3.Avaldada teade pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta BL kanda.
6.Välja mõista BL-lt Oliver Ennoki kasuks ajutise halduri tasu 1836 eurot (sh käibemaks) ja halduri tasu 1512 eurot (sh käibemaks), mis tuleb kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) arveldusarvele nr EE622200221037157598.
7.OÜ-l GEZ Invest puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
8.Jätta rahuldamata BL vastuväide kohtu tegevuse peale.
Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik täies ulatuses, pankrotihaldur üksnes pankrotimenetluse kulude osas, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (Pankrs§ 32 ja § 150 lg 5). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Võlausaldaja OÜ GEZ Invest (avaldaja) esitas 21.01.2016 Harju Maakohtule avalduse BL (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt sai võlgnik avaldajalt laenu 22.07.2013 sõlmitud laenulepingu alusel 5000 eurot, mis tuli tagasi maksta hiljemalt 31.08.2015. Võlgnik ei ole laenu tagastanud. Avaldaja esitas võlgnikule 17.11.2015 pankrotihoiatuse. Avaldaja on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu. Tema kohustused ületavad oluliselt vara ning ta ei suuda juba pikka aega täita sissenõutavaks muutunud rahalisi kohustusi.
2.Harju Maakohus võttis 26.01.2016 määrusega avalduse menetlusse ning andis võlgnikule aega esitada kirjalik vastuväide kuni eelistungi toimumiseni. Võlgnik ei esitanud pankrotiavalduse suhtes seisukohta.
3.Kohus nimetas 28.03.2016 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki ning määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi toimumisajaga 27.04.2016. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud.
4.22.04.2016 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Kuivõrd võlgnik ei olnud halduri teabenõudele vastanud, koostas haldur aruande talle kättesaadavate andmete põhjal. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku ainsaks teadaolevalt reaalseks varaks on Tallinnas, XXX asuv kinnistu, mis on võlgniku endise abikaasaga ühisomandis ning mis on koormatud hüpoteekidega. Võlgnikul on ka kohustusliku kogumispensioni osakud, kuid neile ei saa seadusest tulenevalt sissenõuet pöörata. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 274 866,97 eurot. Võlgniku kohustused suurenevad viiviste ja intresside näol. Kuna võlgnikule on andnud laenu ka erinevad füüsilised ja juriidilised isikud ning ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon laenukohustuste täitmise kohta, siis sellest tulenevalt võib võlgniku kohustuste suurusjärk suureneda. Ajutine pankrotihaldur palus kuulutada välja võlgniku pankroti, määrata pankrotihalduriks Oliver Ennoki ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu.
Maakohtu määrus ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 29.04.2016 määrusega avalduse pankroti väljakuulutamiseks ning kuulutas 29.04.2016 kell 15.15 välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Maakohus määras võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja kohustas võlgnikku andma vande. Maakohus määras ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasuks 1836 eurot ja mõistis selle välja võlgniku pankrotivarast.
6.Kohus leidis, et võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on pankrotiavalduses põhistanud võlgniku maksejõuetust (PankrS § 10 lg 1) ning on välja toonud § 10 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu – võlgnik ei ole kohustust täitnud 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole sellest hoolimata oma rahalist kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja esitas võlgnikule pankrotihoiatuse 17.11.2015. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kohus leidis, et avaldaja poolt esitatud tõenditega ja ajutise halduri aruandega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aruande kohaselt on võlgnikul järgmine vara: raha arvelduskontol 7,75 eurot; 114 595,051 Swedbank Pensionifond K2 osakut, millele sissenõuet pöörata ei saa; kinnistu XXX, Tallinnas, mis on ühisomandis võlgniku endise abikaasaga ja OÜ Tradelex osa nimiväärtusega 1556 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 274 866,97 euro suuruses.
7.Maakohus leidis, et ajutise halduri tasu 17 töötunni eest, arvestades tunnitasu määra 90 eurot, kokku summas 1836 eurot (sh käibemaks) on vastavuses halduri töö mahuga. Haldur tegi asjas päringuid võlgnikule, registritele ja krediidiasutustele, suhtles kinnisvaramaakleritega, koostas ajutise halduri aruande ja osales kohtuistungil. Määruskaebus
8.13.05.2016 esitas võlgnik Harju Maakohtu 29.04.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.
9.Võlgnik ei ole maksejõetu. Võlgnik täitis avaldaja nõude 29.04.2016. Kohtuistung maakohtus toimus 27.04.2016. Võlgnik puudus kohtuistungilt, kuna töötab ajutiselt Venemaal. Istungilt puudumisest teavitas võlgnik avaldajat. Avaldaja seaduslik esindaja ütles võlgnikule valesti, et kohtuistung toimub 29.04.2016, ehk 2 päeva hiljem kui tegelikult. Pooled leppisid kokku, et võlgnik täidab kogu nõude enne kohtuistungit. Võlgnik täitis oma nõude vastavalt kokkulepitule 29.04.2016. Avaldaja loobus oma nõudest võlgniku vastu 29.04.2016 kell 11:16. Miks avaldaja lepinguline esindaja ei esitanud vastavat teadet maakohtule enne pankrotimääruse tegemist, ei ole võlgnikule selge. Võlgnikule ei ole ka selge, miks avaldaja lepinguline esindaja ei ole esitanud nõudest loobumist.
10.Võlgniku ametlike võlausaldajate hulgas on veel Swedbank AS, kellele nõue on ca 260 000 eurot ning mis on tagatud hüpoteegiga, mida realiseeritakse juba 2,5 aastat. Kuna kõrgema hinnaklassi elamule ostja otsimine vajab piisavalt aega ja põhjalikku ettevalmistust, sõlmis võlgnik pangaga kokkuleppe elamulaenu tasumise peatamise ning elamu võõrandamise kohta. Swedbank AS ei ole esitanud ühtegi ametliku pankrotihoiatust. Seega ei ole
Swedbank AS-i nõue võlgniku vastu aluseks pankrotimenetluse läbiviimiseks ja jätkamiseks. Swedbank AS ja võlgnik saavad reguleerida oma lepingulisi suhteid kohtuväliselt. Eeltoodust tulenevalt on pankrotimenetluse jätkamine täiesti perspektiivitu, sest avaldaja nõue on täidetud ja ta on oma nõudest loobunud. Võlgnik märkis, et tunnistab ajutise halduri tasu nõuet 1836 eurot ning on valmis tasuma selle lähiajal maksegraafiku alusel. Vastus määruskaebusele
11.Pankrotihaldur teatas 27.05.2016 vastuses, et tal on keeruline anda määruskaebuse osas pädevat seisukohta, kuna võlgnik ei ole täies ulatuses täitnud teabe andmise kohustust. Võlgniku väitel on tal kohustused AS Swedbank ees 263 000 eurot ja OÜ Brokmak (pankrotis) ees 5545 eurot. Pankrotimenetluses nõuete esitamise tähtaeg on 29.06.2016. Käesolevaks ajaks on nõude esitanud 3 võlausaldajat - AS Swedbank 270 321,76 eurot, OÜ Brokmak (pankrotis) 85 945 eurot ja AS Nordea Finance Estonia 10 138,95 eurot, kokku 366 405,71 eurot. Võlgniku teadaolevaks varaks on ühisomandis olev kinnistu XXX Tallinnas, mis on koormatud hüpoteegiga. Kinnistu müügihinnaks on 360 000 eurot, kuid reaalne müügihind selgub alles müügiprotsessis. Halduri hinnangul võib see olla ca 300320 000 eurot. Seega piisaks kinnistu müügist kohustuste täitmiseks Swedbank AS ees, kuid muude kohustuste täitmine on ebaselge. Haldur märkis, et võlgnik ei ole tunnistanud kohustusi OÜ Brokmak (pankrotis) ees, kuigi halduri hinnangul on nõudel reaalne õiguslik alus ja sisu. Avaldaja on haldurile teatanud, et neil puuduvad võlgniku vastu nõuded. Edasine menetluse käik
12.02.06.2016 edastas võlausaldaja GEZ Invest OÜ kohtule teate, et ta on loobunud nõudest võlgniku vastu ning et tal ei ole vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamiseks, tingimusel, et menetluskulud jäävad võlgniku kanda.
13.03.06.2016 kohtule edastatud e-kirjas palus võlgnik juhindudes TsMS § 477 lg 1 ja TsMS § 429 lg 1 lõpetada pankrotimenetluse, kuna võlausaldaja on oma nõudest loobunud.
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
15.04.08.2016 teatas avaldaja ringkonnakohtule, et tal puudub nõue võlgniku vastu seoses nõude loovutamisega kolmandale isikule ning märkis, et avaldusest saab loobuda uus võlausaldaja. Avaldaja loobub nõudest hüvitada tema poolt kantud menetluskulud.
Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 29.04.2016 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning uue määrusega jätta avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
17.Avaldaja on 02.06.2016 esitanud kohtule menetlusdokumendi, milles on teatanud, et ta on loobunud nõudest võlgniku vastu, ning et tal ei ole vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamiseks. Võlgnik on seisukohal, et vastavalt TsMS § 429 lg 1 tuleb pankrotimenetlus kohtumäärusega lõpetada, kuna võlausaldaja on oma nõudest loobunud. Ringkonnakohus palus avaldajal selgitada, kas avaldaja on 02.06.2016 esitatud menetlusdokumendis
soovinud pankrotiavaldusest loobuda. 04.08.2016 teatas avaldaja ringkonnakohtule, et tal puudub võlgniku vastu nõue seoses nõude loovutamisega kolmandale isikule, ning et avaldusest saab loobuda uus võlausaldaja. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja 02.06.2016 esitatud avaldust käsitleda pankrotiavaldusest loobumise avaldusena, kuna 04.08.2016 esitatud seisukohas ei ole ta avaldanud pankrotiavaldusest loobumise tahet, vaid väitnud, et ta on nõude loovutanud. Kuna avaldaja ei ole pankrotiavaldusest loobunud, siis ei kerki ka loobumise vastuvõtmise otsustamise küsimust. Mis puudutab nõude väidetavat loovutamist, siis sellel ei ole asja lahendamise seisukohalt tähendust, kuna TsMS § 210 lg 2 kohaselt vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust.
18.PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja vaid juhul, kui võlgnik on maksejõuetu, mis PankrS § 1 lg 2 järgi tähendab seda, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul raha arvelduskontol 7,75 eurot; 114 595,051 Swedbank Pensionifond K2 osakut, millele sissenõuet pöörata ei saa; kinnistu XXX, Tallinnas, mis on ühisomandis võlgniku endise abikaasaga ja OÜ Tradelex osa nimiväärtusega 2556 eurot. 02.08.2016 vastuses kohtu nõudele teatas pankrotihaldur, et võlgniku pankrotimenetluses esitati tähtaegselt 5 nõudeavaldust kogusummas 368 397,49 eurot, sh OÜ Brokmak (pankrotis) nõudeavaldus 85 945 eurot, millest 80 400 eurot on tingimuslik; AS Swedbank nõudeavaldus 270 321,76 eurot; AS Nordea Finance Estonia nõudeavaldus 10 138,95 eurot; AS Eesti Gaas nõudeavaldus 991,78 eurot ja VK nõudeavaldus 1000 eurot. Määruskaebusele esitatud vastuses on pankrotihaldur teatanud, et kinnistu XXX, Tallinnas müügihinnaks on praeguse seisuga 360 000 eurot, kuid reaalne müügihind selgub müügiprotsessis. Halduri hinnangul võib see olla ligikaudu 300 000-320 000 eurot. 17.05.2016 esitatud varade ja kohustuste nimekirjas on võlgnik oma sissetulekute kohta märkinud, et ta töötab Venemaal konsultandina ning tema töötasu on alates 950 eurot kuus.
19.Riigikohus on leidnud, et võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlgu ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) tuleb hinnata ilma vaidlusaluste nõueteta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-60-14, p 18, tsiviilasjas nr 3-2-1-57-14, p 19). Eeltoodust tulenevalt ei ole, ringkonnakohtu arvates, võlgniku maksejõulisust hinnates, põhjendatud võtta arvesse avaldaja nõuet võlgniku vastu summas 5000 eurot, kuna võlgnik on väitnud, et ta on selle nõude täitnud. Samuti on võlgnik osaliselt vastu vaielnud OÜ Brokmak (pankrotis) nõudele, tunnustades seda 5545 euro ulatuses. Lähtudes võlgniku varast ja kohustustest, arvestamata seejuures OÜ Brokmak (pankrotis) nõuet 80 400 euro ulatuses ning avaldaja pankrotiavalduses märgitud nõuet, ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul PankrS § 31 lg 1 sätestatud pankroti väljakuulutamise eeldus täidetud. Arvestamata vaidlusaluseid nõudeid on võlgnikul kohustusi summas 287 997,49 eurot. Swedbank AS nõue 270 321,76 eurot on tagatud kinnistule XXX, Tallinn seatud hüpoteegiga. Kinnistu on müügis 360 000 euroga, kuid müügihinnaks võib halduri hinnangul kujuneda 300 000 - 320 000 eurot. Seega on eelduslikult kinnistu müügist võlgnikule kuuluvast rahast võimalik katta lisaks Swedbank AS nõudele ka teiste võlausaldajate nõuded. Eeltoodust tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada võlgnikut püsivalt maksejõuetuks, mistõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ning jätta avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
20.PankrS § 33 lg 4 tulenevalt, kui kõrgemalseisev kohus on tühistanud määruse, millega pankrot jäeti välja kuulutamata, ja teeb pankrotimääruse, avaldab ta pankrotiteate. Muust määrusest avaldab kõrgemalseisev kohus teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega tuleb teade pankrotiavalduse rahuldamata jätmise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadanded.
21.Võlgnik esitas 14.06.2016 vastuväite maakohtu tegevuse peale, kuna viimane ei ole lahendanud avaldaja avaldust nõudest loobumiseks. Kuna vastuväide on esitatud pärast määruskaebuse esitamist ja selle ringkonnakohtule edastamist, siis lahendab vastuväite ringkonnakohus (TsMS § 4511 lg 2). Ringkonnakohus leiab, et vastuväide on põhjendamatu. Kolleegium on asunud seisukohale, et 02.06.2016 esitatud avaldust ei saa käsitleda pankrotiavaldusest loobumise avaldusena ning seetõttu ei kerki loobumise vastuvõtmise otsustamise küsimust. Vastuväide kohtu tegevuse peale tuleb jätta rahuldamata.
22.TsMS § 173 lg 1 tulenevalt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse. Kuna võlgnik on palunud jätta menetluskulud tema kanda ning on märkinud, et ta on nõus tasuma ajutise halduri tasu ning on nõus halduri kulude suurusega, siis leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb kõik menetluskulud nii maakohtus kui ringkonnakohtus jätta võlgniku kanda. Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p-dele 1-3 on pankrotimenetluse kulud menetluskulud, ajutise halduri tasu ja halduri tasu. Ajutine haldur on palunud määrata tasu suuruseks 17 töötunni eest 1836 eurot (sh käibemaks). Ajutise halduri tunnitasu on 90 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, on ajakulu ja tunnihind põhjendatud ning võlgnikult tuleb välja mõista ajutise halduri tasu 1836 eurot. Pankrotihaldur on 02.08.2016 ringkonnakohtule teatanud, et pankrotimenetluse kuludeks on lisaks ajutise halduri tasule ka pankrotihalduri tasu. Pärast pankroti väljakuulutamist on haldur teinud toimingud 14 töötunni ulatuses, sh koostanud pankrotiteated võlausaldajatele; koostanud esimese üldkoosoleku läbiviimiseks vara ja võlgade nimekirja koos ettekandega ning üldkoosoleku protokollid; tutvunud võlausaldajate häälte määramise aluseks olevate nõudeavaldustega; läbi viinud 24.05.2016 võlausaldajate esimese üldkoosoleku; esitanud krediidiasutustele täiendavad päringud ja tutvunud kontode väljavõtetega; kohtunud võlgnikuga; tutvunud täiendavalt esitatud nõudeavaldustega; koostanud kohtule seisukoha seoses võlgniku määruskaebusega ja 02.08.2016 vastuse. Lähtudes PankrS § 150 on pankrotihalduri tasu 14 töötunni eest 1260 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 252 eurot, kokku 1512 eurot. Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Pankrs § 65 lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 järgi võetakse tasu suuruse määramisel arvesse töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Võlgnik on kohtule teatanud, et tal ei ole pankrotihalduri kulude suuruse osas vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on pankrotihalduri töö maht 14 tundi vastavuses halduri poolt tehtud menetlustoimingutega ning seega võib taotletava pankrotihalduri tasu suurust pidada põhjendatuks. Eeltoodust lähtudes tuleb võlgnikult välja mõista pankrotihalduri tasu 1512 eurot (sh käibemaks). Vastavalt pankrotihalduri taotlusele tuleb menetluskulud tasuda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le.
Avaldaja on 04.08.2016 ringkonnakohtule edastatud teates märkinud, et loobub nõudest hüvitada tema poolt kantud menetluskulud. Seega puuduvad avaldajal menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.