Määruse tegemise aeg ja koht 16.02.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-24-14091
Kohtuasi
X avaldus Y vastu alaealise Cga suhtluskorra määramiseks Y avaldus X vastu alaealise Cga suhtluskorra määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.07.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I/puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sofja PevznerBelošitski Avaldaja II/puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello-Lepik Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutus Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 01.07.2025 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda.
2-24-14091 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (ema) esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule avalduse, milles taotleb C (laps) ja Y (isa) vahelise suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et laps viibib isa juures iga paaritu nädalavahetuse, v.a erisused reisimise, lapse haigestumise ja tähtpäevade puhul. Koos avaldusega esitas lapse ema taotluse isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtumenetluse ajaks.
1.1.Avalduse kohaselt abiellusid lapse vanemad 2016 ja XX.XX.XXXX sündis nende ühine laps. Juba enne abiellumist oli isa ema suhtes vaimselt vägivaldne, heites talle ette nende sissetulekute vahet ning pisendas ja alavääristas ema panust perekonna toimimisse. Lapse sünd tekitas peres täiendavaid pingeid. Isa muutus vägivaldsemaks, pidevalt solvates, mõnitades ja kiusates ema, kes oli oma abikaasast täielikus majanduslikus sõltuvuses. 07.09.2023 kolis ema koos lapse ja oma vanema tütrega pere ühisest kodust välja. Abielu lahutati 05.03.2024. Samal ajal toibus ema raskest ravist ja operatsioonist.
1.2.Suhtluskord lepiti kokku selliselt, et laps suhtleb isaga kaks korda kuus nädalavahetustel. Selline kokkulepe ei kehtinud pikalt, kuna isa alustas kooselu oma uue elukaaslasega (F) ja otsustas, et laps peab elama jagatud vanemluse põhimõtte alusel võrdselt ema ja isaga nädalaste (või kahenädalaste) vahedega. Kui lapse ema ei nõustunud isa pakutud suhtluskorraga, lõpetas isa lapse majandusliku toetamise ega maksnud lapsele isegi seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Isa viibib sageli lähetustes ja tal pole piisavalt aega lapsega koos olla. Ema andis eeltoodust hoolimata isale võimaluse lapsega suhelda ja laps külastas isa sageli. Lühemate külaskäikude (kuni 3 päeva) korral ei olnud probleemi, kuid pikema külaskäigu järel tekkisid lapsel igakordselt rasked tervisehäired: laps hakkas öösel alla tegema, tekkis raske nahalööve ja ilmusid hallid juuksed.
1.3.Laps on kurtnud, et tema ei soovi pikemalt isa juures olla ja ööbida. Augustis 2024 sai lapse ema sõnumid isa elukaaslaselt Flt, mis olid äärmiselt solvavad ja agressiivsed, sh sõimas ta lapse ema tema päritolu ja rahvuse pärast ning mõnitas last. Oma sõnumites väljendas ta selgelt, et laps ei oska käituda, nutab öösiti, kutsub ema ning tuleb lapse isa magamistuppa. Isa elukaaslasel ei ole lapse suhtes piisavalt empaatiat. Lapse huvides ei ole viibida isikutega, kes temasse vaenulikult suhtuvad. Laps on olnud vanemate vahelise perevägivalla tunnistajaks. Lapsel on turvaline olla emaga. Vanemate vahel puudub last puudutavates küsimustes koostöö. Isa ei suuda tagada lapsele turvalist keskkonda ning ööbimine isa juures kahjustab last, kuna ta kardab isa juures ööbida, nutab öösiti ning keegi ei soovi tema juurde tulla. Ka on lapsele keelatud öösiti tulla isa voodisse.
2.Ema palus jätta isa avalduse rahuldamata.
2-24-14091
2.1.Lapse isa väited lapse ema lugupidamatu ja ebaviisaka käitumise kohta ei vasta tõele. Laps suhtleb isaga, veedab temaga aega ja soovib isa juures olla, kuid lapsel peab olema üks kodu, et tagada lapsele stabiilsus ja turvatunne, emotsionaalne side, rutiin ja arenemine. Jagatud elukorraldus, kus laps peab regulaarselt kolima kahe vanema kodu vahel, ei sobi lapse iseloomule ega arenguetapile. Jagatud vanemlus suurendab lojaalsuskonflikti riski ja segadust ning vähendab lapse keskendumisvõimet.
2.2.Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord sobib lapsele. Laps on emale korduvalt väljendanud, et soovib selle suhtluskorra jätkumist. Lapsel on isiklikud suhtlusvahendid ja tal on võimalus igal ajal isaga suhelda. Ema ei ole kunagi takistanud lapse suhtlust isaga ning kinnitab, et juhul kui laps tulevikus soovib suurendada suhtlust isaga, toetab ema seda.
2.3.Laps läheb peagi eelkooli, mis tähendab lapsele uue koormuse ja vastutuse lisandumist. Sellega seoses on oluline, et lapsel oleks üks püsiv kodu, selge päevakava ja rahulik keskkond. Eelkooli kõrvalt suhtluskorra muutmine suurendaks lapse stressitaset. Tegemist on eelkooliealise tütarlapsega, kelle igapäevane hooldus hõlmab ka intiimhügieeni jälgimist ja õpetamist. Laps on juba keeldunud isale rääkimast oma intiimpiirkonna põletikust ning ema pidi hiljem lapse ravimisega tegelema. Isa avaldus ja tema vastuväited isa avaldusele
3.Lapse isa esitas 26.09.2024 vastuavalduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega suhtluskorra määramiseks kohtumenetluse ajaks.
3.1.Isa ei ole ema suhtes vägivaldne olnud. Seevastu on ema tulnud lapse isa koju, esitanud karjudes oma nõudmisi ning alandanud isa ja tema elukaaslast lapse juuresolekul. Muuhulgas on ema öelnud isa pojale varasemast kooselust, et poiss on tema jaoks võõras ja ta ei soovi teda isa äraolekul enda ja lapse isa ühisesse koju. Kui lapse ema oleks perevägivalla ohver, siis oleks ta püüdnud lahkuda ilma lapse isa palveteta või kasutanud võimalust eraldi elama asuda, kui isa selleks ettepaneku tegi. Ema keeldus lahku kolimisest isegi siis, kui isa oli lubanud lapse emale korteri osta. Ema seadis 2023. a algusest peetud läbirääkimistel abielu lahutamise eeltingimuseks, et lapse isa peab ostma korteri, kus ema koos lapsega elama hakkab, kandma korteri kulud, kirjutama korteri ema nimele või seadma emale kasutusõiguse. Hoolimata sellest, et isa pidi ostma korteri, maksma korteri pangalaenu ning ka lapse huvitegevuse, lasteaia ja muud olulisemad lapse kulud, leidis lapse ema, et lapse isa peab tasuma emale veel ka elatist vähemalt 700 eurot kuus.
3.2.Tõele ei vasta ema väited, et laps nutab öösiti või kutsub ema, teeb alla ja läheb öösiti isa magamistuppa. Ebaõige on ka väide, et isa ei ole võimeline enda töökohustuste tõttu lapse eest hoolitsema.
3.3.Kui ema lapsega septembris 2023 eraldi elama kolis, oli alguses isal võimalik last näha üksikutel nädalavahetustel, detsembris 2023 veidi enam ning alates veebruarist 2024 on isa üha jõulisemalt püüdnud lapsega suhtlemises emaga kokku leppida, kuid ema väga tugeva vastuseisu tõttu ei ole see võimalik. Suhtlemiskorra kokkuleppe läbirääkimiste ajal on vanemad ka kahe nädala kaupa lapsega viibinud.
3.4.Isale teevad muret lapse eesti keele oskus ja käitumine, mistõttu peaks laps isaga rohkem koos viibima. 2023/2024 õppeaasta arengukaardi kohaselt on laps käinud lasteaias 184-st päevast 82 päeva ning lapsel on lasteaias mitmeid muresid, eriti siis, kui laps on viibinud
2-24-14091 Narvas vanavanemate juures venekeelses keskkonnas. Kui laps viibib isaga tihedamalt ja pikemalt, lapse käitumisprobleemid leevenevad ning ka lapse eesti keele oskus paraneb.
3.5.Ebaõige on ema väide, et lapsel tekkis nahalööve isa juures seetõttu, et lapsel oli raske isa juures pikemalt ööbida. Nahalööve tekkis lapsel peale seda, kui ema oli lapse pikemalt Narva oma vanemate juurde saatnud ning tegemist oli nakkushaigusega.
3.6.Lapse isa elukaaslasel Fl on lapsega väga soe ja südamlik suhe. Ema ja F tutvusid 26.04.2024, kui lapse ema kutsumata lapse isa koju sisenes. Kui F ennast tutvustas, teatas lapse ema valjuhäälselt, et F on lapse jaoks ebasoovitav isik. Lapse ema on mürgitanud lapse suhteid Fga, mille tulemusel on laps nimetanud F „nõiaks“.
4.Isa palus jätta ema avalduse rahuldamata.
4.1.Ema avalduses taotletud koosviibimise aeg on liiga vähene. Ka nädala pikkune isaga koos viibimise aeg on olnud lapsele jõukohane. Lapsel ei ole esinenud ärevust ega stressi, rääkimata voodimärgamisest. Lapsel on olnud kurb isast lahkuda, kuid isa on lapsele selgitanud, et laps saab varsti tulla uuesti isa ja koera juurde.
4.2.Ebameeldivaks on kujunenud lapse üleandmised siis, kui isa ei saa last võtta lasteaiast või viia lasteaeda ning lapse üleandmine toimub ema kodu juures vanemate vahetul kohtumisel. Emal on lapse üleandmisel raske hoiduda konflikti algatamisest, isaga üleoleval ja etteheitval toonil suhtlemisest ning seda hoolimata sellest, et laps viibib juures. Isa püüab üleandmist hoida lühida ja viisakana. Kui isa vaidlusest emaga hoidub, siis kandub üleandmisel raskus lapsele, kuna ema asub siis lapsega vene keeles isa kohta erinevaid halvustavaid või negatiivseid väiteid esitama ja selgitusi andma ebameeldival toonil, mis tekitab lapses segadust ja kahjustab lapse ja isa suhteid. Seetõttu peaksid lapse üleandmised olema võimalusel kas lasteaia vahendusel või selliselt, et vanemad ei saaks lapse üleandmisel üksteisega vaidlusesse laskuda. Puudutatud isikute seisukohad
5.Lapsele määratud esindaja leidis, et laps võiks tulevikus olla nädal isaga ja nädal emaga.
5.1.Esindaja kohtus lapsega lasteaias. Laps avaldas, et tal läheb hästi, ta käib nii ema kui ka isa juures ning talle meeldib olla mõlemas kohas. Ema juures tahaks laps natuke rohkem olla, sest „emme on nii ilus“. Isa juures on tema koer Franzu, aga isa juures on see muudatus, et F, kes oli tore, ei ela enam seal. Isa ja F riidlesid, sest laps magas isa kaisus. Nüüd F enam pole ja lapsel on natuke kurb, sest F oli täitsa tore. Lasteaiast saadud teabe kohaselt on laps rõõmus mõlema vanema kodust tulles. Lapsel käivad järel mõlemad vanemad ning nad tunnevad huvi lapse arengu ja tegemiste vastu. Laps rõõmustab mõlema vanema tulekul.
5.2.Suhtluskord on vaja määrata selleks, et tagada lapsele stabiilne elukorraldus ja regulaarne suhtlus lahuselava vanemaga ning lapsevanemate omavaheliste vaidluste minimeerimiseks. Lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe. Esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord tundub lapse ja lasteaia kinnitustel üldjoontes sobivat. Kuna nädala pikkune periood emast eemal viibimiseks võib 4-aastasele lapsele olla liiga raske taluda, siis võiks kohus seda arvestada suhtluskorra määramisel. Lapse kasvades võiks kaaluda üleminekut nädal-nädal suhtluskorrale. Esindaja hinnangul on lapse huvides olla nädalavahetustel nii ühe kui teise vanemaga, et vabadel päevadel saaks laps vanemaga rohkem koos olla ja ühiseid tegevusi ette võtta.
2-24-14091
6.Eestkosteasutus toetas esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorra jätkumist.
6.1.Laste ja perede heaolu spetsialist tegi kodukülastuse lapse isa koju (XXX). Isa elab kahekorruselises majas, mis on kõigi mugavustega. Kodukülastuse ajal viibisid kodus isa, laps ja isa teised lapsed. Lapsel on oma tuba. Toas on olemas kõik vajalikud asjad elamiseks, õppimiseks ja arenemiseks. Isa sõnul kinkis ta lapsele korteri, kui läks lapse emast lahku, et lapsel oleks kõigi mugavustega elamine. Isa maksab hetkel korteri eest laenu; kui laps saab täisealiseks, jääb see korter lapsele. Isa sõnul töötab ta kodukontoris ja kui tuleb lähetus, siis ta saab korraldada oma töökohustused nii, et see ei takista lapsega suhtlemist ja ei riku suhtluskorra graafikut. Laste ja perede heaolu spetsialist vestles lapsega eraldi. Laps oli suhtluses aktiivne, rõõmus ja avatud. Laps rääkis, et tal läheb hästi ja talle meeldib olla isa juures. Laps rääkis, et nad mängivad isaga ja loevad raamatuid. Lapse sõnul ta vahepeal igatseb väga oma ema, ning tahab olla emaga rohkem. Emaga nad ka mängivad, lapse sõnul meeldib talle väga mängida rollimänge.
6.2.Laste ja perede heaolu spetsialist tegi kodukülastuse ka lapse ema koju. Kodus viibisid lapse ema, laps ja ema vanem tütar. Pere elab kolmetoalises kõigi mugavustega korteris. Laps magab ema toas ja jagab emaga voodit. Vestlusest lapse emaga selgus, et ta ei ole nõus isa pakutud suhtluskorraga. Ema selgitas, et üks nädal on liiga pikk aeg, laps võib hakata igatsema ema ja isa ei tule lapse hügieenitoimingutega toime. Ema lisas, et laps on isa juurest tulles olnud pesemata ja juuksed on olnud kammimata. Ema sõnul sobib lapsele praegune esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord. Menetluse käik
7.Maakohus rahuldas 08.10.2024 määrusega mõlema vanema esialgse õiguskaitse taotlused osaliselt ja määras kohtumenetluse ajaks kindlaks suhtluskorra selliselt, et laps viibib koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani, v.a tähtpäevade erisused.
8.Vanemad sõlmisid 02.06.2025 ärakuulamisel osalise kompromissi lapse eelkooli osas järgmiselt: laps läheb esimese eelistusena Raemõisa eelkooli (eeldusel, et nimetatud kool avatakse lapse kooli minemise ajaks), teise eelistusena Kindluse kooli ja kolmanda eelistusena Järveküla kooli. Maakohtu määrus
9.Maakohus rahuldas 01.07.2025 määrusega osaliselt mõlema vanema avaldused, kinnitas vanemate vahel sõlmitud kompromissi lapse eelkooli valiku osas, määras kindlaks suhtluskorra, märkis, et kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele viivitamata ja kohtumääruse rikkumise korral võib selle täitmiseks läbi viia täitemenetluse. Maakohus jättis lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja menetlusosaliste kantud muud menetluskulud nende endi kanda.
10.Maakohus määras isa ja lapse suhtluskorra kindlaks järgmiselt:
10.1.Kuni 2027. a 12. nädalani (k.a) viibib laps koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani ja paaris nädala kolmapäeval alates kella 16.00-st kuni reede hommikul kella 09.00-ni. Isa võtab lapse lasteaiast/koolist (või XXX maja välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias/koolis) ja viib hommikul lapse lasteaeda.
2-24-14091
10.2.Alates 2027. a 13. nädalast viibib laps nädala kaupa vaheldumisi isa ja X (edaspidi ema) juures. Laps on isaga üle nädala igal paaritu nädala reedel hiljemalt kella 17.00-st kuni paaris nädala reedel kella 17.00-ni. Isa võtab lapse lasteaiast/koolist (või XXX maja välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias/koolis) ja viib hommikul lapse lasteaeda/kooli.
10.3.Erandina p-des 10.1 ja 10.2 sätestatud suhtlemiskorrast:
10.3.1.Laps viibib jõulupühadel paaris aastatel emaga 22.12 kella 17.00-st kuni 24.12 kella 11.00-ni ja isaga 24.12 kella 11.00-st kuni 26.12 kella 17.00-ni ja paaritutel aastatel isaga 22.12 kella 17.00-st kuni 24.12 kella 11.00-ni ja emaga 24.12 kella 11.00-st kuni 26.12 kella 17.00-ni.
10.3.2.Laps viibib 30.12 kella 11.00-st kuni 01.01 kella 17.00-ni paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel emaga.
10.3.3.Laps viibib 22.06 kella 11.00-st kuni 24.06 kella 17.00-ni paaritutel aastatel emaga ja paaris aastatel isaga.
10.3.4.Lapse sünnipäeval (XX.XX) viibib laps paaritutel aastatel isaga ja paaris aastatel emaga ning vanema sünnipäeval (isa sünnipäeval 30.07 ja ema sünnipäeval 30.03) on laps selle vanema juures, kellel on sünnipäev, selliselt, et laps on vanemaga lapse või vanema sünnipäevale eelneva päeva õhtul hiljemalt kella 17.00-st kuni sünnipäeva päevale järgneva päeva hommikul hiljemalt kella 11.00-ni. Kui lapse või vanema sünnipäevale eelnev päev on kooli/lasteaiapäev ja laps viibib koolis/lasteaias, võtab lapsevanem, kellega laps koos viibib, sünnipäevale eelneval päeval lapse koolist/lasteaiast. Kui lapse või vanema sünnipäevale järgnev päev on kooli/lasteaiapäev, viib lapsevanem, kelle juures laps viibis lapse kooli/lasteaeda. Kui lapse või vanema sünnipäevale eelnev päev ja/või järgnev päev ei ole kooli/lasteaiapäev, toimub lapse üleandmine XXX. Lapse sünnipäeval on eemal viibival vanemal õigus kohtuda lapsega lapse õnnitlemiseks ja kingi üleandmiseks, mille täpsem aeg lepitakse vanemate vahel eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku.
10.3.5.Emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga, olenemata sellest, kelle juures laps suhtluskorra kohaselt olema peab, vastaval tähtpäeval kella 11.00-st kuni kella 17.00-ni.
10.3.6.Suveperioodil alates 2025. aastast veedab laps juulis ja augustis vähemalt kaks nädalat isaga ja kaks nädalat emaga selliselt, et ühe kohtumise kestus on vähemalt üks nädal. Igal aastal hiljemalt 1. maiks lepivad vanemad omavahel ekirja teel kokku lapse viibimise suvel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, viibib laps paarisaastal isaga juulis ja augustis esimese ja kolmanda täisnädala ning emaga isaga veedetavatele nädalatele järgnevad täisnädalad ning paaritul aastal (sh 2025) viibib laps emaga juulis ja augustis esimese ja kolmanda täisnädala ning isaga emaga veedetavatele nädalatele järgnevad täisnädalad. Suveperioodil ei kehti p-des 20.1 ja 20.2 sätestatud suhtlemiskord.
10.3.7.Alates 2027. aastast veedab laps sügisvaheaja (s.o oktoobrikuus ehk I vaheaeg) paaritul aastal isaga ja paaris aastal emaga. Suusavaheaja (s.o veebruari lõppmärtsi algus ehk III vaheaeg) veedab laps paaritul aastal isaga ja paarisaastal emaga. Kevadvaheaja (aprillikuus ehk IV vaheaeg) veedab laps paarisaastal isaga ja paaritul aastal emaga. I, III ja IV koolivaheaja suhtlemiskord algab koolivaheajale eelneval pühapäeval kell 12.00 ja lõpeb koolivaheaja nädala pühapäeval kell 12.00. Koolivaheajal ei kehti tavapärane suhtlemiskord.
10.4.Vanemad kohustuvad tagama, et laps käib septembrist kuni juuni alguseni lasteaias vähemalt neljal päeval nädalas, v.a sellise haigestumise puhul, mil lapse lasteaeda
2-24-14091 viimine ei ole võimalik. Lasteaiast ei ole vaba päev, mil toimub lapse üleandmine ühelt vanemalt teisele.
10.5.Vanemad on kohustatud tagama lapse osalemise lapsele vajalike spetsialistide vastuvõttudel, sh saviteraapias, kuni vastav teenus on lapsele soovitatud ja spetsialisti hinnangul vajalik.
10.6.Lapse kerge haigestumine ei ole põhjuseks lapse teisele vanemale üle andmata jätmiseks. Ärajäänud kohtumised asendatakse juhul, kui vanemad on jõudnud selles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, siis kohtumist ei asendata.
10.7.Kui lapsevanem ei saa oma suhtluskorra ajal lapsega ise koos olla, pakub vanem esmajärjekorras teisele vanemale võimalust lapsega koos olla, selle asemel, et jätta laps kolmanda isiku hoolde.
10.8.Kummalgi vanemal on õigus kord aastas reisida lapsega välisriiki kuni 14 järjestikuseks päevaks. Käesolev määrus asendab lapsega reisimiseks teise vanema nõusoleku, kui reis toimub vanema enda suhtlemiskorra ajal või eelmises lauses toodud juhul. Pikemalt kui nädal toimuvast reisist teavitab vanem teist vanemat ette vähemalt üks kuu, teatades reisi sihtkoha ja kuupäevad. Muust reisist teavitab vanem teist vanemat vähemalt kaks nädalat ette.
10.9.Lapsel on kaks isikut tõendavat dokumenti, st nii ID-kaart kui ka pass. Lapse isikut tõendavatest dokumentidest on üks (ID-kaart või pass) ühe lapsevanema valduses ja teine teise lapsevanema valduses. Lapse ema annab hiljemalt kolme päeva jooksul määruse jõustumisest lapse isale üle lapse ID-kaardi. Kui lapsega reisimiseks on vajalik lapse passi ja lapse pass on teise vanema valduses, vahetavad lapsevanemad lapse isikut tõendavad dokumendid omavahel hiljemalt ühe päeva jooksul vastava nõude saamisest ja vähemalt seitse päeva enne reisi toimumist.
10.10.Lapse suhtlemist eemalviibiva vanemaga ei tohi takistada. Kui laps soovib eemalviibiva vanemaga suhelda, võimaldab lapsega koosviibiv vanem selleks lapsel kasutada enda kommunikatsioonivahendeid.
10.11.Vanem, kelle juures laps viibib, on kohustatud tagama lapsest eemalviibivale vanemale võimaluse segamatult ja privaatselt lapsega suhelda kella 20.00–21.00 vahel teisipäeviti ja neljapäeviti ning laupäeval.
10.12.Vanem ei räägi lapse juuresolekul teisest vanemast ega talle lähedastest inimestest halba ega alanda teist vanemat või talle lähedasi inimesi.
10.13.Lapse üleandmine teisele vanemale toimub eelistatult lasteaias/koolis ning kui laps lasteaias/koolis ei viibi, toimub lapse üleandmine XXX. Vanemad suhtuvad üleandmisel üksteisesse viisakalt ja lugupidavalt.
10.14.Vanematel on õigus kokku leppida vanemate ja lapse teistsuguses, käesoleva suhtluskorraga sätestatust erinevas suhtlemiskorras. Suhtlemiskorra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kiri, sms) nõustunud.
12.Avaldustes toodud asjaolude kohaselt elavad vanemad lahus alates 07.09.2023 ning kuni esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskorrani ei toimunud lapse ja isa suhtlemine kindla graafiku alusel. Laps on septembrist 2023 kuni aprillini 2024 isaga olnud lühemate perioodide (1–5 päeva) vältel, alates maist 2024 nädala pikkuste või ka sellest pikemate perioodide vältel.
2-24-14091
13.Maakohus järeldas esitatud seisukohtade ja lapse ärakuulamise põhjal, et laps on lähedane mõlema vanemaga ning mõlemad vanemad on lapse suhtes hoolitsevad. Laps harjus kiiresti kohtu määratud esialgse suhtluskorraga ning pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist ei ole lapsel ilmnenud ema avalduses viidatud nahalöövet ega voodimärgamist. Lasteaia personal ei toonud esile, et laps oleks viimasel ajal olnud stressis või oleks tal muid probleeme. Ema tõi välja põletiku lapse intiimpiirkonnas, millest laps ei olevat isale soovinud rääkida, kuid maakohtule ei nähtunud, et see asjaolu võiks mõjutada asjas määratavat suhtluskorda, kuivõrd puuduvad igasugused viited sellele, et põletik oleks tingitud isapoolsest hooletusest lapse eest hoolitsemisel. Laps saab vabalt suhelda mõlema vanemaga tehniliste vahendite abil ja kui lapsel on muresid, mida ta ühe või teise vanemaga jagada ei soovi, saab ta seda igal ajal teha teise vanemaga.
14.Kuivõrd võrreldes avalduses esitatud taotlustega tegid vanemad menetluse kestel järeleandmisi ja leidsid teatud osas üksmeele, lähtus maakohus suhtluskorra määramisel isa poolt kohtule 30.04.2025 esitatud kompromissi projektist, mida maakohus arutas menetlusosalistega 02.06.2025 ärakuulamisel. Maakohus kehtestas suhtluskorras need punktid (s.o maakohtu määruse resolutsiooni punktid 20.3.1–20.3.5, 20.4–20.6, 20.9.–20.14), millega mõlemad vanemad nõustusid ja selles osas määruses täiendavaid põhjendusi ei esitanud. Maakohus täiendas punkti 20.6 selliselt, et (nt lapse tõsisema haigestumise tõttu) ärajäänud kohtumine asendatakse juhul, kui vanemad on jõudnud selles kirjalikus või elektroonilises vormis (nt sõnum, e-kiri) kokkuleppele. Kui kokkulepet ei saavutata, siis kohtumist ei asendata.
15.Järgnevalt analüüsis maakohus suhtluskorra neid punkte, mille üle vanemad vaidlesid.
15.1.Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid peale lapse vanuse, mis võiksid välistada lapse vahelduva elukoha (nädal-nädal suhtluskorra). Lapse jaoks on turvalisus, stabiilsus ja areng kohtu hinnangul tagatud samaväärselt ka 50/50 suhtluskorra puhul. Kohtul ei olnud alust arvata, et suhtluskorra muutmine võiks lapsele tekitada suurt stressi, arvestades, et laps on juba olnud ligikaudu nädalaste perioodide kaupa nii isa kui ka vanavanemate juures. Ka lapse esindaja hinnangul on laps kiire kohaneja. Laps avaldas nii määratud esindajale kui ka kohtule soovi olla ema juures mõnevõrra rohkem aega. Samas oli lapse ärakuulamise põhjal alust arvata, et ema oli last mõjutanud, öeldes lapsele, et isa teeb emale (sisemiselt) haiget ja tahab last emalt ära võtta. Samuti oli ema lapsele öelnud, et lapse kodu on ema juures, ning palunud lapsel hoida saladuses selle, mida ema lapsele isast räägib. Seda arvestades oli kaheldav, et lapse väljendatud soov olla rohkem emaga oli kujunenud iseseisvalt, ilma ema mõjutuseta.
15.2.Vanemate omavahelised suhted on küll konfliktsed, kuid isa poolt kohtule esitatud sõnumivahetustest nähtuvalt on vanemad võimelised lapsega seotud küsimusi arutama ja teavet üksteisega jagama. Maakohtu hinnangul lähtuvad mõlemad vanemad lapse huvidest ja suudavad last puudutavates olulistes küsimustes koostööd teha. Kohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et lapse isa käituks ja suhtleks emaga selgelt kohatul viisil või vastupidi. Igapäevaseid tülisid aitab vältida see, kui lapsel on kindlaks määratud suhtluskord, mida vanemad järgivad, ning kumbki tagab enda juures kõik lapsele vajaliku.
15.3.Kohtu hinnangul on mõistlik määrata nädal-nädal suhtluskorra algus 2027. a kevadesse, veidi enne lapse 7-aastaseks saamist, arvestades ärakuulamisel arutatut. 2027. a sügisel läheb laps kooli ning ta saab enne kooli algust uue suhtlusgraafikuga harjuda. Kooliminekuikka või sellele lähedale jõudnud laps on juba piisavalt iseseisvunud, et tulla toime emast nädala pikkuse eemalolekuga. Laps on isa esitatud tabeli järgi ka varem olnud isaga nädala pikkuseid perioode, samuti on ta veetnud pikemalt vanavanemate juures.
2-24-14091
15.4.Maakohtu hinnangul oli mõistlik isa ettepanek, et suveperioodil on laps juulis ja augustis mõlema vanemaga vähemalt nädala pikkuste perioodide kaupa. Suvine suhtluskord võimaldab mõlemal vanemal teha lapsega pikemaid reise või näiteks viia laps pikemaks ajaks vanavanemate juurde.
15.5.Alates lapse kooliminekust tuleb reguleerida ka koolivaheajad. Maakohus määras millise vaheaja kumma vanema juures laps veedab. Selline suhtluskord võimaldab mõlemal vanemal veeta lapsega koolivaheajad võimalikult võrdses mahus ja planeerida vaheaegadeks näiteks reise.
15.6.Reisimise osas määras maakohus, et kummalgi vanemal on õigus lapsega oma suhtlemiskorra ajal reisida lapsega välisriiki. Lisaks on mõlemal vanemal õigus kord aastas reisida välisriiki kuni 14 järjestikuseks päevaks. Määrus asendab lapsega reisimiseks teise vanema nõusoleku, kui reis toimub eelmistes lausetes viidatud juhtudel. Määruskaebus
16.Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus määras, et: kuni 2027. a 12. nädalani (k.a) viibib laps koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani ning paaris nädala kolmapäeval kella 16.00-st kuni reede hommikul kella 09.00-ni; alates 2027. a 13. nädalast viibib laps vaheldumisi nädala kaupa isa ja ema juures, alustades paaritu nädala reedel kell 17.00 ja lõpetades järgmise (paaris) nädala reedel kell 17.00; suveperioodil (juulis ja augustis), alates 2025. aastast, viibib laps vaheldumisi kahe nädala kaupa nii ema kui isa juures, lähtudes kokkuleppest, mille vanemad sõlmivad hiljemalt 1. maiks e-kirja teel. Kokkuleppe puudumisel rakendub eelnevalt määratud kord, mille järgi paaritul aastal viibib laps emaga esimesel ja kolmandal täisnädalal ning isa järgnevatel täisnädalatel, paarisaastal vastupidi; alates 2027. aastast veedab laps koolivaheajad (I, III ja IV) vaheldumisi vanematega vastavalt paaris/paaritu aasta loogikale ning eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemikele. Lapse ema palub teha uue määruse, millega määrata eelnimetatud punktide osas järgneva suhtluskorra: laps viibib koos isaga iga paaritu nädala kolmapäevast kuni järgmise (paaris) nädala esmaspäevani. Isa võtab lapse kolmapäeva õhtul kell 17.30 lasteaiast (või XXX maja välisukse juurest, kui laps ei ole sel päeval lasteaias) ja toob lapse esmaspäeva hommikul lasteaeda, kooli või ema juurde.
16.1.Lapse elu on pärast kohtumäärust muutunud taas ebaturvaliseks ja pingeliseks, kuna lapse isa esitas kohtule teadlikult eksitavat teavet, mis on mõjutanud määruse sisu ja sellega lapse igapäevaelu korraldust. Maakohus lähtus määruse tegemisel teadmisest, et isa suhe elukaaslase Fga on lõppenud ja sellega on tagatud lapsele turvaline keskkond. Kahjuks on selgunud, et F kolis lapse isa juurde tagasi juba 21.06.2025. Kohe pärast seda lapse käitumine muutus drastiliselt.
16.2.Lapsel on hakanud taas esinema psühhosomaatilisi ilminguid: nahaärritus, unehäired, ärevus ja hirmuseisundid. Eriti raskeks muudab olukorra teadmine, et eelnevalt toiminud suhtluskorra ajal, mil F ei viibinud isa juures, ei esinenud lapsel mitte ühtegi sellist sümptomit. Laps suhtles isaga vabalt ja rõõmuga. Kõik muutus hetkest, mil isa elukaaslane
2-24-14091 naasis. Laps on taas rahutu, tunneb end hüljatuna, protesteerib öiste ärkamiste ja nutuhoogudega, ei soovi isa juurde minna, ent kardab seda otse öelda. Ta tunneb vastutust ja süütunnet.
16.3.Lisaks näitab lapse isa üles süstemaatilist koostöövõimetust, näiteks raskendas isa dokumentide üleandmist. Muret valmistab ka lapse isikliku hügieeni tase ja üldine hoolitsuse tase, kui laps viibib isa juures. Korduvalt on esinenud olukordi, kus laps saadetakse lasteaeda pesemata näoga, sassis ja kammimata juustega, määrdunud riietes. Lisaks sellele oli lapsel intiimpiirkonna põletikud, mis viitavad sellele, et lapsele ei tagata igapäevast intiimhügieeni.
16.4.Eriti šokeeriv oli juhtum, kus lapse isa oli lapse magamistuppa asetanud vana potitooli, mida laps oli kasutanud ja mis jäi sinna tunde seisma koos lapse väljaheidetega. Laps kurtis emale, et tema magamistoas oli väga halb hais ja ta tundis end seal väga ebamugavalt. See on tõsine rikkumine lapse väärikuse, tervise ja turvalisuse vastu ning selline elukeskkond ei saa mitte kuidagi olla sobivaks aluseks lapse viibimiseks seal regulaarselt või pikemaajaliselt.
16.5.Olukorra tõsidus ei võimalda jätkata uue suhtluskorraga. Lapse huvide ja heaolu seisukohalt on äärmiselt oluline arvestada vanematevahelise koostöö tegelikke võimalusi ning selgelt väljendatud riskitegureid.
16.6.Lapse ema esitas kohtule tõendid, mis viitavad sellele, et ema on olnud isa poolt toimepandud vaimse ja majandusliku vägivalla ohver. Vägivalla kogemus ja sellega kaasnevad psühholoogilised tagajärjed – ärevus, usaldamatuse tunne, madal turvatunne – välistavad reaalse koostöövõimekuse. Lähisuhtevägivalla kogemusega vanemat ei saa sundida lapse kasvatamise nimel tihedale koostööle (sh lapse iganädalast üleandmist) isikuga, kelle käitumine on olnud tema suhtes vägivaldne või traumeeriv. Vaatamata sellele määras kohus suhtluskorra, mis eeldab, et laps liigub regulaarselt iga paari päeva järel ühest majapidamisest teise. Lapsel ei ole võimalik kujundada stabiilset ja etteaimatavat elurütmi, kuna ta ei tea kunagi, kus ta järgmise päeva hommikul ärkab.
16.7.Maakohus ei selgitanud, miks just selline suhtluskord on lapsele parim – puudub igasugune arutelu lapse isikuomaduste, tema vanuse, harjumuste ja emotsionaalse seisundi kohta. Määratud suhtluskord tugineb oletusel, et kahe aasta jooksul olukord vanemate vahel paraneb ning koostöö muutub võimalikuks.
16.8.Olukorras, kus isa ja tema elukaaslane on olnud korduvalt ema suhtes vaenulikud, on ilmne, et lapsele antakse edasi negatiivseid hoiakuid ja narratiive, mis omakorda mõjutavad lapse suhet emaga. Ema, kes on lapse jaoks olnud seni usaldusisik ja hooldaja, on sattunud lapse enda negatiivsete tunnete sihtmärgiks.
16.9.Määratud suhtluskord ei ole kooskõlas Eesti siseriikliku õiguse ega rahvusvaheliste lapse õigusi kaitsvate standarditega. Menetlusosaliste seisukohad
17.Lapse isa palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
18.Lapse esindaja ei toetanud määruskaebust ja leidis, et maakohtu määrus on kooskõlas lapse huvidega.
19.Eestkosteasutus leidis, et maakohtu määratud suhtluskorra graafik sobib lapsele. Eestkosteasutus tegi oma seisukohas ettepaneku suunata vanemad lepitusteenuseid kasutama.
2-24-14091 Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis 29.08.2025 määrusega ema taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
21.Lapse ema esitas 25.11.2025 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotles kuni asjas tehtava lõpplahendini peatada lapse suhtlus isaga või kehtestada ajutine suhtluskord selliselt, et laps viibib isa juures üksnes ühel nädalavahetusel üle nädala.
22.Ringkonnakohus kuulas 11.12.2025 lapse ära ja jättis 15.12.2025 määrusega taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
24.Lapse ema soovis määruskaebuse lahendamist istungil. TsMS § 667 lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks istungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist siinses asjas vajalikuks. Maakohus on menetlusosalised vajalikus ulatuses ära kuulanud. Lisaks kuulas ka ringkonnakohus lapse ära. Menetlusosalised on nii maa- kui ringkonnakohtus esitanud piisavalt kirjalikke seisukohti ja tõendeid, mille alusel saab ringkonnakohus määruskaebuse lahendada.
25.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab maakohtu määratud suhtluskorra punktid 4.1 ja 4.2, millega maakohus määras lapse ja isa iganädalase suhtluse, ja punktid 4.3.6 ja 4.3.7, millega on reguleeritud isa ja lapse suhtlus suveperioodil ja koolivaheaegadel, soovides selle asemel, et laps suhtleks isaga aastaringselt üksnes paaritu nädala kolmapäevast kuni paaris nädala esmaspäevani. Ülejäänud suhtluskorra punktide osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ja ringkonnakohus neid eraldi ei hinda.
26.Ringkonnakohus selgitab esmalt seoses lapse ja lahus elava vanema suhtluskorra kindlaksmääramisega järgmist. Lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 2 1 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei tee, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb mh lastekaitse seaduse (LasteKS) § 21 lg 2 järgi kuulata laps tema vanust ja arengutaset arvestades ära sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema
2-24-14091 arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel. Vajadusel peab kohus ise välja selgitama asjaolusid, et kujundada seisukoht, milline suhtluskord on lapse parimates huvides. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.
27.Kohus määrab lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Lapse huvi tuleb igal üksikul juhtumil sisustada konkreetsete asjaoludega. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
28.Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme menetluses ega tehtud lahendis ei tuvasta. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud eelkõige lapse huvidest ja jõudnud suhtluskorra määramisel õigele järeldusele, et mõlemad avaldused olid põhjendatud rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et siinsel juhul on lapse huvidega kooskõlas jõuda lapse koolimineku ajaks selleni, et laps saab viibida mõlema vanemaga võrdse aja nädala kaupa. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
28.1.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi, miks just selline suhtluskord on lapsele parim. Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Nii PKS kui ka LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Maakohus ei tuvastanud selliseid asjaolusid, mille tõttu oleks vaja isa ja lapse suhtlust oluliselt piirata, nagu lapse ema seda vajalikuks peab. Lapse elukorralduse stabiilsus erineb perekonniti sõltuvalt sellest, millega laps on seni harjunud. Asja materjalidest nähtuvalt on laps alates vanemate lahkuminekust elanud vaheldumisi mõlema vanema juures. Maakohus ei tuvastanud muid asjaolusid peale lapse vanuse, mis võiksid välistada lapse vahelduva elukoha. Maakohtu hinnangul on lapse jaoks turvalisus, stabiilsus ja areng tagatud samaväärselt ka 50/50 suhtluskorra puhul. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse väljakujunenud elurütmi ja arengut arvesse võttes ei tekita lapsele stressi mitte isaga viibimise aja suurendamine, vaid vanemate vahelised pinged. Kui ema on seisukohal, et laps peab just tema juures valdava osa ajast viibima, siis tema avalduse rahuldamise korral kannataks lapse suhe isaga. Omavahelised isiklikud erimeelsused ei anna ühele vanemale alust pidada teist vanemat ebapädevaks ja teda lapse elust tõrjuda. Ema määruskaebuses esile toodu ei anna alust maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ja leida, et võrdsel vanemlusel põhinev suhtluskord konkreetselt kõnealusele lapsele ei sobi.
28.2.Ema väidete kohaselt on laps talle avaldanud, et ta sooviks elada rohkem koos emaga. Ringkonnakohus kuulas lapse ära 11.12.2025. Laps tuli ärakuulamisele isaga ja oli juba saabudes rõõmsameelne ja avatud. Isa lahkus koheselt ja ärakuulamine toimus ilma vanema juuresolekuta. Ärakuulamise alguses palus laps kohtunikul silmad sulgeda, avaldas, et soovib
2-24-14091 teha üllatuse ja joonistas kingituseks punase südame koos silmade ja naeratava suuga. Laps suhtles avatult ja rõõmsameelselt seni, kuni jutuks olid neutraalsed teemad – tema sõbrad ja tegevused, mida talle teha meeldib, mille vastu huvi tunneb ja millised kingisoovid on laps avaldanud jõuluvanale. Laps tutvustas kohtunikule Monster High tegelasi. Kohtunik selgitas, et on teadlik, et laps elab nii ema kui isa juures, mille peale teatas laps koheselt, et soovib rohkem elada emaga ja issi teeb emmele seest haiget – samas sõnastuses, nagu on laps samu lauseid öelnud ka varasematel ärakuulamistel. Seejuures ei küsinud kohtunik, kelle juures ta laps elada soovib (kohtunik ei küsinud sellele vastusele eelnevalt tegelikult veel ühtegi küsimust). Laps selgitas, et tal on hea nii ema kui isaga. Kui kohus juhtis jutu isa uuele elukaaslasele Fle, märkis laps, et F on väga tore ja tal on ka laps, kes on temast väiksem. Küll aga oli laps ilmselgelt vanemate vahelisest konfliktist teadlik, kuid seletas, et ei mäleta, et oleks isaga emast rääkinud, aga emaga räägivad nad isast küll. Küsimusele, millest räägitakse, laps ei vastanud ning vältis vastamist ka siis, kui kohtunik küsimust kordas. Vanemaid puudutavate küsimuste ajal puges laps korduvalt laua alla ja mängis peitust. Koheselt, kui jutuks tulid neutraalsed teemad, muutus laps uuesti rõõmsameelseks, jutukaks ja avatuks ning tuli laua alt välja. Kui kohtunik küsis, kas lapsel on mõni mure või on tal kõik hästi, tõmbus laps väga tõsiseks ja kinniseks, jättes küsimusele vastamata. Ka küsimusele, mille peale laps mõtlikuks jäädes mõtles, laps ei vastanud. Kuna laps muutus niivõrd tõsiseks, et oli karta, et ta võib hakata nutma, ei survestanud kohtunik selle küsimusega last edasi. Ka selle küsimuse peale puges laps laua alla. Lapse rõõmus tuju naasis niipea, kui vestlus juhiti neutraalsetele teemadele ja laps tuli ka iga kord koheselt laua alt välja ilma, et oleks pidanud seda paluma. Laps ei väljendanud kordagi negatiivsust kummagi vanema suhtes, mis pärineks tema enda kogemusest. Vanemate vahelised pinged on aga last selgelt häirivad, laps soovib end nendest distantseerida ega oska pingetega iseseisvalt toime tulla. Kokkuvõttes veendus kohus lapse ärakuulamisel, et lapse soov on veeta aega mõlema vanemaga. Seejuures jäi kohtule mulje, et lapse vastused tema suhete kohta mõlema vanemaga olid siirad ja väljendasid tema tegelikku arvamust.
28.3.Lapse ema hinnangul on isaga ulatuslikum suhtlus vastuolus lapse heaoluga ja lapsel peab olema üks kodu. Määruskaebusest nähtuvalt sobis lapsele väga hästi elukorraldus, mil laps on isa juures üle nädala kolmapäevast esmaspäevani. Ema väitel muutus lapse käitumine kohe pärast maakohtu määruse tegemist tulenevalt sellest, et lapse isa alustas taas kooselu Fga. Ema tõi esile, et lapsel on maakohtu määratud suhtluskorra tõttu tekkinud ärevus, unehäired, nahalööve ja voodimärgamine.
28.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas tõendatud, et suhtlemine isaga või tema elukaaslasega avaldaks lapsele kahjulikku mõju. Isa ja lapse omavaheline hea ja soe läbisaamine ning isa oskus last toetada nähtub nii asja materjalidest kui ka lapse ärakuulamise käigus kogetust. Lapse esindaja on suhelnud lapsega mõlemas kodus ja samuti järeldanud, et laps tunneb ennast mõlema vanema juures hästi. Nagu eelnevalt märgitud, siis ringkonnakohtule ei jäänud lapse ärakuulamisel mulje, et lapsel oleks iseseisvalt kujunenud seisukoht, et ta sooviks vähendada isaga veedetavat aega. Lapse avaldatud seisukohast, et ta soovib rohkem elada emaga ja issi teeb emmele seest haiget, ei saa järeldada, et talle ei meeldi isa juures viibida, vaid laps on võtnud ema kaitsva hoiaku. Laps ei väljendanud kordagi negatiivset suhtumist ei isa ega tema elukaaslase suhtes, pigem vastupidi. Ringkonnakohus sai lapse ärakuulamisel kinnitust sellele, et laps soovib suhelda mõlema vanemaga ja lapsele tekitab emotsionaalset ebaturvalisust üksnes vanemate vaheline konflikt, millest ta on teadlikuks tehtud.
28.5.Samuti ei ole tõendatud, et määruskaebuses esile toodud käitumisraskused on tingitud just suhtlusest isaga või sellest, et isa juures viibides suhtleb laps ka Fga. Ema väidetust saab
2-24-14091 järeldada, et muutuse lapse käitumises tõi kaasa F naasmine isa koju. Määruskaebusest viidatud asjaolust, et väidetavalt käitus laps pärast mõnepäevast (19.06–22.06.2025) isa juures viibimist terve nädala jooksul (29.06–07.07.2025) ema juures agressiivselt ja keeldus koostööst, ei saa järeldada, et pikemalt isa juures viibimine võiks last kahjustada või olla muul moel lapse huvidega vastuolus, sh ei ole alust eeldada, et isa ei saa lapse ja tema heaolu tagamisega hakkama. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka maakohus. Ei ole usutav, et määruskaebuses viidatud probleemid lapse käitumisega tekkisid maakohtu määratud suhtluskorra tõttu, kuna määruskaebuse esitamise ajaks oli suhtluskord kehtinud vaid paar nädalat. Lisaks nähtub eestkosteasutuse arvamusest määruskaebusele, et laste ja perede heaoluspetsialist vestles lapsega 18.08.2025 (s.o 2 kuud pärast määruskaebuses viidatud perioodi) ning laps mainis, et ta saab Fga hästi läbi ja F ei ole talle midagi halba teinud (dtl 514). Määruskaebuse täiendusele lisatud käitumispäevik koos videomaterjaliga ei kinnita ema väidet, et laps ei soovi isa juures viibida, vaid pigem seda, et lapse ema oma küsimustega suunab last väljendama soovi olla koos emaga ja halvustama nii isa kui F. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda määruskaebuse täiendusele lisatud telefonikõne, et F karjuks lapse peale, kuivõrd seda ei ole salvestiselt kuulda (dtl 594). Lapse ema väljendab salvestatud telefonikõnedes igatsust lapse järele, sundides ka last pidevalt kordama, kuidas laps ema järele igatseb ja suunab last vastama nii, nagu laps ei tahaks isa juures viibida, samal ajal ka hirmutab last isaga (dtl 582, 590). Ema esitatud salvestistelt nähtub, et ema sisendab lapsele ebakindlust isa suhtes ning survestab last eelistama ema ja lapse ema kodus viibimist. Selline suhtlusviis on lapsega manipuleeriv ja tekitab lapses lojaalsuskonflikti. Seega väidetavad käitumisraskused, ärevus ja unehäired on pigem tingitud sellest, et lapsel on raske toime tulla sellega, et ta peab emale pidevalt kinnitama, et ta eelistab ema ja otsima vigu isas.
28.6.Ringkonnakohtuga samale seisukohale on jõudnud ka lapsele määratud esindaja, kelle seisukohast nähtuvalt on lapsele sobilik elukeskkond ja hoolitsus tagatud mõlema vanema kodus. Lapsele määratud esindaja suhtles 12.12.2025 ka lasteaia personaliga, kes ei ole täheldanud erinevusi selles, kas lapse toob lasteaeda ema või isa – mõlemal juhul on laps koostöine, sõbralik ja valmis õppe- ja kasvatustegevusteks. Samamoodi lahkub laps lasteaiast rõõmsalt nii ema kui ka isaga ning koostöö mõlema lapsevanemaga on toimiv. Lapse esindaja toob seisukohas esile, et lapse ema on püüdnud lasteaia personali veenda selles, et laps ei soovi isa juurde minna või isa juurde minek mõjub lapsele negatiivselt. Samas igapäevaselt lapsega töötav rühmapersonal seda täheldanud ei ole, kuna laps tuleb ja läheb isaga väga heatujuliselt ja rõõmsalt. Lisaks on lapse ema jaganud lasteaias pedagoogide juuresolekul isa osas ebakohast infot. Eeltoodu alusel leiab ka lapse esindaja, et lapse ema mõjutab last ja paneb talle eale mittevastavat vastutust, milline käitumine on käsitletav lapse vaimse väärkohtlemisena. Laps on sattunud lojaalsuskonflikti, laps on segaduses ja see väljendub ka lapse käitumises.
28.7.Eestkosteasutuse 10.12.2025 arvamusest nähtub, et laste ja perede heaoluspetsialist vestles lapsega 05.12.2025 isa juures ja laps kinnitas taaskord, et laps tahab olla rohkem ema juures, aga samas on tal Fga on head suhted ja lisas, et nad vahepeal teevad koos suppi ja mängivad. Samas ütles laps, et ta on väsinud vanemate vahelise vaidlusest. Eestkosteasutus rõhutab, et vanematel tuleb keskenduda lapse vajadustele ja toetada graafikupõhist suhtlust, mitte otsima konflikte.
28.8.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses toodud etteheited lapse puuduliku hügieeni osas. Asja materjalidest ei saa teha järeldust, et laps oleks isa juures hooletusse jäetud. Olukorda, kus lapsel on õuest tulles mütsi peast võttes vaja juukseid uuesti kammida või patsi sättida, ei saa pidada puudulikuks hoolitsuseks. Tavapärane on ka lasteaiaealise lapse õueriiete määrdumine. Seoses lapse tuppa paigutatud potitooliga selgitas
2-24-14091 isa, et laps võib teinekord oodata wc-sse minekuga niivõrd kaua, et ei pruugi sinna jõuda. Ringkonnakohus ei näe põhjust teha sellest järeldusi vanemate oskuste või võimete kohta lapse hooldamisel. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma last kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele ja et seetõttu oleks vaja isa ja lapse suhtlust piirata.
28.9.Ema väidab, et lapsel on tekkinud isa juures viibimise tõttu ka füüsilised sümptomid. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel esinenud nahalööve aastase vahega (2024 suvel ja 2025 suvel). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalide põhjal järeldada, et lapsel tekkisid punnid emotsionaalsetel põhjustel isa juures viibimise tõttu, kuna mõlemal korral tekkisid kehale punnid pärast seda, kui laps oli eelnevalt viibinud pikemalt ka lapse ema vanemate juures Narvas ja lapsel diagnoositi juulis 2025 impetiigo (mädavillitõbi), mis on naha pindmine bakteriaalne nakkus.
28.10.Määruskaebuses ei ole eraldi põhjendatud, miks suveperioodil ja koolivaheaegadel ei peaks maakohtu määratud suhtluskord toimima. Asja materjalidest nähtuvalt soovivad mõlemad vanemad lapsega reisida ja see oli ka üheks põhjuseks, miks koolivaheajad jagati, et vanematel oleks lihtsam lapsega koos reisimist planeerida. Ühtlasi võimaldab selline kord lapse emal viia laps pikemaks ajaks vanavanemate juurde. Ringkonnakohus ei näe põhjust maakohtu määratud suhtluskorda muuta ka suveperioodil ja koolivaheaegadel.
28.11.Eeltoodut kogumis arvestades ei anna ema määruskaebuse väited alust järeldada, et maakohtu määratud suhtluskord ei vastaks lapse huvidele.
29.Ringkonnakohus peab lõpetuseks vajalikuks veelkord vanematele selgitada, et lapsele mõjub negatiivselt eelkõige närviline õhkkond, mitte kummagi vanemaga eraldi suhtlemine, mistõttu on äärmiselt oluline vanemate suutlikkus käituda lapse juuresolekul rahumeelselt ja teist vanemat respekteerivalt. Lapsel on õigus oma mõlema vanemaga suhelda ja lapse huvides peavad mõlemad vanemad toetama last teise vanemaga suhtlemises. PKS § 143 lg 2 kohustab vanemat hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanemad peavad täitma kohtulahendit ja omavahelisi kokkuleppeid, samuti suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda eelkõige just lapse huvides. Lapse huvidega vastuolus on pidevad lapsele kommunikeeritud vanemate vahelised vaidlused, mistõttu tuleb vanematel suhtluskorda täites käituda last mittetraumeerival viisil. Vanemate omavahelised erimeelsused lapse üleandmisel tuleb suuta kõrvale jätta, vanematel tuleb esikohale seada lapse huvid ja tema rahumeelne lapsepõlv. Lapse ärakuulamise tulemusena on ringkonnakohus veendunud, et lapsel on teda rõhuv lojaalsuskonflikt, kuna tunneb, et ta peab vanemate vahel valima, kuid ei taha seda teha. Laps ei oska olukorda iseseisvalt lahendada.
30.Vanematele on pakutud eestkosteasutuse poolt abi ja nõustamist vanemliku koostöö loomise toetamiseks. Lapse vaimse tervise huvides tuleb vanematel omavahelise suhtluse parandamiseks ja vastastikuse usalduse taastamiseks vaeva näha. Lapse ema leiab, et teda ei tohi sundida isaga suhtlema, kuna ta on vaimse ja majandusliku vägivalla ohver. Selles osas selgitas maakohus, et sõltumata sellest, kas tegemist on nädal-nädal suhtluskorraga või jätkub esialgse õiguskaitse korras määratud suhtluskord (mida lapse ema peab lapsele väga sobivaks), tuleb ühist hooldusõigust teostavatel vanematel omavahel last puudutavates küsimustes vältimatult vajalikul määral suhelda, kuid seda saab ka teha e-kirja või sõnumi teel ilma näost-näkku kohtumata. Eestkosteasutus on ka selles osas lapse ema nõustanud ja abi pakkunud. Kuigi eestkosteasutus on teinud ettepaneku, et kohus kohustaks vanemaid
2-24-14091 perelepitust läbima, palub ringkonnakohus vanematel tõsiselt veelkord kaaluda pakutud abi vastuvõtmist vabatahtlikult.
31.TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealiste laste riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Kuna menetlusosaliste kulud jäävad nende endi kanda, ei ole menetluskulude suurust vaja kindlaks määrata. Lapsele määratud esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud on kindlaks määratud eraldi määrusega.
33.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.