Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

keskmisest brutokuupalgast indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt brutokuupalga muutusele. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust. Mõista Q.A-lt välja elatis M.K kasuks perioodi eest 03.06.2023-31.03.2026 summas 2362,34 eurot. Mõista Q.A-lt välja M.K ülalpidamiseks alates 01.04.2026 kuni M.K täisealiseks saamiseni, s.o kuni 16.04.2029, igakuine elatis summas 318,62 eurot (295,86 eurot baassumma) + 62,76 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast eelneval kalendriaastal) - 40 eurot (50% lapsetoetusest). Elatise arvutamise aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta

Saata kohtuotsus pooltele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1.Hagiavaldus ja hageja seisukohad Hagejate seaduslik esindaja D.V esitas Tartu Maakohtule 03.06.2025 hagiavalduse, milles taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks alates 01.01.2025. a välja igakuise elatise miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt hagejate M.K ja M.J vanemad elasid koos kuni juulini 2025, lahkus ühisest kodust juuni 2025 alguseks. Kui pere kulutustes ei osalenud juba alates 2025.aasta algusest. Kostja laste ülalpidamises ei osale ja ei ole nõustunud kokkuleppel elatist maksma. Hagejate esindaja palub mõista lastele elatis välja 320 eurot kuus kummalegi lapsele. Hagejate seaduslik esindaja on pöördunud perelepitaja poole, et seal sõlmida kokkulepe elatise maksmiseks, kuid kostja keeldus perelepituses osalemast. Hagejate seaduslik esindaja kannab kõik laste igapäevaste eluvajaduste kulud. Vastuväites kostja vastusele 20.10.2025 (dtl 65-67) ei eita hagejate seaduslik esindaja, et kostja on andnud lastele sularaha ja teinud ülekandeid. Kuid see on olnud juhuslik ja ebaregulaarne ega kata isegi miinimumelatist. Hagejate seaduslik esindaja esitas nimekirja kostja tehtud maksetest (nii ülekanded kui ka sularahas) perioodil 05.03.2025-19.10.2025),

kokku panustatud sel perioodil laste ülalpidamisse 1600 eurot. Hagejad ei nõustu, et lapsed viibivad isa juures ja on tema ülalpidamisel. Lapsed ei ole isa juures pikemalt viibinud ega ööbinud. Isa on autoga lapsi paaril korral trenni viinud ja neid autoga sõidutanud. Lastele kulub raha märkimisväärselt rohkem kui on riiklik lastetoetus. Kostjal on küll osaline töövõime, kuid ta töötab, saab regulaarset sissetulekut. Lisaks palgatööle teenib kostja lisasissetulekut teenuste osutamisega. Hagejad jäävad selle juurde, et mõista lastele välja elatis 320 eurot kuus (ühe lapse kohta) alates 01.01.2025 või vähemalt alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavalduse täienduses 21.11.2025 (dtl 74) avaldavad hagejad, et soovivad elatisesummat 301,74 eurot kuus ja muutuvas suuruses PKS § 101 sätete alusel. Laste ema on korduvalt soovinud kostjaga kokkulepet sõlmida elatise maksmiseks, kuid kostja keeldub läbi rääkimast. Ka perelepitusteenus ei õnnestunud. Lapsed isaga koos aega ei veeda. Hagejate seaduslik esindaja esitas 29.11.2025 taotluse elatise hagi tagamiseks. 07.12.2025 (dtl 91) esitas hagejate seaduslik esindaja avalduse hagist loobumiseks elatise saamiseks perioodi eest enne hagiavalduse esitamist. Hagejad nõuavad elatist alates hagiavalduse esitamisest 03.06.2025. 17.03.2026 (dtl 103-104) esitasid hagejad lõppseisukohad vastuseks kohtu kirjale. Kostja poolt on makstud lastele elatist perioodil 03.06.2025-17.03.2026 kokku summas 1270 eurot. Näidatud on maksed kuupäevaliselt ja summaliselt. Seni tasumata elatisevõlga võib tasuda maksegraafiku alusel, 100 eurot kuus, kuid see tuleks korraldada viisil, mis tagab regulaarsete maksete laekumise, eelkõige kostja töötasust kinnipidamise teel ja mõistliku aja jooksul. 2.Kostja vastuväited ja seisukohad. Kostja 17.10.2025 vastuses hagile (dtl 18-20) märgib, et vaatamata laste ema ja isa kooselu puudumisele osaleb kostja laste ülalpidamises: viib lapsi trennist koju, annab laste emale sularaha, lapsed viibivad isa juures ja on sel ajal isa ülalpidamisel. Alusetu on nõuda elatist tagasiulatuvalt, kuna laste isa elas varaemalt lastega koos. Kostja leiab, et kulutused lastele on hagis üle paisutatud. Lapsed saavad riigilt lastetoetust 80 eurot kuus. Kostja töötab OÜ-s E Auto osalise tööajaga, sissetulek keskmiselt 600 eurot kuus. Kostja on osalise töövõimega ja saab osalise töövõime toetust igakuiselt 360 eurot kuus. Kostja igakuised kulud on umbes 450 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma lastele elatist 250 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest. Kostja pakub kokkulepet, et tasub kummagi lapse kohta elatist 250 eurot kuus alates novembrist 2025, lisaks 100 eurot kuus võlgnevuse katteks kummalegi lapsele, s.t. 350 eurot kuus kummalegi lapsele kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Tasub kogu võla esimesel võimalusel. Kostja lisas tõendid: osalise töövõime otsus, OÜ E Auto tõend ja kostja kontoväljavõte (dtl 21-62). Kostja lõppseisukohti ei esitanud.

kuus lapse kohta. Kostja leiab, et on ülekohtune nõuda temalt elatist selle aja eest, mil ta kodus elas koos lastega. Ta tegi kodus remonti, et lastel oleks soe tuba, remontis laste ema autot. Kui elatist nõutakse ikka tagasiulatuvalt alates märtsikuust, siis palub kostja istungi edasi lükata, et leida tõendid ja tunnistajad, kes tõendavad, mis töid on kostja kodus teinud. Kostja kordab, et tal ei ole midagi lastele elatise maksmise vastu, kuid leiab, et ta on panustanud pere heaks piisavalt tol ajal kui koos perega elas. Kostja sõnul on ta ka nüüd lapsi aidanud- viis lapse bussijaamast koju ja on ka Jõgevalt koju viinud lapsi. Lapsed on tähtsad ja ta on laste jaoks olemas. Kostja lahkus istungilt, öeldes, et ta ei ole võimeline istungil osalema. Hagejate esindaja jäi elatisenõude juurde summas, mis arvestatakse elatiskalkulaatori alusel. Esindajale teadaolevalt on kostja võimeline teenima nii palju, et lastele elatist maksta. Hagejate esindaja elab koos lastega, kolmekesi ja väga peab kokku hoidma ja raha lugema. Hagejate esindaja ema ehk laste vanaema aitab ostudega. Kostjaga sõlmitud kokkulepped „ei pea“. Ta ei küsi ka lapsi enda juurde ja lapsed isa juures ei ole. Noorem poeg on olnud mõne tunni, vanem poeg si soovi seal olla. Kohus andis hagejate esindajale võimaluse leppida kostjaga kokku elatise maksmises esialgu kasvõi elatisabi summas, et vältida lisakulusid. Ja mõelda tagasiulatuva elatise nõude üle, kas see on põhjendatud nõuda. Hagejate esindaja lubas kohtule teatada läbirääkimistest kostjaga. 04.12.2025 teatas hagejate esindaja, et kostjaga suhelda ei õnnestunud, kokkulepet ei saanud. Kohus määras lõppseisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi kuulutamise aja. Kohus palus kostjal vastata kohtu küsimustele. Kostja kohtule ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

ta on nõus lastele

Poolte vahel on vaidlus makstava elatise suuruse üle.

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (PKS § 101 lg 4). Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5). PKS § 101 lg 6 järgi Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Asjaolu, et kostja elab ühise perena koos lastega, ei välista elatise maksmise nõudmist rahas. Neil asjaoludel ei ole põhjendatud asuda tõendama ühise perena koos elamist ega kodutööde tegemist. Hagejad on käesolevaks ajaks loobunud elatise nõudmisest perioodi eest enne hagiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 märgitud asjaolud, mis välistavad hagist loobumise vastuvõtmise. Seetõttu kohus võtab vastu hagejate loobumise hagist perioodi eest enne hagiavalduse esitamist ja lõpetab selles osas menetluse. TsMS § 432 järgi Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 9.PKS § 116 lg 1järgi Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel on tõendamist leidnud, et kostja töötab OÜ-s Auto osalise tööajaga, tema eest makstakse sotsiaalmaksu osalise töötamise järgi, Q.A-ga on sõlmitud tähtajatu tööleping ja temal on hinnatud Töötukassa poolt osaline töövõime perioodiks 02.01.2025-01.01.2026 (dtl 22-28). Eesti Töötukassa vastusest kohtu päringule (dtl 107) nähtub, et Q.A-le makstakse töövõimetoetust, mis kalendrikuus on aastal 2025 olnud keskmiselt 384,15 eurot kuus, veebruaris 2026 577,63 eurot kuus, märtsis 2026 608,72 eurot kuus. Kostja kontoväljavõttelt (dtl 30-62) nähtub, et ta saab osalise töövõime toetust ( keskmiselt 384,15 eurot kuus) ja töötasu OÜ-lt EAuto erinevates summades (500,78 eurot kuus, 616,97 eurot kuus, 864,19 eurot kuus, 719,90 eurot kuus). Maksu- ja Tolliameti vastusest (dtl 108118) kohtu päringule nähtub, et kostja sissetulekud 2026.aasta esimesel kahel kuul OÜ-s Eltas Auto on olnud keskmiselt 660,25 eurot kuus, aastal 2025 kaheksa kuu keskmisena 695,90 eurot kuus. Kostja kirjalikus vastuses hagile teeb ettepaneku hagejatele, et ta maksab kummalegi hagejale elatist 250 eurot kuus pluss 100 eurot varasema võla katteks kuni võlg saab tasutud, s.t. 350 eurot kummalegi lapsele. Hagiavalduses märgivad hagejad, et kostja omab M kinnistut, kahte sõiduautot, kahte kaubikut ja ATV-d. Kostja ei ole neid hagejate väiteid eitanud ega ümber lükanud. Kohus kontrollis kinnistusraamatu andmetest (dtl 119), et Q.A-le kuulub kinnistu M, registriosa nr 2418035, elamumaa. 10.Kostja kirjalikus vastuses hagile oli seisukohal, et hagejate kulud on hagiavalduses üle paisutatud ja et vajalik on arvestada lastele makstava riikliku lapsetoetusega. Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud ega õiglane lugeda, et hagejad ei vääri ülalpidamist neile seadusega ette nähtub miiimummääras. Praegusel juhul on lastele vajalikud kulud hagiavalduses näidatud mõistlikus määras ja kooliealisele lapsele vajalike kululiikidena. Hagejad paluvad elatist PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ettenähtud alustel arvutatuna ja kohtu hinnangul on see põhjendatud, aga ka kooskõlas vanemate võimalustega. Kohtumenetluses ei ole vaidlust olnud selle üle, et hagejad isa juures aega ei veeda, mistõttu PKS § 101 lg 6 alusel elatisesumma vähendamine ei ole võimalik. Kostjad saavad riiklikku lastetoetust 80 eurot kuus ja sellest poole (40 eurot) võrra on elatisekalkulaatoris elatise summat vähendatud. Hagejate vanusevahe on 7 aastat, mistõttu PKS § 101 lg 7 alusel elatisesumma vähendamisele ei kuulu.

11.PKS § 102 lg 1 sätestab: isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Asjas ei ole vaidlust, et kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid kui hagejad. Kostja on tõendanud, et tal on osaline töövõime. Kohus on seisukohal, et osaline töövõime tähendab, et isik ei ole eelduslikult võimeline täiskoormusega töötama ja töövõime puuduv osa kompenseeritakse talle töövõimetoetusega. Kostja saab osalise töövõime toetust. Kostja töötab, saab töötasu. Kostja ei ole vaidlustanud ka hagejate väidetud asjaolu, et lisaks palgatööle teenib ta lisasissetulekut erinevate teenuste osutamisega (muruniitmine, autode remont). Kohtul tuleb hinnata, kas kostjal osaline töövõimetus on selline põhjus, mis annaks aluse hagejale väljamõistetavat elatist vähendada. Nii on Riigikohus lahendis 2-16-100215 selgitanud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte.(p 14). Kohus on seisukohal, et kostjal töövõime puudumine ei ole asjaolu, mis annaks aluse kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg 2-6 alusel arvutatud elatise summat. Kostja töötab, teenib töötasu, saab töövõimetoetust. Lisaks sellele on kostjal vara – kinnistu, mitu sõidukit. Kostja sissetulek võimaldab elatada nii teda ennast kui ka kaht alaealist hagejat. Neil asjaoludel mõistab kohus kostjalt elatise välja hagejate ülalpidamiseks PKS § 101 lg 3-6 sätete alusel arvutatud summas.

täitmise küsimus. kohtutäituri poole.

Kohtulahendi täitmise küsimusega on hagejatel võimalik pöörduda

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.