2-25-16877/13 - Perekonnaõigus - Elatise nõudmine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Vastavalt PKS § 94 lg-le 2 tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. PKS § 94 lg 3 kohaselt loetakse eostamisajaks ajavahemik kolmesajandast päevast kuni saja kaheksakümne esimese päevani enne lapse sündi. Arvestades, et hageja sündis XXX a, siis saab PKS § 94 lg 3 alusel lugeda hageja eostamisajaks ajavahemiku XXX. a kuni XXX. a. Hageja seadusliku esindaja, ema E.T väitel oli ta XXX. aastal kostjaga paar kuud lähedases suhtes ja nad elasid koos E.T üüripinnal, XXX. E.T kinnitas kohtuistungil, et hageja võimalikul eostamisajal, s.o ajavahemikus XXX. a kuni XXX. a, ei olnud tal lähedasi suhteid teiste meestega peale kostja. Hageja ema väitel võttis ta XXX aasta kostjaga ühendust, mille tulemusel proovisid nad koos elada, et pakkuda hagejale perekonda, kuid kooselu kestis vaid XXX aasta. Kostja teatas kirjalikus vastuses hagile, et ta on nõus isaduse tuvastamisega. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja ema väidetele selle kohta, et XXX. aastal hageja võimalikul eostamisajal olid nad lähedastes suhetes ja elasid koos. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kohtule tõendina väljavõtted tema sõnumivahetusest kostjaga (dtl 7-8). Nimetatud tõenditest nähtub, et XXX a on kostja kirjutanud E.T-le muu hulgas: “Ja ma reaalselt ju tegelikult mõistan, et mul tütar sünnib/.../ma soovin sulle näidata või siis tõestada, et ma olen selleks kõigeks valmis ja et ma tahan seda kõike“. XXX a on kostja kirjutanud E.T-le:“ Kuidas näed edaspidi? Hakkan olema Iirimaal enamasti. Kuidas jagame lapse hoolduse?“. E.T on samal päeval kostjale vastanud: „Kui kavatsed lapse ees kohustusi täita ja soovid lapse elus osaleda ilma meile vaimset vägivalda pakkumata, siis saab last külastada etteteatamisel. Lapsega seonduvates küsimustes olen nõus suhtlema, kui seda tehakse heatahtlikult.“ Kohus leiab, et nimetatud sõnumivahetus annab kinnitust hageja seadusliku esindaja väidetele selle kohta, et kostja oli teadlik tema rasedusest, tunnistas, et tema on hageja isa ja XXX aasta oktoobrist kuni XXX aasta veebruarikuuni elas kostja hageja emaga koos ning osales hageja elus. Kõike eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et hageja põlvneb kostjast. Kostja on oma isaduse sisuliselt ka õigeks võtnud ja kohtule ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, mis annaks alust kahtluseks, et hageja isa võib olla keegi teine mees peale kostja. Seega rahuldab kohus isaduse tuvastamise nõude ja loeb tuvastatuks, et XXXa sündinud hageja W.W põlvneb kostjast P.G-st. TsMS § 445 lg 2 alusel saadab kohus kohtuotsuse jõustumisel selle ärakirja poolte isikuandmetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.

alaealisele lapsele ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 järgi täidab vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Eeltoodu alusel on kostjal eraldi elava vanemana kohustus anda hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist elatise maksmise teel. PKS § 101 lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on asunud seisukohale (vt RKTKo 15.06.2023. a nr 2-22-7773, 12), et lapse isast põlvnemise tuvastamine kehtib tagasiulatuvalt alates lapse sünnist. Kui põlvnemine on seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, siis on põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi nende olemuse tõttu võimalik teostada üldjuhul edasiulatuvalt, isaduse kohtuliku tuvastamise korral alates sellekohase kohtuotsuse jõustumisest, aga PKS § 108 võimaldab nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. See kehtib kolleegiumi arvates ka juhul, kui kohtule on üheaegselt esitatud nii lapse isast põlvnemise kindlakstegemise kui ka elatise väljamõistmise nõue. Kostja huve ei saa nende nõuete üheaegne lahendamine kahjustada, sest elatise

kohta tehtav lahend ei jõustu enne põlvnemise algse tuvastamise kohta tehtud lahendi jõustumist. Elatise nõude maksimaalses ulatuses esitamise asemel võib õigustatud isik piirduda ka elatise nõudmisega alates hagi esitamisest. Hageja nõuab kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates hagi esitamisest. Arvutades hagejale elatist PKS § 101 alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1. aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale 1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lapsetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg-le 3 on pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot kuus, ning arvestades, et hageja kostja juures ei viibi, on elatis alates 01.04.2025. a kuni 31.03.2026. a 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026. a 318,62 eurot. Kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ega ole tõendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis saaks olla aluseks temalt hageja ülalpidamiseks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 alusel arvutatud summa. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja alates hagi esitamisest, s.o alates 08.10.2025. a kuni 31.03.2026. a elatise 301,74 eurot kuus ja alates 01.04.2026. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 318,62 eurot ((295,86 eurot (baassumma) + 62,76 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja taotlusel kindlaks otsuse täitmise viisi ja korra ning määrab, et kostjal tuleb elatis maksta hageja ema E.T pangakontole nr XXX, märkides maksekorraldusel selgituseks: „elatisraha W.W“. Kohus selgitab, et kui pärast asja arutamise lõpetamist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus pärast otsuse jõustumist uues hagis nõuda elatise maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Menetluskulude jaotus