2-25-17543
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9.veebruar 2026, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-25-17543
Tsiviilasi
K.K. hagi T.K. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: K.K. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i, xxxxx XXX; e-post:); Kostja: T.K. (isikukood: XXX; aadress: XXX-i,xxxxxx XXX ; e-post:).
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
115 eurot elatisvõlgnevuse katteks ning 150 eurot jooksva igakuise elatisena,
kokku 265 eurot kuus. Kuupäeval 31.05.2026 tasub T.K. K.K. Kxxxxxx:
115 eurot elatisvõlgnevuse katteks ning 95 eurot jooksva elatisena juunikuu eest perioodi 01.06.2026-19.06.2026 ulatuses,
kokku 210 eurot. Kuupäevadel 30.06, 31.07, 31.08, 30.09 ja 31.10.2026 tasub T.K. K.K. Kxxxxxx 244,76 eurot
2-25-17543 elatisvõlgnevuse katteks. Kuupäeval 30.11.2026 tasub T.K. K.K. Kxxxxxx 244,78 eurot elatisvõlgnevuse katteks, millega on elatisvõlgnevus täielikult tasutud.
15.01.2026 saabus kohtusse K.K. Kxxxx täiendatud hagiavaldus T.K. Kxxxx vastu elatise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt alates 01.10.2025 tema kasuks välja igakuise elatise summas 339 eurot kuni üldhariduskooli lõpetamiseni. Hageja õpib xxxxxxxxx Ühisgümnaasiumi 12.klassis ning prognoositav lõpetamise aeg on 19.06.2026. Hageja igakuised kulud on 678,62 eurot. Kostja panus hageja ülalpidamisse on olnud väike ning ebaregulaarne. Lisaks taotleb hageja tagasiulatuva elatise välja mõistmist alates 05.02.2025 kuni 30.09.2025 summas 2372 eurot. Kohus selgitas 27.01.2026 kirjas pooltele õiguslikku olukorda ning tegi pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss. Kohus koostas kompromissi projekti ning edastas sellel pooltele tutvumiseks ning seisukohtade esitamiseks, vajaduse korral täiendamiseks. 03.02.2026 koostas kohus täisendatud kompromissiprojekti. Hageja ja kostja on kohtule 03.02 ja 04.02.2025 saadetud e-kirjades kinnitanud, et on nõus kohtu koostatud (03.02.2026) kompromissiga.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle
2-25-17543 tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.