Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded AS Starman esitas 15.12.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 08.04.2016 hagi G T vastu võla nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja AS-ga Starman liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr. L-581619, mille alusel osutas AS Starman kostjale järgmiseid teenuseid: ZUUMtv aadressil xxxx ning sama lepinguga rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks vajaminevad seadmed. Lepingu alusel oli kostja kohustatud tagastama lepingu lõpetamise korral kõik komplektiosad. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu(te) lisatingimustega, lepingu lahutamatuks lisaks olevate hageja üldtingimustega (lisa nr 2) ja hinnakirjaga (lisa 3). Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja sellest hoolimata teinud midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjale esitatud tasumata arved kokku summas 95,41 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud lepingu(te) lõpetamisel tagastama kõik komplektiosad. Hageja üldtingimuste punkt 12.4 teise lause järgi seadme või kiipkaardi mittetagastamisel kohustub klient tasuma AS-le Starman selle väärtuse AS Starman poolt esitatava arve alusel vastavuses hinnakirjaga või seadme üürilepinguga. Kostjale on esitatud vastavad tagastamata seadmete eest järgmised nõudearved: NA-39281 ja NA-39281. Kostjale on saadetud eelnevalt seadme tagastamise nõue, milles on antud kostjale tähtaeg seadmete tagastamiseks või väärtuse kompenseerimiseks. Arve(tel) märgitud võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja hinnakirjas. Hageja üldtingimuste punkti 5.2.1 kohaselt peab klient tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele ja punkti 9.9 alusel on hagejal õigus piirata teenuse osutamist, teatades sellest kliendile 5 kalendripäeva ette, kui klient on pahatahtlikult või korduvate põhjendamatute pretensioonide esitamisega püüdnud hoiduda arvete tähtaegsest tasumisest. Kostja ei ole tasunud hageja poolt osutatud teenuste eest õigeaegselt. Seega piirati kostjale teenuse osutamist ning teenuse piiramise tasu eest on kostjale esitatud arve(d). Arve(te)l kajastuv võlahaldustasu tuleneb hageja kaabelteenuste teenustasude hinnakirjast. Võlahaldustasu rakendati, kuna kostja viivitas oma võlgnevuse tasumisega hageja ees. AS Starman üldtingimuste punkti 9.11 kohaselt kohustus kostja tasuma arvete sissenõudmisega seotud kulutused. AS Starmani teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.1 järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivise määraks 0,05 % tasumata põhisummalt kalendripäevas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o kuni 8.04.2016 kokku summas 60,32 eurot. Võlgnik on tasunud peale võla tekkimist võla katteks 20 eurot, mis on esimesest võlas olevast arvest maha arvestatud, seega arve A-19661443 jääk on 31,82-20 =11,82 eurot.

Vastuseks kostja vastusele märgib hageja, et kostja oli esitanud kaebuse, et osasid kanaleid ei näe, aga kostja tegi digiboksile restardi ja seejärel oli kõik korras. Rohkem kaebusi ei olnud. Kostja tahtis ka teenuseid tagasi, mis võla tõttu olid väljalülitatud. Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt G T välja mõista hageja kasuks võlgnevus 95,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 60,32 eurot ja lisanduv viivis alates 9.04.2016 kuni põhinõude summas 95,41 täitmiseni 0,05% päevas tasumata põhisummalt ning mille tasumist hageja nõuab kuni summani 35,09 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja kohtule 31.05.2016 saabunud vastuses märgib, et tunnistab hagiavalduses suunatud nõudeid. Kostja märgib, et oli toimetulekutoetuse saaja ning tema sissetulek oli vastavalt kehtestatud summa. Kostja on nõus põhinõudega, kuid intresse ja kohtukulusid ei ole suuteline tasuma. Vastuse kohaselt ei ole kostja alates 2012 aasta lõpust saanud üldse üleriigilist TV-d vaadata, isegi vabu kanaleid ei näe. AS Starman ei ole suutnud kostjale midagi pakkuda peale pilditu teleekraani. Kostja oleks soovinud hagejapoolset paindlikku suhtumist, mõistmist seoses tema võimalustega 2012 aastal. 25.08.2016 esitatud seisukohas märgib kostja, et tal ei ole võimalik tasuda peale põhivõlgnevuse (95,41 eurot), kuna ta ei ole saanud kasutada AS Starman teenuseid alates 2012 aasta lõpust. Digiboksile võib ju restardi teha, aga see teenuseid tagasi ei andnud. Kostja märgib, et ei nõustu hageja poolt pakutud kompromissiga, sest tal ei ole võimalik seda maksta. Kostja tunnistab põhivõlgnevust, kuid ei maksa viivist, riigilõivu, õigusabikulusid. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõue tuleneb 03.11.2010 sõlmitud liitumise- ja teenuseosutamise lepingust nr. L-581619, milles lepiti kokku teenuse osutamises kostjale aadressil xxxx (tlk 18), kostjale esitatud arvetest (tlk 19-25) ning hageja üldtingimustest ja hinnakirjast (tlk 28-42). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas, õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Samuti ei vaidlusta kostja hageja esitatud põhinõuet summas 95,41 eurot. Kostja vaidleb vastu vaid esitatud viivistele ning menetluskuludele seoses maksejõuetusega.

VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kuivõrd kostja on oma lepinguga võetud kohustusi rikkunud ja ei ole hageja esitatud arveid tähtaegselt tasunud, tunnistades võlgnevust, rahuldab kohus hageja nõude põhivõlgnevuse 95,41 euro väljamõistmiseks kostjalt. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise 0,05% päevas tasumata summalt väljamõistmist. Hageja palub kostjalt välja mõista 08.04.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 60,32 eurot ning edasiulatuva viivise põhinõudelt alates 09.04.2016 0,05% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Hageja nõuab edasiulatuva viivise tasumist vaid kuni summani 35,09 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste punkti 10.1. kohaselt võib kumbki pool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,05% kalendripäevas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja ei ole esitanud taotlust viivise vähendamiseks vaid on üksnes väitnud, et ei suuda neid maksta. Kohus märgib, et viivise üks eesmärkidest on suunata võlgnikku oma kohustuse täitmisele ning makseraskused ei vabasta täitmise kohustusest. Erandlikke asjaolusid, mis välistaksid viivise nõude, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Kuna kostja rikkumine ei ole vabandatav, siis on põhjendatud hageja nõue õiguskaitsevahendina ka viivise saamiseks. Hageja on esitanud hagiavalduses viiviste arvestuse tabeli (tlk. 16), mille kohaselt on hageja arvestanud viiviseid arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni 08.04.2016 kokku summas 60,32 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 09.04.2016 – 11.10.2016 tagastamata põhivõlalt kokku summas 8,87 eurot (95,41 eurot x 0,05% x 186 päeva) ning lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 11.10.2016 seisuga kokku 69,19 eurot (60,32 eurot + 8,87 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, kuid mitte rohkem kui põhinõue. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 12.10.2016 edasiulatuv viivis 0,05% päevas tasumata põhinõudelt 95,41 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 26,22 eurot (95,41 eurot - 69,19 eurot). Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole hageja menetluskuludele põhistatud vastuväidet esitanud, on üksnes märkinud, et ta ei ole neid suuteline tasuma. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud summas 159,78 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada, kuid hageja taotlus õigusabikulude väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Antud hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud tüpiseeritud hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva ja numbri osas ning muuta lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Antud asjas ei ole esindaja pidanud osalema istungitel. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.