Hageja: D P (isikukood xxx) Hageja: E P (isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja: A P, (isikukood xxx, e-post xxx) Hagejate lepinguline esindaja: S P-B ja J K Kostja: O P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11.03.2026.a, osalesid hagejate seaduslik esindaja, hagejate lepinguline esindaja, kostja ja kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse D Pi (xxx) kasuks alates 02.06.2025 kuni 31.08.2025 elatis 150 eurot kuus. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on tasumata elatis 450 eurot.
3.Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse E Pi (isikukood xxx) kasuks alates 02.06.2025 kuni 31.08.2025 elatis 150 eurot kuus. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on tasumata elatis 450 eurot.
4.D Pi kohtumenetluse aegse elatise nõue perioodil 01.09.2025 kuni 11.03.2026 jätta rahuldamata.
5.Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse E Pi (xxx) kasuks alates 01.09.2025 kuni
2-25-114912 kohtuotsuse kuulutamiseni 30.04.2025 elatis 200 eurot kuus. Kohtuotsuse kuulutamise ajaks on tasumata elatis 1800 eurot.
6.Mõista välja O Pilt (isikukood xxx) lapse E Pi (xxx) kasuks alates 01.05.2026 kuni E Pi täisealiseks saamiseni xxx elatis 200 eurot kuus.
7.E Pi elatis tuleb tasuda iga kuu 1.kuupäevaks A Pi (isikukood xxx) kontole nr. XXX selgitusega „elatis“ , lapse nimi ja kalendrikuu ning aasta, mille eest elatist tasutakse.
8.D Pi ja E Pi tagasiulatuva elatise nõuded perioodi 01.04.2025 – 31.05.2025 eest jätta rahuldamata.
9.Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Hagejate nõue ja põhjendused
1.D P ja E P oma seadusliku esindaja A Pi kaudu esitasid 26.06.2025 maksekäsu kiirmenetluse nõude ja 01.07.2025 haginõude O P vastu miinimummääras elatise saamiseks. Hageja esindaja ja kostja abielust sündis xxx.a poeg D P ja xxx.a poeg E P. Alates 2025.a aprillikuust elavad hagejad ainult koos isaga. Hagejad on oma isa ülalpidamisel. Kostja ei osale lapse ülalpidamisel. Hagejate nõue
2.Mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis perioodi 01.04.2025 – 31.05.2025 eest summas 603,48 eurot. Mõista kostjalt hageja D Pi kasuks alates 02.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx välja igakuine miinimumääras elatis 301,74 eurot Mõista kostjalt hageja E Pi kasuks alates 02.06.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni xxx välja igakuine miinimumääras elatis 301,74 eurot Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagejate nõuetele vastu. Hagejate vanemate kooselu lõppes 2016.a ja abielu lahutati 2017.a. Lapsed jäid elama kostjaga perekonna ühisesse elukohta. Poisid on tänaseks vastavalt xx- ja xx-aastased. Alates lahkuminekust suhtles isa lastega väga vähe. Juhtus, et isa helistas korra kuus, aga oli ka mitmeid kordi, kus isa oli laste jaoks kadunud pool aastat. Ka ei osalenud isa laste ülalpidamises. Kostja oli sunnitud esitama kohtusse elatise hagi. Harju Maakohtu 26.10.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2473 mõisteti A Pilt kummagi lapse kasuks välja elatis 180 eurot kuus. A P pole vabatahtlikult elatise otsust kunagi korrektselt täitnud ja otsust tuli sundtäita kohtutäituri abil. Kohtuotsus on tänaseni seadusjõus ja selle kehtivust ei ole vaidlustatud. Poiste elu korraldas kostja üksinda, sest isa silmapiiril ei olnud. Umbes kaks aastat tagasi hakkas noorem poeg E rääkima, et vanem vend D on hakanud isaga suhtlema.
2-25-114912 See tegi kostjale heameelt. Esmakordselt alates lahkuminekust võttis isa lapsed 2024.a augustis terveks nädalaks enda juurde. Isa juurest tagasi tulid aga poisid nagu äravahetatutena. Poisid ropendasid, tujutsesid, „haukusid“ vastu, mis ei olnud üldse neile iseloomulik. 28,03.2025 läksid poisid isale külla ja jäidki sinna. Üllatuslikult esitas A P laste nimel Pärnu Maakohtule 02.06.2025 maksekäsu kiirmenetluse avaldused elatise saamiseks. Ta esitas elatisenõuded kostjalt elatise saamiseks ajal, mil ta ise oli elatisevõlglane. Siis sai kostjale ka teatavaks, et A. Pil on oma uue elukaaslasega laps. Selline ajaline kokkulangevus viitab A. Pi rahalisele huvile tänaseks noormeesteks sirgunud laste „enda kasvatusele“ saamiseks. See võimaldab tal taotleda lasterikka pere toetust. A P kõrvaldas oma elatisevõla kohtutäituri vahendusel 2025.a juunikuu lõpuks. Asjaolu, et sel kevadel on lapsed viibinud isa juures rohkem kui ema juures, ei anna alust elatise väljamõistmiseks, sest lahendamata on laste edasise elukoha küsimus. Laste ema on tasunud isa kätte raha ning ei ole nõudnud kehtiva elatiseotsuse täitmist. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Hagejate seisukoht kostja vastusele
4.Hagejad jäävad oma nõude juurde. Mõlemad lapsed kolisid vabatahtlikult ema juurest isa juurde. Kostja täiendav seisukoht
5.D P elab alates septembrist 2025 Tartus ning teeb kõik oma ostud Tartus. Nii ema kui isa on kandud Di kontole kulude kandmiseks raha. Alates 01.09.2025 kuni istungieelse ajani on kostja tasunud poja kontole kokku 665 eurot. A P on samal ajal kandnud poja kontole 709 eurot. Kostja käib tihti Tartus Di külastamas. Pangakonto väljavõtetelt nähtub, et ema on ostnud Tartus Dile toidu- ja muid kaupu vähemalt 248,93 euro eest. Kui D lahkus emakodust isa juurde 2025.a aprillis, võttis ta kodust kaasa kõik oma asjad – rõivad (nii suve- kui talverõivad), jalanõud, spordirõivad, kooliasjad, jms. Need olid tal olemas ning vähemalt enne sügist uute esemete ostmiseks vajadust ei olnud. A P ei ole ka tuginenud asjaolule, et ta oleks teinud aprillist kuni sügiseni kulutusi Di rõivastele või jalanõudele. Samal ajal tegi kostja kulutusi Dile trombooni ostmiseks 255 eurot, kandis tema kooli lõpetamisega seotud kulud 68,60 euro, veetis temaga vaba aega 40,70 euro eest (kogukulu 122,05 eurot, millest 1/3 oli Di ja 1/3 Ei kulu, lisa 5). Di ülalpidamiseks kostja Pt elatise täiendavalt tasumine A Pi kontole ei ole põhjendatud. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kui kumbki vanem ei ela lapsega koos, ei ole alust ka kummagi vanema kontole raha maksta. Pealegi on A Pi kinnitusel tema kulud Di ülalpidamiseks kuus kokku 200 eurot, mille ta kannab Di kontole. Suure osa Di elamise ja toitlustamise kuludest kannab riik. Nii ema kui isa maksetest Di kontole või ema Pt vahetult ostetuga on Di vajadused olnud kaetud. Kuidas on sellises olukorras põhjendatud nõuda kostjalt A Pi kontole kandmiseks 301,74 eurot iga kuu eest, ei ole arusaadav. See viiks A Pi rikastumisele, mitte ei kannaks lapse ülalpidamise eesmärki. Kohtuistungil pakkus kostja korduvalt kogu Di ülalpidamise lahendamist kompromissiga. A P sellega ei nõustunud. TsMS § 164 lg 12 näeb ette, et alaealise lapse elatisnõude rahuldamata jätmise korral võib menetluskulud jätta täielikult või osaliselt lapse nimel hagi esitanud seadusliku esindaja kanda, kui seaduslik esindaja ei kasutanud hagi esitamisel või menetlemisel oma menetlusõigusi heauskselt. Kostja hinnangul ei ole A P Di nimelt hagi esitamisel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt, sest PKS § 100 lg 2 ei luba elatist nõuda vanemal, kelle juures laps ei ela ning elatise nõudmine teiselt vanemalt enda pangakontole suuremas summas (301,74 eurot), kui ta kulutab ise
2-25-114912 lapse ülalpidamiseks (200 eurot) on suunatud sissenõudja rikastumisele, mitte lapse ülalpidamisele. Eeltoodust tulenevalt palub kostja Di kasuks elatise nõude rahuldamata jätmisel kompromissi ületavas osas jätta kostja menetluskulud vastavas osas A Pi kanda ja mõista A Pilt menetluskulud välja vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. 11.03.2026 kohtuistungil ilmnes, et pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on kogu aeg kandnud ja kannab käesoleval ajal Ei sidekulusid. 11.03.2026 toimunud istungil nõustus A P sellega, et kostja kannab neid kulusid (umbes 10 eurot kuus) ka edaspidi. Lisaks on kostja tasunud Ei koolikulusid, mis on umbes 5 eurot kuus. Samuti on kostja ostnud Eile üldharivaid materjale ja ostnud tõukeratta (Apollo kaupluse arve 4,85 eurot ja tõukeratta arve 144 eurot), veetnud vaba aega 40,70 euro eest (kogukulu 122,05 eurot, millest 1/3 oli Di ja 1/3 Ei kulu), viinud lapsed jõuluajal restorani (kogukulu 76 eurot, millest 28 eurot oli Di ja 28 eurot Ei kulu). Seega on kostja kandnud kuni kohtuotsuse tegemiseni Ei ülalpidamiskulusid vähemalt 382,55 eurot (10 x 12 + 45 + 4,85 + 144 + 40,70 + 28 euro). Alates kohtuotsusest kannab kostja edasi Ei kulusid 15 eurot kuus (sidekulud ja koolikulud). Kostja viimase 9 kuu keskmine töötasu on 1040 eurot kuus, seda on kaks korda vähem kui A Pil. Kostja elab Tallinna linna üüripinnal, tema elukohaks on munitsipaaleluruum, mille eest ta tasub üüri umbes 397 eurot kuus, sellele lisanduvad kõrvalkulud. Kostjale ei kuulu mingit vara. Kostja on sündinud ja kasvanud xxx, xxx peres. Ehkki kostja on väljarännanud eestlaste järeltulija ja tuli Eestisse elama lootes taastada oma kodakondsuse ning õppida ära eesti keel, ei ole tal tänaseks kumbki õnnestunud. See piirab oluliselt tema võimalusi tööjõuturul. Märgitust tulenevalt on põhjendatud, kui kostja Pt Eile kostja Pt tasutav elatis ei ületaks 200 eurot. Kohtu põhjendused ja järeldused
6.Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, rahuldab hagejate nõude osaliselt.
7.Hageja D P on xx-aastane ja hageja E P on xx-aastane. Hagejate vanemad on O P ja A P.
8.PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa; lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; lg 4 kohaselt aassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; lg 5 kohaselt vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel; lg 6 kohasel kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga ja lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
9.D P elab alates 01.09.2025 Tartus ja õpib xxx ning xxx ühisõppes. D elab ühiselamus tasuta ning kooli Pt on tagatud iga päev kolm korda päevas söök. 11.03.2026 kohtuistungil sõlmisid lapsevanemad A P ja O P kompromissi D Pi ülalpidamises.
2-25-114912 Kompromissi kohaselt tasub kumbki vanem alates 2026.a 11.nädalast (st alates 9.03.2026) Di ülalpidamiseks 180 eurot kuus. O P tasub 90 eurot kõikidel paarisnädalatel ning A P tasub 90 eurot kõikidel paaritutel nädalatel. Elatis tasutakse otse D Pi kontole.
10.Kohtuotsusega tuleb seega lahendada D Pi tagasiulatuva elatise nõue, D Pi menetluse aegne elatise nõue ning E Pi nii tulevikku suunatud, menetluse aegse kui ka tagasiulatuva elatise nõue.
11.Hagejad on esitanud elatise nõude miinimummääras. Miinimummääras nõude esitamisel ei pea hageja kohtumenetluses oma kulutusi tõendama (nt. Riigikohtu 09.01.2014 otsus nr 3-2-1-165-13 punkt 15).
12.A Pil on kolm last, lisaks hagejatele veel xxx.a sündinud I P. Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2 kohaselt lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot. Kuna hagejate isal peres on kolm last, saab hagejate ema lasterikka pere toetust 450 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt arvatakse miinimummääras elatise summast PkS § 101 lg 5 alusel maha hageja osa lasterikka pere toetusest ehk 37,5 eurot (225 : 2 : 3).
13.Kostja, hagejate ema on väitnud, et hagejate isa töötasu on ligi kaks korda suurem, kui on kostjal. Nimetatud väide ei ole õige. Hagejate isa on nimetanud oma töötasuks ligikaudu 2000 eurot bruto ning hagejate ema on esitanud väljavõtted oma kontolt, millest on näha, et hagejate ema töötasu on ligikaudu 1000 eurot neto. Hagejate isa bruto töötasu 2000 eurot on netona 1658 eurot, mis teeb vanemate palgavaheks ligikaudu 40 protsenti. Samas märgib kohus, et eluliselt usutav ei ole, et hagejate isa nõustuks olema töö tõttu kuude kaupa kodust eemal erinevates riikides (need asjaolud on tuvastatud hooldusõiguse tsiviilasjas nr 2-25-8665) 1658-eurose töötasu eest. Hagejate isal on kostjast suurem töötasu, kuid tema ülalpidamisel on kolm last, kostjal aga kaks.
14.Kostja palub temalt E Pi kasuks välja mõista mitte suurema elatise kui 200 eurot kuus.
15.Miinimummääras elatise summa on alates 01.04.2026 281,12 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse nõude esitamise ajal 02.06.2025 oli miinimummääras elatise summa 264,24 eurot.
16.PkS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist ning lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17.Riigikohtu 13.02.2018.a lahendi nr 2-16-2343 punkti 13 kohaselt „Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane
2-25-114912 lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike sissetulek on liiga väike /.../“.
18.Kohus mõistab kostjalt elatise välja alla alammäära tuginedes PkS § 101 lõikele 1, et elatise summa määramisel tuleb arvestada kohustatud isiku enda eluvajadusi ning tuginedes PkS § 101 lõikele 2, et lastele tuleb ülalpidamist anda enam-vähem võrdselt. Kohus arvestab, et kostja ei oska eesti keel ning see piirab mõnevõrra tema võimalusi tööd leida. Kostja tagasihoidlikule toimetulekule viitab ka asjaolu, et kostja üürileandjaks on Tallinna linn. Tallinna linna on võimaldanud kostjal üürida munitsipaaleluruumi.
19.Kohus käsitleb perioodi, mis eelnes D Pi kodust eemale õppima asumisele ehk 02.06.2025 kuni 31.08.2025. Kohus jagab nimetatud summa kostja ja laste vahel enam-vähem võrdselt võttes arvesse, et kostja kodukulud on ligikaudu 450 eurot, kuna kostja elab üksi ning mõlemad hagejad elasid sel ajal 5-liikmelises leibkonnas ning kummagi hageja kodukulu on ligikaudu 185 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kummagi hageja elatise suuruseks nimetatud perioodil 150 eurot.
20.Kohus käsitleb perioodi alates D Pi kodust eemale õppima asumisest. D Pi puhul on käsitletav periood 01.09.2025 kuni kompromissi sõlmimiseni 11.03.2026. E Pi puhul on käsitletav elatise tasumine perioodil alates 01.09.2025 kuni E Pi täisealiseks saamiseni.
21.Kostja on väitnud ja esitanud kirjalikud tõendid selles, et on alates Di Tartusse õppima asumisest septembris 2025 kuni kohtuistungini 11.03.2026 s.o ligi poole aasta jooksul kandnud Di kulusid ligikaudu 900 eurot ehk ligikaudu 150 eurot kuus. Samal perioodil alates septembrist 2025 kuni kohtuistungini 11.03.2026 on D olnud enamuses riiklikul ülalpidamisel ja osaliselt isa ülalpidamisel. Isa on kandnud Di nädalavahetuse kojusõitude ja nädalavahetusel kodusviibimise kulusid. Kuna kostja on nimetatud perioodil osalenud Di ülalpidamises ning D ei ole enamuse ajast isaga elanud, jätab kohus selle perioodi eest elatise välja mõistmata.
22.Kuna D P elab enamiku ajast riiklikul ülalpidamisel, siis vanemate kulutused Eile suuremad, kui on Dile. D Pi elatise osas sõlmisid vanemad kompromissi ning D Pi elatis on alates 11.03.2026 180 eurot kuus. Kohus arvestab elatise summa määramisel, et O Pi ja E Pi puhul tuleb kanda eluasemekulusid ning toidukulusid, mis moodustavad ülalpidamiskuludest enamuse. Kohus arvestab ka seda, et O P elab üksi ning tema kodukulu on ligikaudu 450 eurot kuus. E P elab 4-liikmelises leibkonnas (D Pi ei ole arvesse võetud) ning tema kodukulu on 185 eurot kuus. Kohus jõuab eeltoodu põhjal järeldusele, et E Pi elatise suuruseks tuleb määrata 200 eurot kuus alates 01.09.2025.
23.Kohus tuvastas, et perioodil 02.06.2025 kuni 31.08.2025 tuli kostjal tasuda kummagi hageja ülalpidamiseks 150 eurot kuus. Seega on elatise võlgnevus kummagi hageja kohta sel perioodil 450 eurot. Kohus tuvastas, et kostjal tuli E Pile alates 01.09.2025 tasuda elatist 200 eurot kuus. Seega on elatise võlgnevus kohtuotsuse kuulutamise ajaks 1800 eurot.
24.Kohus käsitleb hageja D Pi ja E Pi nõudeid elatise saamiseks perioodil 01.04.202531.05.2025 eest kummagi hageja kohta summas 603,48 eurot.
2-25-114912
25.PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
26.Hagejad ei ole tõendanud, et hagejate isa oleks hagejate emalt tagasiulatuva elatise perioodil elatist küsinud või üldse elatist jutuks toonud. Hagejad asusid isa juurde elama mõlemale lapse emale ootamatult ning vanemad ei jõudnud teha kokkuleppeid elatise tasumiseks. Lisaks asusid hagejad isa juurde elama olukorras, kus elatis oli isalt väljamõistetud. Vanemal on küll kohustus last üleval pidada, kuid sellises olukorras ei saa nõuda tagasiulatuva elatise tasumist. Lisaks ei ole hagejad tõendanud, kas ja milline kahju neile tekkis puuduva elatise tõttu. Kohus jätab tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, kuna nõue on tõendamata, aga ka väidetega põhjendamata.
27.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata kohtuotsuse täitmise kord, nimetades oma pangakonto ja soovides elatist saada iga kuu 5.kuupäevaks. Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda 1.kuupäeval kalendrikuu eest ette hagejate seadusliku esindaja pangakontole, nimetades perioodi, mille eest elatist makstakse.
28.TsMS 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.