Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt saatis 03.04.2025 Harju tööpiirkonna kohtutäitur E. V. büroo hagejale e-kirja teel täitmisteate täiteasjas XXX. Täitedokumendiks on täitmisteate kohaselt Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 lahend tsiviilasjas XXX ning nõude sisuks vanemate suhtluskord laste C. D. K. ja C. M. K.. Kohtutäitur tegi täitmisteates M. K.le ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks 15 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest. M. K. suhtes on algatatud täitemenetlus D. K. esitatud täitmisavalduse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 lahendi täitmiseks tsiviilasjas XXX. M. K.le tuli kohtutäituri 03.04.2025 kiri ning selle lisad tervikuna üllatusena. M. K.le jääb arusaamatuks, millise nõude D. K. tema vastu on esitanud. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 lahend jõustus 26.03.2025 ning määrus oli D. K. poolt täitmisavalduse esitamise seisuga jõudnud jõus olla vaid nädal aega. 02.04.2025 oli suhtluskorra kohaselt M. K. nädal lastega. M. K. täidab omalt poolt kohtu määratud suhtluskorda ning ei ole teinud takistusi teisele vanemale lastega suhtlemiseks või jätnud lapsi vastavalt kohtu poolt määratud suhtluskorrale teisele vanemale üle andmata. 14.04.2025 palus M. K. kohtutäituril täpsustada, milles väidetav kohtumääruse rikkumine seisneb ning mille alusel täitemenetlus on algatatud, kuivõrd enda hinnangul on M. K. täitnud kohtumäärust kohaselt ja korrektselt. 15.04.2025 vastas kohtutäituri büroo, et avalduse esitamise hetkel ja pärast seda olevat D. K. suurimaks etteheiteks seni see, et ta ei saavat kasutada oma õigust suhelda lastega telefoni teel. M. K. ei ole teinud takistusi D. K.le suhelda lastega telefoni teel. Määruse sõnastuse kohaselt (resolutsiooni p 11.3.9) peab just lahuselav vanem olema see, kes kõne teeb, mitte vastupidi, kuivõrd lahusoleval vanemal on õigus, mitte kohustus lastega suhelda ajal, mil nad on teise vanemaga. M. K. esitab täiendavalt kõnelogid perioodi kohta 16.04.2025 kuni 01.06.2025, millest nähtub, et D. K. rääkis lastega: 16.04 alates kell 18:01 4 minutit 57 sekundit; 17.04 alates kell 19:40 9 minutit 44 sekundit; 18.04 alates kell 20:50 20 minutit 56 sekundit; 01.05 alates kell 10:26 20 minutit 23 sekundit; 02.05 alates kell 19:19 22 minutit 6 sekundit; 14.05 alates kell 20:31 4 minutit ja 4 sekundit; 18.05 alates kell 17:21 1 minut ja 28 sekundit; 27.05 kell 20:24 33 sekundit ning 20:26 44 sekundit; 30.05 alates kl 19:57 3 minutit ja 45 sekundit. 13.05, 16.05 ning 31.05 helistas kostja ajal, mil lapsed olid isaga ujumas ning ei saanud kõnedele vastata. 28.05 helistas kostja kell 19:12, 19:41 ning 20:30 kuid lapsed olid hõivatud, isa helistas tagasi 20:57, kuid kostja ei võtnud vastu. Lastega ajaveetmise asukohast informeerimise osas on M. K. eraelu puutumatuse ning mõistlikkuse põhimõttest tulenevalt veendunud ja põhjendatud seisukohal, et M. K. ei pea D. K.t pidevalt informeerima, kus ta oma suhtluskorra ajal lastega viibib. Hageja on seisukohal, et täiteasjas nr XXX hageja suhtes läbi viidav sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks ning vastav täiteasi lõpetada ja täitetoimingud tühistada, kuivõrd hageja on täitnud ning täidab täitedokumenti vabatahtlikult. Hageja ei ole teinud takistusi kostjale suhelda lastega telefoni teel. Kui kostja väidab teisiti, siis need on paljasõnalised ja tõele mittevastavad väited. Hagejale ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei täidaks kohtulahendit vabatahtlikult. Tõendiks ei saa olla sissenõudja e-kirja teel esitatud paljasõnalised väited. Seevastu hageja on esitanud kõnede väljavõtte, millest nähtub, et isa nädalal, mis algas 31.03.2025, ei ole ema ise püüdnud isale helistada, kuid isa on ise alates 05.04.2025 helistanud emale, et lapsed saaks emaga suhelda.

Ema poolt vastuses toodud väidetavate rikkumiste osas on Harju Maakohus tsiviilasjas XXX teinud 03.10.2025 lahendi, millega jäeti kostja avalduse alusel kohtutäiturile tehtud ettepanek hageja trahvimiseks täiteasjas nr XXX rahuldamata. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine Harju tööpiirkonna kohtutäituri E. V. menetluses olevas täiteasjas XXX, kuivõrd hageja on täitnud ning täidab täiteasja aluseks olevat täitedokumenti vabatahtlikult. Kostja vastuväited Kostja vastuses hagile nõuet ei tunnista. Kostja on seisukohal, et M. K. ei ole kohtulahendit täitnud. Täitedokumendi resolutsiooni p 11.3.8 kohaselt on vanemal õigus lastega suhelda kaugkommunikatsioonivahendi (telefoni või Skype, Messenger vms rakenduste) teel iga päeva õhtul algusega kell 17.00, arvestades ka laste päevakava. Tulenevalt eelnimetatud kohtulahendist ning sissenõudja avaldusest, lapse isa on kohustatud võimaldama lapsega suhtlema päevadel, millal lapsed veedavad isa juures, algusega kell 17.00. Telefonivestluse algushetk on määratud alates kella 17.00. Oluline on mõista, et „algusega kell 17.00“ ei tähenda, et kõne peab algama täpselt kell 17.00, vaid et sellest kellaajast on laps(ed) valmis ja kättesaadavad suhtlemiseks. Vanem, kelle juures laps viibib, peab arvestama lapse päevakava (nt huviringid, söögiajad, õppimine, uneaeg), kuid peab siiski võimaldama, et suhtlus toimuks õhtusel ajal alates 17.00. Suhtlus on lapse õigus ja seda peab toetama lapsega koos viibiv vanem – st vanem ei tohi jätta kõnesid vastu võtmata ega takistada lapse soovi teise vanemaga suhelda. Kohustuseks on tagada tehnilised võimalused (nt anda lapsele telefon või arvuti kasutusse, tagada internetiühendus, vajadusel aidata last seadmete kasutamisel).See punkt loob lastele kindla õiguse olla suhtlemiseks valmis iga päev õhtul alates kella 17.00, kuid jätab paindlikkuse, et kõned võivad toimuda lapse ja vanemate kokkuleppe kohaselt ka hiljem, vastavalt lapse päevakavale ja olukorrale. Selliselt saab määrusest aru ka kohtutäitur. Kostja toob esile järgmised hageja poolsed suhtluskorra rikkumised: 15.04.2025-17.04.2025 D. K. edastas M. K.le kirjaliku päringu, paludes teavitada, kus asuvad alaealised lapsed. Tulenevalt kohtumäärusest tsiviilasjas nr XXX, lapse emale on antud hooldusõigus laste viibimiskoha üle. Lapse isa M. K. ei vastanud. Lapse isa keeldus ka edastamast info laste asukoha kohta järgmistel (16-17.04.2025) päringutele. See kohustus ei ole formaalne, vaid lähtub lapse turvalisuse ja heaolu tagamise vajadusest. Seega tähendab isa teavitamiskohustus seda, et igal juhul peab ema olema informeeritud, kus lapsed viibivad, sealhulgas kui nad ööbivad väljaspool isa tavapärast elukohta. Lapse ema ei küsi sellega isa käest luba, vaid täidab talle seadusega antud hooldusõigust. 18.04.2025 M. K. keeldus võimaldamast lapse emal lastega suhelda. D. K. on helistanud ning palunud võimaldada suhtlemist ka e-posti teel. Lapse isa ei võimaldanud teha vastavat kõne. 30.04.2025 laste isa ei võimaldanud lastega suhelda. D. K. proovis helistada lapse isale korduvalt, kell 19.50 ning 20.15. Mõlemal korral puudus võimalus lastega suhelda. 01.05.2025 laste isa ei teavitanud ema, kus asuvad lapsed ning ei võimaldanud suhelda lastega. 12.05.2025 laste isa ei võimaldanud lastega suhelda. D. K. helistas, kuid isa ei vastanud telefonile. 13.05.2025 laste isa ei teavitanud laste asukohta ning ei võimaldanud lastega suhelda. D. K. palus e-posti teel ning küsis, kus asuvad lapsed. Vastuseks laste isa sõimas teda, nimetades debiilikuks ning ei vastanud laste asukoha kohta ja ei võimaldanud lastega suhelda.

16.05.2025 laste isa ei võimaldanud lastega suhelda telefoni teel. Laste isa teavitas, et ema saab suhelda lastega järgmisel päeval kell 17.00, kuid 16.05.2025 lapsed ei saanud emaga suhelda. Laste isa on korduvalt ja süstemaatiliselt rikkunud kohtumäärust, sealhulgas ka 18.05.2025. Isa võtab küll ise telefoni vastu, kuid katkestab seejärel viivitamatult kõne ning lülitab telefoni välja, mistõttu ei ole võimalik pidada lastega vestlust. Selline käitumine ei ole juhuslik, vaid tahtlik tegevus, mille eesmärgiks on takistada laste suhtlust teise vanemaga. Määruse rikkumiseks loetakse nii täielikku vastamata jätmist, kui ka olukordi, kus suhtlus näiliselt võimaldatakse, kuid seejärel kohe katkestatakse. Antud juhul jäävad lapsed surve alla, sest nad kuulevad vestluse alguses võimalust suhelda, kuid see võetakse neilt viivitamatult ära. Käesoleval nädalal on isa rikkunud määrust vähemalt neljal korral, sealhulgas 18.05.2025. Selline käitumismuster kinnitab, et tegemist on süstemaatilise ja tahtliku määruse eiramisega. 26.05.2025 ei taganud isa lastele kohtumääruse punktis 11.3.8 sätestatud suhtlusõiguse täitmist, s.o emal ei olnud võimalik lastega telefoni teel suhelda. Kõik ema poolt tehtud kõned olid blokeeritud (19:09, 19:12, 19:35, 20:24, 21:00, 21:13 ja 21:40). Üks kõne (ligikaudu kell 20:24) läks korraks läbi, kuid koheselt pärast seda katkestati ühendus ning edasised kõned olid taas blokeeritud. Käitumismuster vastab varasematele kordadele, kus isa võtab küll ühenduse vastu, kuid katkestab selle viivitamatult, vältides seeläbi laste ja teise vanema vahelist suhtlust. 27.05.2025 M. K. ei võimaldanud emal lastega suhelda. D. K. üritas korduvalt helistada kell 20:02, 20:11, 20:24, 20:25, 20:26 ja 20:28. Kõned olid enamasti blokeeritud või katkestatud. Kuigi kell 20:26 võttis M. kõne vastu, vestlust lastega tegelikult ei toimunud, sest mõne sekundi möödudes katkestati ühendus. Tegemist on määruse rikkumisega, mis järgib korduvat käitumismustrit, kus laste suhtlus emaga tahtlikult katkestatakse või seda takistatakse. 28.05.2025 M. K. rikkus kohtumäärust ega taganud emale võimalust lastega rääkida (punkt 11.3.8). D. K. pöördus M. poole kirjalikult kell 19:42, paludes täpsustada, mis kell on võimalik lastega telefoni teel rääkida, kuid vastust ei saadud. Seejärel tegi ema korduvalt kõnesid kell 19:13, 19:42 ja 20:30, kuid kõik need olid blokeeritud või katkestatud. Tegemist on tahtliku suhtlusvõimaluse takistamisega, mis kujutab endast määruse rikkumist. Kokkuvõttes ei ole emal võimalust olnud lastega suhelda juba kolm järjestikust päeva (26.– 28.05.2025), mis näitab süsteemset ja korduvat kohtumääruse eiramist. 29.05.2025 seisuga on tegemist juba viienda järjestikuse päevaga, mil emal ei ole olnud võimalik lastega telefoni teel suhelda vastavalt kohtumääruse punktile 11.3.8. M. ei vasta kõnedele (ema helistas 29. ja 30.05. kell 17:00), kuid lapse isa helistab seejärel tagasi ajal, mil lapsed on hõivatud (näiteks mängisid nad pargis mänguväljakul). Selle asemel, et võimaldada lastel emaga suhelda, hakkab M. alandama lapse ema ja solvama ning katkestab seejärel kõne, jättes kõnedele hiljem vastamata. Videosalvestusel lastega suhtlemisest on selgelt kuuldavad M. solvavad väljendid ja asjaolu, et lastega suhtlust ei võimaldata. Kokkuvõttes ei ole D. alates 26.05.2025, olnud kordagi võimalust lastega rääkida, mis kinnitab järjepidevat ja süsteemset kohtumääruse eiramist M. K. poolt. 31.05.2025 ema helistas korduvalt isale, kuid lapse isa ei võtnud telefoni vastu. 01.06.2025 hageja ei taganud emale võimalust lastega suhelda kaugkommunikatsioonivahendi teel. Ema helistas lastele. Laste isa küll võttis telefoni vastu, kuid lapsed ei olnud teadlikud, et ema helistab. Sellel ajal, kui ema helistas, lapsed mängisid ning ei olnud kõnele suunatud. 11.06.2025 ema helistas isale, kuid isa keeldus lapsi teavitamast, et ema helistab. Laste isa lülitas sisse TV ja ei abistanud või suunanud lapsi emaga suhtlemiseks. Lapsed sisuliselt ei

saanudki aru, et ema helistab nendele. Isa tegi kõik võimalikku, et takistada laste ja ema suhtlemist. 15.06.2025 lapse ema helistas isale 15.06.2025. Telefon oli välja lülitatud. 24.06.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 25.06.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 26.06.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 08.07.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 09.07.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 12.07.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 13.07.2025 lapse ema korduvalt helistas isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. 22.07.2025 lapse ema üritas helistada isale, kuid M. K. ei vastanud telefonile. Peale seda, kui lapse isa ühendas, tema ei teavitanud lapsi, et ema helistab. Sisuliselt ema suhtles tühja toruga, kuuldes, et lapsed on isa poolt muu tegevusega hõivatud. Lapsed isegi ei teadnud, et ema nendele helistab. 23.07.2025 lapse ema helistas lastele, kuid lapse ema ei võimaldanud suhelda lastega. Isa lihtsalt ei teavitanud lapsi, et ema helistab ning näilikult lülitas telefoni sisse. Tegelikult aga lapsed ei olnud teadlikud, et ema helistas või soovib nendega rääkida. 08.08.2025 lapse isa ei võimaldanud emaga suhelda. 09.08.2025 lapse isa ei võimaldanud emaga suhelda. Esitatud rikkumised näitavad korduvat ja süstemaatilist olukorda, kus hageja ei täida talle pandud kohustust: ta ei võimalda lastel olla kättesaadavad suhtluseks alates kella 17.00; ignoreerib ema kõnesid või katkestab need; ei loo tingimusi, et lapsed saaksid emaga segamatult ja toetatult suhelda. Kuigi isa tekitab näilise mulje, et ta täidab kohtuotsust – võtab telefoni vastu ajal, mil D. helistab, ei anna ta tegelikult lastele võimalust emaga rääkida. Isa ei teavita lapsi, et ema helistab, vaid hoiab telefoni lihtsalt sisselülitatuna, mille jooksul „sekundid ja minutid jooksevad“. Selline käitumine loob väliselt mulje, nagu suhtlus oleks toimunud, kuid sisuliselt lapsed emaga ei räägi, sest nad ei teagi, et neile helistatakse. Kohtuotsuse põhjendused I Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1) iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu 27.01.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-09, p 25; 31.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi korral on hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti ei täidetaks. Käesoleval juhul ei ole hageja huvi suunatud sellele, et tema vastu sundtäitmisele esitatud täitedokumenti, kohtumäärusega määratud lastega suhtlemiskorda, ei täidetaks. Hageja väitel täidab ta suhtlemiskorda vabatahtlikult ja kohtumääruse sundtäitmine ei ole põhjendatud.

II Tallinna Ringkonnakohus määras 05.03.2025 määrusega tsiviilasjas XXX lõpetada vanemate ühine hooldusõigus C. D. K.e ja C. M. K.e elu- ja viibimiskoha määramise õiguses ning anda selles osas D. K.le ainuhooldusõigus (p 11.6). Sama määruse resolutsiooni p 11.9 kohaselt, resolutsiooni p-de 11.3 (11.3.1–11.3.8) ja 11.8 (11.8.1-11.8.7) rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Kohtumääruse rikkumisel võib kohus kohtutäituri ettepanekul trahvida isikut, kes kohtumäärust ei täida. Teistkordse trahvi määramise asemel võib määrata kohustatud isikule aresti täitemenetluse seadustiku §-s 62 sätestatud korras. Trahvi maksmine või aresti kandmine ei vabasta kohustatud isikut täitedokumendis ettenähtud toimingu tegemise, selle talumise või sellest hoidumise kohustusest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5621 lg 1 kohaselt, kohus määrab lapsega suhtlemist korraldavas kohtumääruses sunnivahendid, mida saab rakendada kohtumääruse rikkumise korral, ja selgitab täitemenetluse seadustiku § 179 lõigetes 2 ja 2 2 kehtestatud sunnimeetmete rakendamise korda. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 137 alusel laste vanemate hooldusõiguse ulatuse määramise osas ei ole tegemist lapsega suhtlemise määramisega ning tulenevalt TsMS § 5621 lg 1 ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse tsiviilasjas XXX resolutsiooni p 11.9 kohaselt ei ole määruse resolutsiooni punkt 11.6 sundtäidetav. Kostja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja avalduses on esile toodud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse tsiviilasjas XXX rikkumisena, et hageja ei ole esitanud kostjale teavet laste asukoha kohta vastavalt kohtumääruse punktile 11.6. Ka vastuses hagile on kostja esitanud suhtlemiskorra rikkumisena seda, et hageja ei teavitanud kostjat 15.04.-17.04.2025, 01.05.2025 ja 13.05.2025 laste asukoha kohta vastavalt kohtumääruse punktile 11.6. Harju Maakohus on 03.10.2025 määruses tsiviilasjas nr XXX (Tallinna kohtutäituri E. V. ettepanek kohustatud isiku M. K. trahvimiseks täiteasjas nr XXX) asunud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse punkti 11.6 rikkumise osas perioodil 16.18.04.2025 ja 02.05.2025 seisukohale, et ühele vanemale viibimiskoha määramise ainuõiguse andmisel ei ole teine vanem, kellel viibimiskoha määramise õigus puudub kohustatud enda suhtluskorra ajal pidevalt teavitama, kus ta lastega viibib. Viibimiskoha määramise õigus annab vanemale õiguse määrata laste elukoht nt rahvastikuregistris, reisida ilma teise vanema nõusolekuta, sh nõuda lapse väljaandmist PKS § 126 alusel. Näiteks PKS § 144 sätestab teabe andmise nõude ning isegi kui mõlemal vanemal on seadusest tulenev kohustus (PKS § 144) anda teisele vanemale teavet lapse isikuga seotud tähtsate asjaolude kohta (mh lapse tervis, enesetunne, tegevused jne), et ei tähenda see igapäevast üksikasjalikku aruandekohustust (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.01.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-2190, p 64). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.03.2025 määruse põhjenduse punktis 70 selgitanud, et kuna emale jääb lapse viibimiskoha määramise õigus, tähendab see seda, et isal on vaja ema nõusolekut lastega välisriiki reisimiseks. Harju Maakohus ei tuvastanud tsiviilasjas nr XXX, et M. K. oleks rikkunud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse punkti 11.6 perioodil 16.18.04.2025 ja 02.05.2025, kuivõrd M. K. ei ole kohustatud D. K.le teatama laste asukohta, kui lapsed on suhtluskorra järgi M. K.ga.

Kohus nõustub eelnimetatud seisukohaga ja märgib täiendavalt, et PKS § 145 alusel on vanemal, kelle juures laps viibib kohtulahendi alusel, otsustada lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju, seega ei ole teiselt vanemalt pidevalt teabe nõudmine asjakohane. III Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määrusega tsiviilasjas XXX on määratud laste C. D. K.e ja C. M. K.e vanematele lastega suhtlemiskord (määruse resolutsiooni punkt 11.3). Punkti 11.3.8 kohaselt, ajal, mil laps viibib ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus lapsega suhelda kaugkommunikatsioonivahendi (telefoni või Skype, Messenger vms rakenduste) teel iga päeva õhtul algusega kell 17.00, arvestades ka laste päevakava. Vanem, kellega lapsed viibivad, toetab lapsi teise vanemaga suhtlemisel ning abistab neid igati, et suhtlus saaks tehniliselt toimuda. Vanem ei ignoreeri teise vanema kõnet, et lapsed ja eemal viibiv vanem ei saaks omavahel suhelda. Kostja on esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks ja avalduses on esile toodud Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse tsiviilasjas XXX rikkumisena järgmised kuupäevad, mil hageja on rikkunud lastega suhtlemiskorda ja ei ole võimaldanud kostjal lastega suhelda: 31.03–6.04.2025 oli kostja telefoninumber täielikult blokeeritud; 30.04, 12.05, 13.05, 16.05, 18.05, 26.05, 27.05, 28.05, 29.05, 30.05, 31.05, 01.06. Vastuses hagile on kostja esile toonud, et hageja ei ole võimaldanud kostjal lastega suhelda 18.04.2025, 30.04.2025, 01.05.2025, 12.05.2025, 13.05.2025, 16.05.2025, 18.05.2025, 26.05.2025, 27.05.2025, 28.05.2025, 29.05.2025, 31.05.2025, 01.06.2025, 11.06.2025, 15.06.2025, 24.06.2025, 25.06.2025, 26.06.2025, 08.07.2025, 09.07.2025, 12.07.2025, 13.07.2025, 22.07.2025, 23.07.2025, 08.08.2025, 09.08.2025. Hagiavalduse lisana esitanud tõendina väljavõtte telefonikõnedest D. K.ga nähtub, et isa nädalal, mis algas 31.03.2025, ei ole ema ise püüdnud isale helistada, kuid isa on ise alates 05.04.2025 helistanud emale; 18.04.2025 alates kell 20:50 rääkis ema lastega 20 minutit 56 sekundit; Harju Maakohus on 03.10.2025 määruses tsiviilasjas nr XXX (Tallinna kohtutäituri E. V. ettepanek kohustatud isiku M. K. trahvimiseks täiteasjas nr XXX) analüüsinud osaliselt samadel kuupäevadel lastega telefoni teel suhtlemist ja on tuvastanud, et: 30.04.2025 helistas D. K. kell 19.14 ning kell 20.50, mil lapsed olid hõivatud. M. K. helistas D. K.le tagasi järgmise päeva hommikul kell 10.26 ning D. K. sai lastega rääkida 20 min ja 23 sekundit; 12.05.2025 helistas D. K. kell 21.27, kuid lastel oli siis juba uneaeg; 13.05.2025 helistas D. K. kell 19.38, kell 20.49, kell 20.52, kell 20.56, mil lapsed olid sellel ajal spaas ja ei saanud rääkida; 16.05.2025 helistas D. K. kell 19.29, mil lapsed olid sellel ajal spaas ja ei saanud rääkida; 18.05.2025 helistas M. K. ise D. K.le kell 17.21 ning D. K. sai lastega rääkida 1 minut ja 28 sekundit; 26.05.2025 helistas D. K. esimest korda kell 19.34, kuid lapsed olid hõivatud. M. K. helistas D. K.le tagasi kell 20.58, kuid D. K. ei vastanud. D. K. helistas uuesti kell 21.39, kuid lastel oli siis juba uneaeg; 27.05.2025 suhtles D. K. lastega kell 20.24 ajaliselt 33 sekundit ning kell 20.26 ajaliselt 44 sekundit; 28.05.2025 helistas D. K. kell 19.12, kell 19.41 ning kell 20.30, kuid lapsed olid hõivatud. M. K. helistas tagasi kell 20.57, kuid D. K. ei võtnud vastu;

29.05.2025 helistas D. K. ajavahemikul kell 17.02 kuni kell 17.12 kolmel korral, M. K. helistas kell 17.20 tagasi ning D. K. sai lastega rääkida 3 minutit ja 49 sekundit; 30.05.2025 helistas D. K. kell 17.10, kuid lapsed olid hõivatud. M. K. helistas tagasi kell 17.47, kuid D. K. ei võtnud vastu. Kell 19.57 helistas M. K. uuesti ning D. K. rääkis lastega 3 minutit ja 45 sekundit; 31.05.2025 helistas D. K. kell 16.58, kell 17.06 ning kell 19.18, kuid lapsed olid hõivatud hilisõhtuni ning ei saanud rääkida; 01.06.2025 D. K. rääkis lastega kell 18.07 ajaliselt 15 sekundit, kell 18.08 ajaliselt 13 sekundit ning hiljem veel 1 min ja 10 sekundit. Samuti on tsiviilasjas nr XXX tuvastatud, et võimalik punkti 11.3.8 rikkumine võis esineda 29.05.2025, 30.05.2025 31.05.2025. Samas nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et 29.05.2025 helistas M. K. kell 17.20 tagasi ning D. K. sai lastega rääkida 3 minutit ja 49 sekundit. 30.05.2025 helistas M. K. tagasi kell 17.47, kuid D. K. ei võtnud vastu, ja kell 19.57 ja D. K. rääkis lastega 3 minutit ja 45 sekundit. Üksnes 31.05.2025 ei ole D. K. ka hiljem lastega rääkida saanud. Seega tuvastatud on, et M. K. on rikkunud perioodil 01.05.2025, 13.14.05.2025, 16.05.2025, 18.05.2025, 27.-28.05.2025, 30.31.05.2025 ja 01.-03.06.2025 Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse puntki 11.3.8 31.05.2025. Kohus selgitas M. K.le, et M. K. kohustus on hoolitseda selle eest, et lapsed ei oleks kell 17.00 hõivatud ja tagama kõne toimumise määratud ajal. Kohus asus tsiviilasjas nr XXX seisukohale, et vanematel on erinev arusaam, millisel kellaajal on eemalviibival vanemal õigus lastega Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 punkti 11.3.8 järgi suhelda. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse punkti 11.3.8 sõnastusest, siis tuleneb sellest selgelt, et eemalviibival vanemal on õigus suhelda lastega alates kell 17.00. Sõna „alates“ viitab selgelt sellele, et kui pooled teistsuguses ajas kokku ei lepi, siis kaugkommunikatsioonivahendi (telefoni või Skype, Messenger vms rakenduste) teel lastega kontakti võtmine peaks toimima kella 17.00 ajal, mitte 18.00, 19.00 või veelgi hiljem. Juhul, kui tõlgendada kontakti võtmise ajalist määratlust selliselt, et eemalviibiva vanema suhtlus lastega toimub alates kella 17.00 kuni määratlemata kellaajani, siis see tähendaks, et vanem, kelle juures lapsed suhtluskorra järgi viibivad, peaks olema terve nädala jooksul pärast 17.00 valmis kõik sissetulevad kõned vastu võtma ning praktiliselt tähendaks see kogu aeg nn „telefoni juures istumist“. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.03.2025 määruse punktis 69.3 märkinud „Küll tuleb selguse ja täidetavuse huvides kindlaks määrata suhtlemise algusaeg. Laste iganädalast orienteeruvat päevakava arvestades on mõistlik määrata, et lapsed suhtlevad eemalviibiva vanemaga iga päeva õhtul kell 17.00, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, ning selleks helistab eemalviibiv vanem lastega koosolevale vanemale, kes võimaldab lastel eemalviibiva vanemaga kaugkommunikatsioonivahendi teel suhelda ja tagab laste valmisoleku“. Kohus nõustub tsiviilasjas nr XXX tehtud järeldustega. Kohus leiab, et ka teistel kostja poolt esile toodud kuupäevadel 2025.a juunis – juulis – augustis lastega toimumata jäänud telefonisuhtlus on põhjustatud vanemate erinevast arusaamast kellaaja osas ja ka käesolevast kohtumenetlusest ning tsiviilasja nr XXX kohtumenetluse ajal vanemate vahel tekkinud täiendavatest pingetest. Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse tsiviilasjas XXX resolutsiooni punkti 11.3.8 kohaselt peab lastega kaugkommunikatsioonivahendi (telefoni või Skype, Messenger vms rakenduste) teel suhtlemisel arvestama ka laste päevakava. Kohus selgitab, et laste päevakava

peavad arvestama mõlemad vanemad. Käeolevaks ajaks on laste jaoks tore tegevus – suhtlemine oma emaga – kujunenud laste vanemate järjekordseks võitlustandriks oma õiguste eest kohtutäituri valvsa silma all, milline pingeline olukord ei ole kindlasti laste huvides. Arvestades seda, et täitemenetluse nr XXX algatamise aluseks olevad probleemid on alguse saanud sellest, et laste vanemad on Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määrusest erinevalt aru saanud ja sellest tulenevalt on vanemate vahel konfliktiolukord suhtlemiskorra täitmisel järjest süvenenud, kuid samas lastega telefoni teel suhtlemine siiski toimub, seega täidab hageja lastega suhtlemiskorda vabatahtlikult, ei pea kohus täiteasjas nr XXX sundtäitmist põhjendatuks. Kohus on tsiviilasjas nr XXX ja ka käesolevas asjas lastega suhtlemiskorra täitmist puudutavat täiendavalt selgitanud ja pooltel on võimalik kohtu selgitusi arvestada edasisel lastega suhtlemise korraldamisel. Kohus selgitab samuti, et kui vanemad ei suuda kohtumäärusega määratud lastega suhtlemiskorda ka edaspidi rahumeelselt ja tõrgeteta täita, siis võib Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2025 määruse tsiviilasjas XXX resolutsiooni p-de 11.3 (11.3.1–11.3.8) ja 11.8 (11.8.1-11.8.7) rikkumise korral selle täitmiseks läbi viia uue täitemenetluse. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et M. K. hagi D. K. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning kohus tunnistab lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr XXX. IV Kohus jätab vastu võtmata kostja 28.04.2025 esitatud täiendava tõendi, milleks on kohtutäituri e-kiri. Kohus teatas pooltele 16.03.2026 e-kirjaga, et asjas lõppeb eelmenetlus 30.03.2026 ja lubas esitada kirjaliku lõppseisukoha (teesid) kuni 13.04.2026. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhjendused lepingulise esindaja väidetava hooletuse tõttu tõendi esitamisega viivitamise kohta asjakohased ja neid ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks. TsMS § 331 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus on määranud otsuse kuulutamise aja ja leiab, et tõendi vastu võtmine põhjustaks menetluse lahendamise viibimise. V TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et arvestades käesolevas asjas esitatud nõuet, on põhjendatud TsMS § 162 lg 4 ja analoogia korras TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hagi esemeks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamine täiteasjas, mille aluseks on alaealiste lastega määratud suhtlemiskorra täitmine. Arvestades asjaolusid oleks kohtu hinnangul hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning põhjendatud

on kõrvale kalduda menetluskulude jaotamise üldreeglist ning seega jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.