A nõude osas 2 589,48 eurot B nõude osas 2 589,48 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I: A (isikukood XXX) Hageja II: B (isikukood XXX) Hagejate seaduslik esindaja: X Hagejate lepinguline esindaja: Katrin Kiisk (e-post xxx) Kostja: Y (isikukood XXX, e-post xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
30.01.2026
Resolutsioon
1.Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles kumbki hageja on taotlenud elatise väljamõistmist enamas ulatuses kui PKS § 101-järgses muutuvas summas.
2.Mitte võtta kostja 02.02.2026 esitatud tõendeid asja materjalide juurde, kuivõrd need on esitatud hilinenult, ning lugeda need tagastatuks. Jätta tähelepanuta samas esitatud uued väited.
3.Rahuldada hagi osaliselt.
4.Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest 207,27 eurot A kasuks.
5.Välja mõista Ylt elatisevõlgnevus perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest 356,72 eurot B kasuks.
6.Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse A kasuks alates 01.03.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 261,69 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 40,05 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja
brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
7.Välja mõista Ylt xx.xx.xxxx sündinud alaealise lapse B kasuks alates 01.03.2026 kuni tema täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx, igakuine elatis 264,88 eurot kuus (so indekseeritud baassumma 282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot) - 36,86 (vahetult saadava ülalpidamise väärtus)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
8.Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 6 ja 7 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks X kontole nr XXXXXXXX selgitusega „elatis“.
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõuded
1.Kostja on hagejate isa, lapsed elavad emaga. Kostja ei ole andnud hagejatele piisavalt ja stabiilselt ülalpidamist. Hageja I igakuised vajadused on 753,42 eurot kuus (sh eluase 282,18 eurot, toit 150,34 eurot, transport 15 eurot, sidekulud 42,15 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, kool 24,67 eurot, huviringid 45 eurot, riided-jalanõud 88,52 eurot, elektroonika 22,95 eurot, meelelahutus ja taskuraha 40,75 eurot, majapidamisvahendid 16,86 eurot) ning hageja II vajadused 766,64 eurot kuus (sh eluase 282,18 eurot, toit 126,45 eurot, transport 15 eurot, sidekulud 18,96 eurot, tervishoid 10 eurot, hügieenitarbed 15 eurot, lasteaed ja eelkool 143,87 eurot, riidedjalanõud 95,54 eurot, elektroonika 6,25 eurot, meelelahutus ja taskuraha 39,34 eurot, majapidamisvahendid 14,05 eurot). Hagejad taotlesid: -
välja mõista kostjalt igakuine elatis hageja I kasuks alates 13.08.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni 336,71 eurot kuus (376,71 eurot (lapse vajaduspõhine elatis) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes tarbijahinnaindeksi ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust;
-
välja mõista kostjalt igakuine elatis hageja II kasuks alates 13.08.2024 kuni lapse täisealiseks saamiseni 343,32 eurot kuus (383,32 eurot (lapse vajaduspõhine elatis) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025), lähtudes tarbijahinnaindeksi ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4
ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud ülalpidamist elatise tasumisega ja vahetult. Kostjal ei ole majanduslikult võimalik enamas ulatuses elatist tasuda. Kostja netosissetulek on ca 1 100 eurot kuus, suuremat palka ei ole võimeline teenima. Kostjal on põhiharidus, varasemalt töötas ta ehitajana, käesoleval ajal tehasetöölisena, omandanud on keevitaja eriala. Hagejate väidetud vajadused on üle paisutatud. Lisaks makstavale elatisrahale kulub raha ka siis, kui lapsed viibivad kostja juures – enamasti kahel nädalavahetusel kuus. Kostja püüab külastuste ajal teha lastega sisukaid tegevusi ja käia nendega ka väljas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Nõuete vähendamine
3.Hagejad avaldasid 02.12.2025, et vähendavad oma nõudeid alates hagi esitamisest PKS § 101järgse muutuva summani. Hagejad täpsustasid 30.01.2026 kohtuistungil, et on soovinud võtta oma nõuded osaliselt tagasi, osas, milles need olid suuremad kui PKS § 101 järgi arvestatud summa. Kostja hagi osalisele tagasivõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Kohus jätab TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata hagejate nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks osas, milles hagejad on taotlenud elatise väljamõistmist enamas ulatuses kui PKS § 101 järgses muutuvas määras. Kohus menetleb nõudeid: -
välja mõista kostjalt hageja I kasuks igakuine elatis alates 13.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus;
-
välja mõista kostjalt hageja II kasuks igakuine elatis alates 13.08.2024 kuni täisealiseks saamiseni PKS § 101-järgses muutuvas määras, mis hagi esitamise seisuga oli 287,72 eurot kuus.
Kostja 02.02.2026 menetlusdokument
4.Kostja esitas 02.02.2026 menetlusdokumendi kolme lisaga, milles märkis, et soovib esitada täiendavad seisukohad ja tõendid enne kohtulahendi tegemist. Selgitust, miks asjaolud ja tõendid on esitatud pärast sisulise arutamise lõpetamist, dokumendis märgitud ei ole. TsMS § 66 kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet käesoleva seadustiku § 331 lõikes 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati. TsMS § 330 lg 3 järgi pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 401 lg 2 järgi pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib kohus menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. TsMS § 401 lg 4 järgi kui menetlusosalistel ei ole taotlusi asja sisulise arutamise täiendamiseks või kui kohus jätab taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asja sisulise arutamise. TsMS § 331 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus määras 11.11.2025 määrusega, et eelmenetlus asjas lõpeb 02.12.2025 ning hilisemalt uusi asjaolusid ega tõendeid menetluses esitada ei saa. Kohus lõpetas 30.01.2026 kohtuistungil asja sisulise arutamise. Pooltel taotluseid sisulise arutamise täiendamiseks ei olnud. Kohus leiab, et hilinemisega esitatu menetlemine ei võimaldaks kohtuotsust teha selleks määratud ajal, so põhjustaks asja lahendamise viibimise. TsMS § 436 lg 2 kohaselt kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Hilinemisega
esitatu menetlemiseks tuleks asja arutamine uuendada. Hilinemist põhjendatud ei ole. Seetõttu kohus ei menetle kostja 02.02.2026 menetlusdokumendis esitatud uusi väiteid ega tõendeid. Kohus jätab uued väited tähelepanuta ning keeldub uute tõendite asja juurde võtmisest ning tagastab need kostjale. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
5.PKS (perekonnaseadus) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et kostja on hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.
6.PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hagejad elavad oma ema juures.
7.Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
8.PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2024 on indekseeritud baassumma 272,76 eurot ning alates 01.04.2025.a. 282,31 eurot.
9.PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus, alates kolmandast lapsest 100 eurot kuus (PHS § 17 lg 3).
10.PKS § 101 lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lapsevanemad selgitasid kohtuistungil, et harilikult viibivad lapsed isa juures kahel nädalavahetusel kuus üle nädala selliselt, et lähevad isa juurde reede õhtul ja tulevad tagasi pühapäeva õhtul. Selline korraldus on toimunud kogu perioodi vältel alates hagi esitamisest. Jõulud ja aastavahetus on vanemate vahel ära jagatud üle aasta. 2025.a. juunis ja augustis toimus suhtlemine vastavalt tavapärasele korraldusele, juulis jäi hagejal I nädalavahetus isaga ära, sest ta oli laagris, hageja II oli isa juures ühe korra juba alates neljapäevast, so 1 päeva tavalisest rohkem. 2025.a. oktoobris olid lapsed isa juures 2 päeva tavalisest rohkem, so läksid isa juurde ühel nädalal juba kolmapäevast. Lähtudes nimetatud selgitustest ei viibi hagejad kostja juures aasta keskmisena vähemalt seitse ööpäeva kuus.
11.PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
12.PKS § 101 lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega mõlema hageja puhul:
-
alates 13.08.2024 kuni 31.03.2025.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot));
-
alates 01.04.2025.a. 301,74 eurot kuus (282,31 + 59,43 (viimane keskmine brutokuupalk 1 981 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)).
13.Tulenevalt PKS § 102 lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
14.Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla PKS § 101-järgse ulatuse. Kohus leiab, et selliseks asjaoluks ei saa olla ainuüksi kostja väidetavalt ebapiisav sissetulek.
15.Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaks tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejatele ülalpidamist vähemalt PKS § 101-järgses ulatuses. Kostja on tööealine täieliku töövõimega isik. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks tuleb vajadusel otsida lisatöö. Asjassepuutuvad ei ole vastuväited seoses hagejate vajaduste väidetud ulatusega, sest nõuded on esitatud üksnes PKS § 101-järgses määras, so seadusest tulenevas minimaalses määras.
16.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Perioodi 13.08.202428.02.2026 eest pidi kostja andma ülalpidamist kummalegi hagejale 5 509,52 eurot ((287,72:31x19p) + (287,72x7k) + (301,74x11k)).
17.Kohtule on esitatud andmed elatisemaksete kohta kuni 30.01.2026. Nähtuvalt konto väljavõttest (dtl 167) tasus kostja 02.09.2024-06.11.2025 viitega mõlemale hagejale makseid kogusummas 7 536,95 eurot. Kohtuistungil kinnitasid hagejad, et kostja on tasunud täiendavalt 07.12.2025.a. 550 eurot ja 08.01.2026.a. samuti 550 eurot. Kokku tasus kostja seega 8 636,95 eurot, so võrdsel jagamisel kummalegi hagejale 4 318,48 eurot.
18.Nähtuvalt konto väljavõttest tasus kostja täiendavalt viitega hagejale I 190 eurot (02.09.2024) ja viitega hagejale II 100 eurot (03.04.2025, 04.05.2025).
19.Täiendavalt kajastub konto väljavõttel 02.08.2024 makse 57,54 eurot selgitusega „A ja B elatisraha juuli kuu eest 2024“. Kohus nõustub hagejatega, et nähtuvalt konto väljavõttelt tasub kostja elatist igakuiselt eelmise kuu eest, mitte kalendrikuu eest ette. Vastavalt on kostja makseselgitustes ise märkinud. 02.08.2024 on kostja tasunud veel viitega mõlemale hagejale 150 eurot, so 75 eurot hageja kohta, millest asjassepuutuva perioodi katteks saab lugeda 47,50 eurot kummalegi (75:30x19p).
20.Kostja on välja toonud, et ta on andnud hagejatele ülalpidamist ka vahetult. Kohus selgitas 11.11.2025 kohtumääruses, et kostjal tuleb välja tuua konkreetselt, mis kulutusi on ta seoses kummagi hagejaga kandnud alates 13.08.2024. Kostja oma väiteid vastavas osas ei konkretiseerinud.
21.Kohtuistungil selgitatu kohaselt on pooltel välja kujunenud püsiv regulaarne korraldus, mille kohaselt viibivad lapsed kostjaga üle nädala reede õhtust pühapäeva õhtuni, so 4 ööpäeva kuus. Kohus leiab, et sellel ajal annab kostja ülalpidamist vahetult seoses kulutustega toidule. Hagejad märkisid, et nende hinnanguline vajadus seoses toiduga on 150,34 eurot kuus (hageja I) ja 126,45 eurot kuus (hageja II) tuginedes RAKE uuringus toodud kummagi hageja vanusegrupi laste keskmisele toidukulule, arvestades tarbijahinnaindeksi tõusu võrreldes uuringu valmimise ajaga
2020. aastal. Kohus nõustub hagejate käsitlusega nende vajaduse ulatuse osas. Kostja poolt vahetult saadava ülalpidamise väärtus seoses toidukuluga on seega 20,05 eurot kuus hagejale I (150,34:30x4) ning 16,86 eurot kuus hagejale II (126,45:30x4). Olukorras, kus kostja kohtub lastega kahel nädalavahetusel kuus, leiab kohus, et kostja täidab endale langevat osa laste vaba aja sisustamisel täies ulatuses vahetult. Kohus nõustub hagejatega, et mõistlik ja tavapärane vajadus seoses meelelahutusega on hinnanguliselt 10 eurot lapse kohta ühel nädalavahetusel. Vastavalt antava vahetu ülalpidamise väärtus kummalegi hagejale on 20 eurot kuus. Kohus asub seisukohale, et hageja I saab kostjalt ülalpidamist vahetult 40,05 euro (20,05+20) väärtuses ning hageja II 36,86 euro (16,86+20) väärtuses kuus. Ulatuses, milles ülalpidamist on antud vahetult, ei pea kostja andma täiendavalt ülalpidamist rahas.
22.Perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest saadud vahetu ülalpidamise väärtus kokku on 746,27 eurot hagejale I ((40,05:31x19p) + (40,05x18k)) ja 686,82 eurot hagejale II ((36,86:31x19p) + (36,86x18k)).
23.Perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest on hageja I saanud kostjalt kokku ülalpidamist 5 302,25 eurot (4318,48 + 190 + 47,5 + 746,27) ning hageja II 5 152,80 eurot (4318,48 + 100 + 47,5 + 686,82).
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja elatise perioodi 13.08.2024-28.02.2026 eest hageja I kasuks 207,27 eurot (5 509,52 - 5 302,25) ja hageja II kasuks 356,72 eurot (5 509,52 - 5 152,8).
25.Tulenevalt PKS § 101 lg 2 kohus võib elatise välja mõista mh muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
26.Alates 01.03.2026 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatise PKS § 101-järgses muutuvas määras, millest arvestatakse maha vahetult saadava ülalpidamise väärtus 40,05 eurot kuus hageja I ja 36,86 eurot hageja II, so kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 261,69 eurot (301,74 - 40,05) ja 264,88 eurot (301,74 - 36,86) kuus.
27.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt vastava kuu 1. kuupäevaks.
28.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.