2.Välja mõista D.C-lt O.I kasuks igakuine elatis alates 18.11.2025 kuni O.I täisealiseks saamiseni (s.o 22.12.2028) summas 264,24 eurot (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59 eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 37 eurot 50 senti (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel 3-ga, so laste arvuga, kes saavad toetust) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. D.C-l tuleb tasuda temalt O.I kasuks välja mõistetud igakuine jooksev elatis iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval B.J arvelduskontole nr EE411010602400564000 selgitusega: O.I elatis.
4.Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).
5.Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Asjaolud, menetluse käik
1.O.I Tarankov esitas 18.11.2025 Pärnu Maakohtule hagi D.C Tarankovi vastu elatise nõudes. Kohus jättis hagi 19.12.2025 käiguta ning hageja esitas uue hagi tervikteksti 23.12.2025. Kohus võttis hagi 29.12.2025 määrusega menetlusse.
2.Kostjale on 23.12.2025 esitatud hagi terviktekst ja 29.12.2025 kohtumäärus kätte toimetatud e-posti teel 06.01.2026. 25.01.2026 saatis kostja kohtule e-kirja, milles selgitas, et on siiani haige ja pole jõudu isegi keskenduda kirjutamist rääkimata.
3.Kohus 06.02.2026 selgitas kostjale, et võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Samuti selgitas kohus, et hagile vastamata jätmiseks on mõjuvaks põhjuseks poole ootamatu haigestumine ning haigestumise põhistamiseks tuleb esitada kohtule vormikohane tõend, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamiseks. Kohus kohustas kostjat esitama hiljemalt 12.02.2026 kohtule tõend, millest nähtub, et kostja oli hagile vastamiseks määratud tähtaja ajal haigestunud ja haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamaks ning vastus hagile. Kohus hoiatas, et vastasel juhul teeb kohus asjas tagaseljaotsuse. Kostja kohtu määratud tähtajaks arstitõendit ja hagivastust ei esitanud. Kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.
5.Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist 2 (2)
lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
1.jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15 ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
6.Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses. Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega tõendama.
7.Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
8.Rahvastikuregistri andmetel on O.I B.J ja kostja D.C ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja andis hagejale ülalpidamist viimati 10.07.2025. Hageja kostjaga koos ei viibi. Kuigi B.J peres kasvab kaks B.J ja kostja D.C ühist last, on üks neist täisealine ning laste vanusevahe on rohkem kui kolm aastat, seega ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele. Seega määrab kohus elatise kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.
9.Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati kohtule 18.11.2025. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on O.I B.J teine laps, seega perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on tema lapsetoetus 80 eurot. Kuna B.J peres kasvab kolm PHS § 17 lg 1 alusel lapsetoetust saavat last, saab pere lasterikka pere toetust summas 450 eurot (PHS § 21 lg 2).
10.Alates hagi esitamisest kuni O.I täisealiseks saamiseni (s.o 22.12.2028) tuleb kostjal tasuda hagejale elatist summas summas 264,24 eurot, mis kujuneb välja järgnevalt: 282 eurot 31 senti (PKS § 101 lg 3) + 59 eurot 43 senti (PKS § 101 lg 4) - 37 eurot 50 senti - 40 eurot (pool lasterikka pere toetust jagatud kahele ja jagatud seejärel laste arvuga, kes saavad toetust ja 50% lapsetoetusest, PKS § 101 lg 5), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 3 (2)
perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
11.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
12.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja arvelduskontole.
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
14.TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.