Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-16-111412

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmis D P (laenusaaja) 16. septembril 2013. aastal õppelaenu saamiseks AS-ga Swedbank õppelaenulepingu nr 13-061437-OL. Lepingu alusel laenas pank laenusaajale 1920 eurot, mis kanti laenusaaja kontole üle. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. Kostja sõlmis 23. septembril 2013 limiteeritud käenduslepingu maksimumsummas 2688 eurot. Käendaja vastutab riigi ees solidaarvõlgnikuna käenduse ja solidaarvastutuse sätete alusel. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank hagejalt riigitagatise rakendamist, mille riik ka täitis 13. aprillil 2016 summas 1981,07 eurot. Kui riik hagejana on eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal ÕÕS § 21 lõike 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Hageja teavitas oma 22. aprilli 2016 kirjas võlgnikke võlausaldaja vahetumisest ning palus võlgnevus tasuda. Kuna võlgnikud ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, pöördus 2(4)

2-16-111412 hageja 30. mail 2016 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati nii laenusaaja kui ka käendajate vastu. Kostja esitas vastuväite. Hageja nõuab viivist 8% aastas. Käesoleval juhul on ajavahemikus 25. mai 2016 kuni 29. mai 2016 kogunenud viivist summas 2,10 eurot. Riigitagatise rakendumisel oli võlgnikel tasumata intress summas 61,07 eurot. Hageja palub mõista välja kostjalt hageja kasuks 1 983,17 eurot, millest põhivõlg on 1 920 eurot, intress 61,07 eurot ning viivis 2,10 eurot, mõista välja kostjalt täiendav viivis 8% aastas põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest (t.l.-45-47). Hagimaterjalid on kostjale nõuetekohaselt kätte toimetatud (t.l.-49). Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 145 lg 1 ja 2 ning õppetoetuse ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) § 21 lg 2 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1920 eurot, intressid 61,07 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 2,10 eurot, kokku 1983,17 eurot ning viivis määras 8% aastas tasumata põhinõudelt alates 07. septembrist 2016 kuni põhinõude summas 1920 euro täitmiseni. Kostjalt välja mõistetava summa ülempiir (vastutuse maksimumsumma) on 2 688 eurot. Menetluskulud ja tasumata riigilõiv Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub mõista välja kostjalt riigilõiv riigi kasuks. Taotluse kohaselt on Eesti Vabariik kui menetlusosaline riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud. Tegemist on siiski menetluskuluga ning riigilõivuseadus ei näe selles osas ette riigilõivu vabastust. Seega kui otsus tehakse riigi kasuks, tuleb kostjalt menetluskuluna ka riigilõiv välja mõista. Muid menetluskulusid hagejal ei ole käesolevas tsiviilasjas tekkinud. TsMS § 139 lg 1 ja 2 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana.

3(4)

2-16-111412 Hagiavalduse kohaselt moodustas hagihind 2136,77 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 250 eurot. TsMS § 145 alusel on riigilõivu ja kautsjoni tasumisest vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Vastavalt TsMS § 190 lg 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus jättis menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 179 lg 1 kohaselt, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus lahendab tasumata menetluskulude riigi kasuks väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja poolt märgitud arvelduskontole. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.