Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik
Kohtuasi
Harald Walter Schuberti hagi ALSTOM Estonia AS-i vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-32045
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harald Walter Schuberti kassatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Harald Walter Schubert, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Kostja ALSTOM Estonia AS, esindaja vandeadvokaat Allar Jõks
Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2016. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuaril 2016 tsiviilasjas nr 2-13-61792 tehtud otsuse p-d 2 ja 6.4, millega jaotati menetlusosaliste menetluskulud (jäeti kogu menetluse kuludest 70% hageja ning 30% kostja kanda).
2.Kinnitada kompromiss, mille järgi jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda.
3.
Tühistatud osas tsiviilasja menetlus lõpetada. Ülejäänud osas on ringkonnakohtu lahend jõustunud.
1.Harald Walter Schubert (hageja) esitas 1. juulil 2013 Harju Maakohtule ALSTOM Estonia AS-i (kostja) vastu hagi, milles hilisemaid täiendusi arvestades palus: · tuvastada poolte vahel 17. oktoobril 2011 sõlmitud töölepingu (tööleping) ülesütlemise tühisus; · kohustada kostjat töölepingut täitma ja mõista temalt hageja kasuks välja töötasu 13 100 eurot 53 senti kuus alates 1. juulist 2013 kuni töölepingu ülesütlemist tuvastava kohtulahendi jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 31. oktoobrini 2015;
· mõista kostjalt välja otsese varalise kahju hüvitamiseks 3692 eurot 51 senti; · mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglase äranägemise järgi. Alternatiivselt töölepingu täitmise ja töötasu väljamõistmise nõudega palus hageja, juhul kui kohus töölepingu lõpetab, mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise eest hüvitis 366 814 eurot 84 senti ja töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest hüvitis 10 000 eurot. Sama suure hüvitise palus hageja kostjalt välja mõista ka juhul, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on kehtiv. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
19.märtsil 2014 esitas hageja Harju Maakohtule kostja vastu ka hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise saamiseks hageja kasuks väljamõistetavalt töötasult või hüvitistelt ajavahemiku eest 1. juulist 2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni selle kohase täitmiseni. Maakohus võttis hagi eraldi menetlusse, kuid liitis selle
31.märtsi 2014. a määrusega praeguse asjaga.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Harju Maakohus rahuldas 17. juuli 2014. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et töölepingu ülesütlemine 31. mail 2013 on tühine, lõpetas töölepingu kostja taotlusel 1. juulist 2013 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töölepingu lõpetamise hüvitise 151 202 eurot 80 senti, viivise 13 238 eurot 74 senti ja alates 18. juulist 2014 viivise väljamõistetud hüvitise tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada, jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palus vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata, ning hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kumbki pool vaidles vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 18. detsembri 2014. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas hageja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldas ka selle nõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1785 eurot 60 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse menetlemise kulud kostja kanda ning apellatsioonimenetluses tasutud riigilõivudest 25% kostja ja 75% hageja kanda. Muud poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäid nende endi kanda.
7.Kostja palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja palus vastukassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega jäi hagi rahuldamata, ja rahuldada hagi täielikult või saata asi lahendamiseks maa- või ringkonnakohtusse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Kumbki pool vaidles vastaspoole kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
9.Riigikohus rahuldas 21. septembri 2015. a otsusega (kohtuasi nr 3-2-1-80-15) osaliselt nii kostja
kassatsioonkaebuse kui ka hageja vastukassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu
18.detsembri 2014. a otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 151 202 eurot 80 senti ning viivis 13 238 eurot 74 senti ja alates 18. juulist 2014 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ülejäänud osas jättis Riigikohus ringkonnakohtu 18. detsembri 2014. a otsuse muutmata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 13. jaanuari 2016. a otsusega kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldas hageja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis töölepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tuleneva hüvitise nõude rahuldamata väiksemas ulatuses kui 230 598 eurot 61 senti, samuti sellelt nõudelt arvestatud viivise osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 230 598 eurot 61 senti, viivise 48 011 eurot 67 senti nimetatud rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest ajavahemikul 1. juulist 2013 kuni 13. jaanuarini 2016 ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates 14. jaanuarist 2016 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kogu menetluse kuludest jättis ringkonnakohus 70% hageja ja 30% kostja kanda (otsuse p 2). Ringkonnakohus esitas otsuse tervikresolutsiooni (p 6), milles mh märkis samuti, et kõikidest menetluskuludest 70% jääb hageja ja 30% kostja kanda (p 6.4).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse menetluskulude jaotust puudutavas osas ning jätta uue otsusega kõikidest menetluskuludest kuni ringkonnakohtu
13.jaanuari 2016. a otsuse tegemiseni 61,19% kostja ning 38,81% hageja kanda. Kassatsioonkaebusega seotud kulud palus hageja jätta kostja kanda. 20. juuni 2016. a määrusega võttis Riigikohus hageja kassatsioonkaebuse menetlusse.
12.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 20. juuni 2016. a määrusega menetlusse võtmata.
13.Pooled esitasid 1. augustil 2016 Riigikohtule avalduse, milles paluvad kinnitada nende kompromissi menetluskulude jaotust puudutavas osas (muus osas on vaidlus ringkonnakohtu
13.jaanuari 2016. a otsuse jõustumisega lõppenud) ning lõpetada asja menetluse. Kompromissi kohaselt jäävad kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. Pooled kinnitavad avalduses, et on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Riigikohus keeldus 20. juuni 2016. a määrusega kostja kassatsioonkaebust menetlusse võtmast ning hageja vaidlustas ringkonnakohtu 13. jaanuari 2016. a otsuse üksnes menetluskulude jaotuse
osas. Seega on muus kui menetluskulude jaotust puudutavas osas ringkonnakohtu 13. jaanuari 2016. a otsuse jõustumisega vaidlus poolte vahel lõppenud.
15.Kolleegium leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu 13. jaanuari 2016. a otsuse p-d 2 ja 6.4, millega jäeti kogu menetluse kuludest 70% hageja ja 30% kostja kanda, ja lõpetab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 684 esimese lause ning § 691 p 3 alusel tühistatud osas tsiviilasja menetluse. Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise tagajärgedest. TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kinnitanud, et vaidlusaluses tsiviilasjas kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
16.Kuna asja menetlus lõpetatakse, tuleb hagejale TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause järgi kassatsioonikautsjon tagastada. Tambet Tampuu, Ants Kull, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.