2-16-106537 OÜ Creditreform Eesti hagi Juri Apaljov vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
247,76 eurot • Hageja: OÜ Creditreform Eesti (registrikood: 10887820; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn) • Hageja esindaja: Triin Reinmaa (e-post: triin@rtce) • Kostja: Juri Apaljov (isikukood: XXX, XXX) lihtmenetlus
Menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Juri Apaljov’ilt OÜ Creditreform Eesti kasuks kokku 155,69 eurot (ükssada viiskümmend viis eurot ja kuuskümmend üheksa senti), millest põhivõlgnevus 130 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 25,64 eurot ja intress 0,05 eurot.
3.Välja mõista Juri Apaljov’ilt OÜ Creditreform Eesti kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (130 eurot) alates hagi esitamisest 14.06.2016.a. kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja enda kanda; kostja menetluskulud jätta kostja kanda
8.Välja mõista Juri Apaljov’ilt OÜ Creditreform Eesti kasuks menetluskulu 100 eurot (ükssada eurot ja 0 senti).
9.Juri Apaljov’il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Tsiviilasi nr 2-16-106537
Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale
12.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
13.Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja 247,74 eurot, millest 130 eurot on põhivõlgnevus, 30 eurot käsitluskulu, 28,42 eurot viivist, 46,54 eurot kahjuhüvitist ja 12,78 eurot viivist põhinõudelt (laenult ja käsitlustasult) alates 14.06.2016.a. kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja OÜ-ga Creditreform Eesti 07.12.2013.a. kiirlaenulepingu 130 euro saamiseks. Kostja kohustus laenusumma 130 eurot ja käsitluskulu 30 eurot tagastama hiljemalt 06.01.2014.a.
14.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud veebis Ametlike Teadannete vahendusel, teadanne avaldati 16.06.2016 ja dokumendid loeti kättetoimetatuks 01.07.2016. Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud, mis on aluseks tagaseljaotsuse tegemisele TsMS § 407 lg 1 alusel.
15.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt.
16.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-122-08. p 19).
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust
Tsiviilasi nr 2-16-106537
sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 lg 3 teise lause kohaselt eeldatakse tarbijakrediidilepingute puhul, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
18.Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid pooled laenulepingus kokku, et kostja tagastab laenu koos käsitluskuluga. Hageja on viidanud laenu üldtingimuste p-le 6.1, mille kohaselt laenutaotluse käsitlemise ja laenu väljastamise kulud olenevad laenu suurusest ja tagastamise tähtajast. Kohus leiab, et laenu käsitluskulu, mille suurus sõltub laenulepingu kestvusest, kujutab endast sisuliselt intressikokkulepet. Üldtingimuste p 6.1 järgi tuli kostjal laenu tagastamisel tasuda käsitluskulu 30 eurot. Eeltoodut arvestades oli intress 130 euro suuruselt laenult 30 päeva eest 30 eurot, seega on intressimäär 277% aastas. Krediidi andmise ajal 07.12.2013 oli Eesti Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 36,55%. Seega ületas ainuüksi laenulepingu intressimäär krediidi andmise ajal keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 7 korda. Kohus leiab, et krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ning laenuleping on TsÜS § 86 lg 1 ja lg 3 alusel tühine.
19.TsÜS § 86 lg 4 (laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud redaktsioon) kohaselt kui tehing on heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, siis on intressi või muud selle sarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi. Sellisel juhul tuleb laenu kasutamise aja eest maksta intressi võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli enne 01.01.2014 0,50 %. Hageja nõuab käsitluskulu 30 päeva eest. Intress laenu kasutamise aja VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses 30 päeva eest on 0,0534 eurot ehk 5 eurosenti (tagastamata laenusumma 130 eurot x 0,005 % x 30 päeva). Intress nimetatud määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
20.Kuivõrd kostjaga sõlmitud krediidileping on tühine, siis ei rakendu lepingus ettenähtud viivise määr. Seega on põhjendatud hageja viivisenõue üksnes seadusjärgses määras. Hageja nõuab kostjalt viivist ajavahemiku eest alates 07.01.2014. Kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 13.06.2016 moodustab sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlgnevuselt 130 eurolt kokku 25,64 eurot.
21.Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja võla sissenõudmise kulude hüvitamise nõue ehk kahju hüvitamise nõue summas 46,54 eurot. Hageja nõuab kostjalt temale saadetud meeldetuletuskirjade eest tasu vastavalt lepingu üldtingimustele. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu. Hageja ei ole tõendanud kulusid muul moel.
22.Ülejäänud osas, s.o võlgnevuse põhisumma väljamõistmise osas, on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 3 osas ei põhjenda kohus otsust osas, kus kohus nõude rahuldab. Menetluskulud
23.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ligikaudu 2/3 ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 75 eurot ning kantud õigusabikulu 220 eurot, kokku 295 eurot. Kohus on seisukohal, et kuna tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning hageja
Tsiviilasi nr 2-16-106537
lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 75 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku käesolevas asjas on seega 150 eurot. Kohus jätab vastavalt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 2/3 kostja kanda ja 1/3 hageja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 100 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.