: (1) Pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja
2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja taotleb maksekäsuga väljamõistetud elatisesumma suurendamist, kuna lapse vajadused ja kulud on suurenenud. Ka taotleb hageja elatise väljamõistmist nii, et see suureneb seadusjärgse miinimumelatise suurenemisel, ilma et oleks vaja uuesti kohtusse pöörduda. Kohus saab sellest aru nii, et hageja soovib elatise väljamõistmist PKS § 101 sätete alusel, mis näeb ette elatise indekseerimise iga aasta 1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Riigikohus on lahendis nr 2-19-19160 p.12 öelnud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada. Sama lahendi p.13 järgi Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus kohaldab õigust ise. Kohtul tuleb kohaldada elatisenõudes alates 1.jaanuarist 2022 kehtivat perekonnaseaduse redaktsiooni sõltumata poolte väidetest. Muutunud materiaalõiguse tõttu on hagejal õigus tugineda elatise suurendamise nõudmisel õigusliku olukorra muutumisele. Muutunud õiguslik olukord – et elatise arvutamise aluseks on baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1.aprillil- toob kaasa makstava elatisesumma suurenemise ajas ja see mõjutab oluliselt elatise maksete suurust. Varem tehtud otsuses seda arvestatud ei ole. Hageja on tuginenud ja tõendanud, et tema elatise suurendamise nõude aluseks on lapse vajaduste ja kulude suurenemine pärast eelmise kohtulahendi tegemist aastal 2023. Kohtul tuleb kohaldada PKS § 101 sätteid kehtivas redaktsioonis.
6.PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 101 lg 6 järgi Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 7.Hageja on esmalt elatise suurendamise nõude esitanud summas 350 eurot kuus. Hagiavalduse puuduste kõrvaldamise dokumendis 27.01.2026 esitab hageja oma vajadused ja kulutused kuus. Kohtul ei ole seda võimalik võrrelda maksekäsus väljamõistetud elatise aluseks olevate kulutuste ja vajadustega, kuna maksekäsu kiirmenetluses selliseid asjaolusid ei esitata ega tõendata. Elatis on välja mõistetud kindlas summas. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele elatise arvutamise aluseid ja tegi arvutuse elatiskalkulaatori alusel, mille tulemuseks on, et elatis hagejale alates 01.04.2026 on 318,62 eurot kuus. Hageja esindaja nõustus elatisesummaga, mis arvutatakse elatiskalkulaatori alusel ja on 318 eurot. Kostja kinnitas, et on nõus maksma elatist elatiskalkulaatori alusel arvutatuna ehk 318 eurot.
Kehtiva kohtupraktika järgi (nt RKTKo nr 3-2-1-124-15 p 13; 3-2-1-21-15 p.14) kui hageja taotleb elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumelatisena, muutuva suurusena, siis ei ole nõutav hageja igakuiste kulude tõendamine, kuna eeldatakse, et elatisena väljamõistetav summa katab poole lapse ülalpidamiskuludest. PKS § 101 lg 2,3,4 järgi arvutatud elatise baassummast arvutatakse maha pool lapsetoetusest (PKS § 101 lg 5). Hagejale makstav lapsetoetus 80 eurot makstakse tema ema kontole ja sellest poole ehk 40 euro võrra vähendatakse arvutatavat elatist. Hageja isa juures aega ei veeda, mistõttu PKS § 101 lg 6 alusel elatisesumma vähendamist ei toimu. Elatis mõistetakse välja ühele lapsele, mistõttu ka PKS § 101 lg 7 alusel vähendamist ei toimu.
8.Hageja seaduslik esindaja avaldas kohtuistungil, et loobub elatise suurendamise nõudest alates hagi esitamisest ja nõuab elatise suurendamist alates 01.05.2026. TsMS § 429 lg 1 järgi Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 järgi Kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Käesoleval juhul on tegemist alaealise lapse hagiga ehk tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hagejaga, keda menetluses esindab tema seaduslik esindaja T.O . Esitatud loobumisavaldus tähendab, et elatise suurendamist ei nõuta perioodi eest alates 28.12.2025 kuni 30.04.2026. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 märgitud asjaolud, mis välistavad hagist loobumise vastuvõtmise. Seetõttu kohus võtab vastu hageja loobumise elatise suurendamise nõudest perioodi eest alates hagiavalduse esitamisest kuni 01.maini 2026 ja lõpetab selles osas menetluse. TsMS § 432 järgi Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.PKS § 116 lg 1järgi Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et kostja töötab OÜ-s xxxxx veoautojuhina. Kostja on kasutanud isapuhkust ja käesolevaks ajaks on isapuhkus lõppenud. Kostja töötab tähtajatu töölepingu alusel. Olukorras, kus kostjale töötasu makstakse tunnitasu alusel, on tema miinimumsissetulek kuus vähemalt 1312 eurot (8x164=1312), kus kuu töötundide arv on 164. Sellises olukorras on kostjal igale ülalpeetavale võimalik panustada 328 eurot kuus. Kohus kontrollis töötamise registri andmetest (dtl 27-28), et alates aastast 2014 on kostja töötanud mitme erineva tööandja juures, kostja sõnul on ta töökohti vahetanud, kuna iga töökoht pole sobinud. Kohus kontrollis rahvastikuregistrist (dtl 26), et kostjal on lisaks hagejale veel kaks last (sünd. aastal 2023 ja 2026). Kohtu hinnangul ei esine kostja puhul PKS § 102 lg 2 loetletud asjaolusid, mis annaksid aluse elatisesumma vähendamiseks alla PKS § 101 järgi arvutatud miinimumelatise. PKS § 102 lg 2 järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise
kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on väljendanud seisukoha, et Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p.15, nr 2-16-2343, p.13). Käesolevas asjas on kostja täisealine töövõimeline isik, kellel on oskused ja kogemused erinevate tööde tegemiseks ja võime teenida sissetulekut, mis on kõigi kolme lapse ülalpidamiseks piisav. Kohus mõistab elatise hagejale välja miinimumsummas ehk 318,62 eurot kuus.
elatiskalkulaatori
abil
arvutatud
elatise
10.Elatis makstakse PKS § 100 lg 4 järgi iga kalendrikuu ette. Kostja on seni maksnud igakuist elatist sama kuu 15.kuupäeval. Hageja on nõus, et see toimub nii ka edaspidi, kuid hageja palub selle kuupäeva kohtulahendis fikseerida. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 järgi Hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Neid sätteid arvestades jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kindlaksmääratavaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.